abil, et saada põllumaad või parandada kinnisvara väärtust. Näiteks Uus-Meremaa märgaladest on pärast eurooplaste saabumist kuivendatud üle 90%, peamiselt karja- ja põllumaa saamiseks. Märgalasid on ka üle ujutatud, muutes neid järvedeks ja veehoidlateks. Märgalasid hävitab ka maavarade kaevandamine. Oluline roll märgalade osakaalu vähendamisel on ka metsade mahavõtmisel. SADEMETE HULK Sademehulk märgalal sõltub suuresti geograafilisest asukohast. Lõuna-Aasia märgaladel on tüüpiline sademehulk üle 5000 mm aastas, Eestis umbes 500 mm aastas. Põhja-Ameerika põhjaosas leidub märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm. Sama erinevad on märgala temperatuurid: ekvatoriaalses kliimas on aasta ringi soe, lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni -50°C külma. HUVITAVAID FAKTE 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalapäeva.
Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed ......................................................................... 4.3. Lumi .....................................................................................
Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega
kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid üle 3000 mm aastas. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks
Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum õhk tõusma ülespoole ning selle asemele liigub Vaikse ja India ookeani kohal paiknenud jahedam, niiskem õhk. Talvel on aga pilt vastupidine, Euraasia mandri sisealad jahtuvad ning külmad õhumassid hakkavad laskuma ning piltlikult öeldes laiali vajuma. Nii puhubki talvel tuul mandrilt merele. Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike. Suvel aga, kui tuuled puhuvad ookeanidelt, toovad nad endaga kaasa ka ohtrasti sademeid . Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu- Aasias, nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele, mis siin paduvihmadena alla sajab. Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele.
Malai saarestikus. KLIIMA Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad.Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 2429 °C, sademeid langeb 15002500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi.
Happelised Loomastik on okasmetsades Okasmetsad, tüüpilisemad Vähe asustatud, niiskem. Kõige soojema kuu huumusained põhj. Mulla rikkam kui tundras, sest puud: Mänd, kuusk, lehis, seetõttu suuresti temperatuus +10 kuni +20, külmimal mineraal osa lagunemist elutingimused on nulg, tsuuga, ebatsuuga. säilinud. -10 kuni -30. Aastane sademehulk lahustuvaiks ühendeiks. mitmekesisemad. Lindudest Vaheldumisi kasvab ka Tänapäeval 400st 1000mm. Rohked sademed Ülemised mulla horisondid on levinud tihane, vint, kitsalehelisi lehtpuid, nagu võetakse neid küll soodustavad tiheda vetevõrgu vaesuvad taimedele vajalikest laanepüü; loomadest karu, kask ja haab. Okaspuude all üha enam tekkimist
veelahkmeaheliku ida nõlval, madri idaosas on väga kuiv. Austaalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed. Kliima Austaalia asub täielikult lõunapoolkeral. Seda ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean Austraalia põhjaosa asub troopilises kliimavöötmes .Põhiosas valitseb lähis ekvatoriaalne kliima. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad 2/3 austraaliast. Lõunapoolkeral on Austraalia kõige kuumema kliimaga manner. Aastane sademehulk on 500-2000mm. Suvi on kuiv. Kaugrannikul Sydneys sajab ühtlaselt kogu aasta. Loomad Austraalia loomariik on väga omapärane , kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teisiti mandrite liigist eraldi. Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Austraalias ei ole sõralisi , primaate ega kiskaid v.a. Inimeste aretatud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld,
65 dzungliks. 66 67 68 69 3. Vihmametsade kliima 70 71 Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja 72 niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest 73 ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta 74 vältel seniidis või selle lähedal. 75 Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 76 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest 77 ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on 78 vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni 79 keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind 80 soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib 81 kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või
viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt metsikutes vihmametsades. Kliima Ekvaatorikliima on palav ja niiske. Aastaaegu on raske eristada üksteisest. Palavus tõuseb päeva peale umbes üle 30 kraadi. Kuna maapind aurab ning lämbe õhk tõuseb taevasse tekivad vihmapilved ning hakkab jälle sadama ja nii iga päev. Peaaegu iga päev lööb äikest ja sajab. Sademeid langeb aastas keskmiselt üle 2000mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur
Indoneesias dzungliks. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumises päike on kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500 2500 mm. Sademehulk oleneb peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb ning mullast ja taimedelt aurub õhku vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või
Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkestama, takistama. Protsess, mille käigus sademed ei jõua pinnasesse vaid peetakse kinni taimede poolt. Äravool see osa sademeveest, mis mööda pinda (pindmine
5. VIHMAMETSADE KLIIMA 5.1 Üldine kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. 5.2 Kui palju muutub ilm ööpäeva jooksul Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500- 2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks
Jakuutia madaliku ning lõunast Lõuna-Siberi mäestikega (Ida-Sajaanid jt). Kesk-Siberi kiltmaa keskmine kõrgus on 500 kuni 700m sügavate orgudega liigestunud kulumistasandik, millel on laavaplatoosid ja intrusiivseist kivimeist jäänukkõrgendikke. Kõrgeimad punktid on Kameni mägi (1701 m) Putorana platool ja Jenissei mäestik (1104 m). Valitseb karm mandriline kliima keskmine temperatuur jaanuaris edelas -18°C, kirdes -43°C, juulis põhjas 12°C, lõunas 20°C, aasta sademehulk väheneb läänest itta 500 mm-st 200 mm-ni. 1.2.Mäestikud ja mägismaad Leena jõest ida poole asetseb mitmeid mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. 1.2.1. Tserski mäestik Tserski mäestik on mäestik Venemaal Sahhas (Jakuutias) ja Magadani oblastis. Tserski mäestik kulgeb loode-kagu suunas. Selle kõrgeim tipp Pobeda mägi on 3003 meetri
sügisel, kuna saagikoristus võib toimuda septembri lõpul ja isegi oktoobris (lõunapoolkeral vastavalt märtsis või aprillis). Viinapuu vajab jahedamas kliimas 500 mm ja soojemates piirkondades kuni 750 mm vett aastas. Traditsioonilistes viinamarjakasvatuspiirkondades, kus tehisniisutus on keelatud, on põuastel aastatel raske head viinamarjasaaki saada (kuigi enamik paiku, kus tehisniisutust ei soovita, on mõõduka kliimaga ja sedemeterohked). Tehisniisutusega istandikes ei ole sademehulk nii tähtis- kui jõgi voolab või paisutatud veetase püsib soovitud kõrgusel. Pakane mõjutab pigem veini kogust kui kvaliteeti. Talvepakane ei tekita enamasti probleeme, aga hiliskevadine külmalaine võib noored väädid hävitada. Külmumisohtu saab vähendada kasvukoha valiku või muude meetmetega. Üks levinumaid on küdevate söeahjude kasutamine viinamarjaistandikes, et õhku soojendada, kuid moodsam
0°-12° C, kuid kohati, eelkõige riigi lõunaosas, võib langeda ka alla 0° C. (Joonis 7). Jaanuaris (suvel) on keskmine õhutemperatuur 4°-20° C. (Joonis 8). Kõrgemad temperatuurid valitsevad aasta läbi riigi lääneosas, Vaikse ookeani rannikul. Kui juulis on ülejäänud riigis temperatuur enamjaolt ühesugune, siis jaanuaris on temperatuur piirkonniti erinevam. Ühesugune temperatuur valitseb aasta läbi vaid riigi idaosas laiuskraadidel 18°-33° ll. Aastane sademehulk riigis on piirkonniti väga erinev. Sademete hulk suureneb liikudes riigis põhjast lõunasse. Riigi põhjaosas, Atacama kõrbe piirkonnas, sajab minimaalselt, alla 100 mm/a. Seevastu riigi lõunaosas, sopistunud rannikul, võib sadada koguni üle 3000 mm/a, kuigi ka seal leidub kohti, kus sajab suhteliselt vähe. Peaaegu kogu riigis langeb rohkem sademeid talvel (maist augustini) ja aasta kõige kuivem periood on suvi (detsembrist veebruarini), kuid leidub
annaabi.ee 
