Sõltuvus väljendub väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtudena. Sõltuvus hõlmab nelja põhikomponenti, milleks on sundus, sõltuvus, regulaarsus ja hävitavus. Sundus on väga tugev soov midagi teha. Sõltlasest isik tunneb väga suurt soovi tarvitada narkootikumi või käituda sunduskohaselt. Sõltuvus on vajadus millegi järele või midagi teha. Regulaarsus ehk sõltuslik käitumine on elus järjekindel ja tunnuslik joon. Sõltuvuse süvenedes võivad juhtumid sageneda. Näiteks kui algselt tarbitakse sõltuvust tekitavat ainet kord kuus, siis nüüd hakkab see aset leidma iga päev. Hävitavus tähendab, et tekitatakse kahju kellelegi või millelegi. Võimalik on aeglane allakäik, mis lõppeb hukuga või siis kohene hukk. Nende vahele jääb veel palju erinevaid võimalusi kuidas kahju võib tekkida. Sõltuvusega kaasneb tahe tarvitada ainet ja korrata seda tegevust, raskused kontrollida aine tarvitamise koguseid või kestvust
päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos rakkude kärbumisega. Päikesepõletusele tekivad nahapunetus ja villid. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik põhjustavad naha vananemise. Marrasnaha rohke paljunemine soodustab nahavähi teket. Riskifaktor ka silmakasvaja tekkeks. Pärsib immuunsüsteemi seda osa, mis kaitseb kasvajate ja viiruste eest. Mitmed infektsioonid, nagu herpes, tuberkuloos jt võivad ägeneda ja sageneda. UV-tundlikkus ja nahatüübid Pigmentatsioon takistab UV-kiirguse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse. Mida tugevam on päevitus,seda paremini kaitseb see päikesepõletuse ja DNA muutuse eest, ning vähesel määral takistab immuunsüsteemi pärssumist. Erinevatel rassidel ja rahvastel on vastavalt nende elutingimustele erinev tundlikkus UV-kiirguse kahjulike toimete suhtes. Nii näiteks esineb tumedanahalistel vähem naha
rahutus ja higistamine. Uneepilipsia Lastel võivad esineda langetõve hood uneajal, magamajäämisel või ärkamisel. Nad liigutavad unes väga kummaliselt, seda kõike silmad lahti, kuid nendega on võimatu kontakteeruda. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia) Unesrääkimine esineb umbes 8%-l lastest, kes on eelkooliealised ning väga harva ka täiskasvanutel. See häire on täiesti ettearvamatu, kuid võib sageneda siis, kui on hingelised probleemid. Sõnad, mis öeldakse, jäävad väga arusaamatuks ning vahel harva öeldakse välja terved laused. Ravi sellele olemas ei ole, saab vaid aidata nii, et kui inimene räägib, siis igakord tuleb ta ülesse ajada. Öine märgamine Öine märgamine esineb 7%-l viieaastastel poistest ja 3% samavanustel tüdrukutel.See unehäire võib esineda kõigis unestaadiumites, enamasti aga sügava une ajal
ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigessesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Kindlasti on vaja kindlaks määrata haigushoo põhjus, antud juhul, et on tegemist kusihappe ainevahetuse häirest tingitud podagraga. See aitab määrata edasist ravi ja vältida edaspidi uute haigushoogude teket ning liigeste kahjustumist. Kui põhjust ei selgitata, võivad podagrahood korduda ja sageneda. Alguses tekib uus hoog mõne aasta järel, siis juba 2 3 korda aastas. Iga uus haigushoog on pikem ja haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid. Nii võivad haigestuda jalapöid, hüppeliigesed ja põlved, mõnikord, eriti naistel, ka sõrme liigesed. Kui podagrahood sagenevad , muutub haigus krooniliseks ja kusihappesoolad kogunevad kudedesse. Tekivad podagrasõlmed kõrvalestade sisepinnale, küünarliigeste, hüppeliigeste ja labakäte piirkonda. Võib esineda neerukivitõbi. Ravimine
protsessidega) ja välisteks (mis on seotud elukeskkonna, ümbritsevate inimeste ja suhtlemisega) põhjusteks. Sundus Sundus on väga tugev ja mõnikord isegi vastupandamatu soov midagi teha. Sõltlasest isik tunneb ülitugevat soovi tarvitada narkootikumi või käituda sunduskohaselt. Regulaarsus Regulaarsus tähendab, et sõltuvuslik käitumine on isiku elu järjekindel ja tunnuslik joon. Sõltuvusesündmused võivad sõltuvuse süvendes sageneda, algsest nädala või kahe tagant toimuv hakkab aset leidma iga päev. Hävitatavus Kolmas olemuslik element sõltuvuse juures on selle hävitav loomus. Seetähendab, et sõltuvus tekitab kahju või vigastusi kellelegi või millelegi. Hävitada saab väga mitmet moodi. Kas siis ajutise allakäiguna või kohese hukatusliku kahjustusega. Ühendades kõik need elemendid, saame sõltuvust defineerida kui seisundit, mille
kui varem. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et verevarustus nahas ja jäsemetes väheneb, kuna nikotiin ahendab veresooni. Nikotiin põhjustab ka kopsude töövõime vähenemist. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab lõhnataju, mistõttu suitsetajad ise ei tunne enam lahka, mis kaasneb suitsetamisega, on suurem võimalus igemehaiguste tekkeks ning hammaste väljalangemise oht on suurendatud. Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud, halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul. Mis on tubakasõltuvus? Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. See tähendab ülemäärast tubakatarbimist. Selline sõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest inimestele, kes ei suitseta, tekitab ümbritsevate inimeste
ja aru saama, kes on sinu usalduse vääriline sõber, kellele võid rääkida ka oma armumistest. - Viies aste: sa meeldid mulle Nüüd saab sinu armumise objekt sinu tunnetest teada kirjakeste, SMSide,e-kirjade või sõnumitooja kaudu, aga ikka veel ei julge sa temaga otse suhelda.Vastuarmastus on liigne luksus.Murdeeas kehaga toimuvad muutused leiavad tavaliselt aset just nüüd. eneserahuldamine ehk masturbatsioon võib sageneda ning tekitada hämmeldust ja piinlikkust. - Kuues aste: käest kinni Kui oled sel astmel, räägid ja näitad välja, et sa käid kellegagi. Armumine on sinu ja partneri ühine kogemus ja te tahate seda tervele maailmale näidata. Kogu energia kulub sellele, et olla oma väljavalitu lähedal, hoida tal käest kinni ja jagada temaga armumist. Seksuaalset erutust suhtlemisega tavaliselt veel ei kaasne. - Seitsmes aste: suudlemine Partneriga suhtlemine seostub juba seksuaalse erutusega.
Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab lõhnataju, mistõttu suitsetajad ise ei tunne enam lahka, mis kaasneb suitsetamisega, on suurem võimalus igemehaiguste tekkeks ning hammaste väljalangemise oht on suurendatud. Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud, halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul (3). Surmajuhtumeid suitsetamise tõttu maailmas on aastas miljoneid. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes (3). 4. Passiivse suitsetamise mõjud.
Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda. Allergiline foon organismis püsib. Selline nooruk peaks edaspidi aga kindlasti vältima bronhiaalastma riskifaktoreid - ei tohiks suitsetada, tuleks valida elukutse, kus ei oleks kokkupuudet tolmuga, ärritavate aurude ja gaasidega, keemiliste ainetega, samuti ei tohiks ta võtta endale koju loomi (kassi, merisiga, koera jt.). Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või sageneda naistel kliimaksiaastatel või menstruatsioonieelsetel päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega. ALLERGILINE NOHU Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused. Haigus avaldub ninas kiheluse, aevastamise, vesise eritise või limaskesta tursena (,,nina kinni"). Nohuga võib
allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda. Allergiline foon organismis püsib. Selline nooruk peaks edaspidi aga kindlasti vältima bronhiaalastma riskifaktoreid - ei tohiks suitsetada, tuleks valida elukutse, kus ei oleks kokkupuudet tolmuga, ärritavate aurude ja gaasidega, keemiliste ainetega, samuti ei tohiks ta võtta endale koju loomi (kassi, merisiga, koera jt.). Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või sageneda naistel kliimaksiaastatel või menstruatsioonieelsetel päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega.(1) Allergiline nohu Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused. Haigus avaldub ninas kiheluse, aevastamise, vesise eritise 11 või limaskesta tursena (,,nina kinni"). Nohuga võib kaasneda silmade
tavaline toitumine, kuid päikese tegevust nahal võib takistada õhu saastatus, pilved, aknaklaas või riietus. D Vitamiin paremaks omastamiseks on vajalik vitamiin A olemasolu toidus. Liigtarbimisel võib: · tekkida, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, · tõusta kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres, millega kaasneb kudede (nt. veresooned) kaltsifitseerimine ehk hüperkalkeemia, · sageneda urineerimine, kaduda isu, tekkida neerukivid. D Vitamiin on kõige "mürgisem" vitamiin. Hüpervitaminoos tekib lastel juba kümnekordsel ülemanustamisel. Allikad D Vitamiini allikateks on kala (eriti skumbria, lõhe, tuunikala ja makrell), kalamaksa- ja tursamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, veisemaks, suvine või, pärm, vitamiiniga D rikastatud piim, päikesevalgus. E Vitamiin: Seattle Vähikeskuse teadlased viisid läbi 1300 mehe ankeetküsitluse
· vägivalla kasutamise viis: kasutab rohkesti füüsilist jõudu, harvem relva; · vägivallaakti pikkus: lühiajaline; · ohvri füüsiline seisund: kehal selged vägivalla jäljed; · ohvri psüühiline seisund: mõnevõrra nõrgem süü- ja häbitunne Üleolekuvägistamine: · motiiv: soov kontrollida teist inimest, vajadus tunda võimu; · rünnaku iseloom: ettekavatsetud; · rünnakute regulaarsus: korduvad ja võivad aja möödudes sageneda; · kurjategijale iseloomulik: kahtlemine oma mehelikkuses, jõuetus, ebaõnnestumistunne, vägivaldsed seksuaalfantaasiad mida soovib teadlikult ellu viia; · kurjategija seisund: hirmul, ärevil; · varasem kuritegevus: võib olla karistatud seksuaalkuritegude eest; · ohver: võib olla pigem tuttav; · vägivalla kasutamise viis: ei kasuta ülemäärast füüsilist jõudu, küll aga ähvardusi, käsutab ohvrit ja annab talle korraldusi, võib kasutada ka relva;
Undeutsch'i hüpotees: väited, mis tulenevad tegelikult toimunu mälust, erinevad väidetest, mis põhinevad väljamõeldisel ja fantsiaasial. Tõerääkimisel: *loogilisus suureneb, * mittestruktueeritud kõne teabeesituse mittevastuolulisus suureneb, * detailirohkus kasvab, *esitatu paigutub loomulikult konteksti, * ootamatute komplikatsioonide ilmnemisest aru andmine on sageliesinev, * sündmusega seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused võivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. 30 Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja aktiivsusest; valetamisel või varjamisel see kooskõla häirub või laguneb. Mitteverbaalne komponent näitab üldiselt paremini inimese emotsionaalset seisundit kui verbaalne.
Undeutsch'i hüpotees: väited, mis tulenevad tegelikult toimunu mälust, erinevad väidetest, mis põhinevad väljamõeldisel ja fantsiaasial. Tõerääkimisel: *loogilisus suureneb, * mittestruktueeritud kõne teabeesituse mittevastuolulisus suureneb, * detailirohkus kasvab, *esitatu paigutub loomulikult konteksti, * ootamatute komplikatsioonide ilmnemisest aru andmine on sageliesinev, * sündmusega seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused võivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja aktiivsusest; valetamisel või varjamisel see kooskõla häirub või laguneb. Mitteverbaalne komponent näitab üldiselt paremini inimese emotsionaalset seisundit kui verbaalne. Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse?
annaabi.ee 
