tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine Mediaalne Keskmine Lateraalne Külgmine Proksimaalne Lähimine, keha lähedal asetsev Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine
närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine,
hammastel tirida ja lõigustada saak. Paindlikud lõuad avanesid laialt, et võimaldada elukal suuri lihasuutäisi neelata. [3] ANKÜLOSAURUS Viimane ja suurim tankitaolistest soomustatud dinosaurustest, Ankülosaurus (tähendades "sitke roomaja"), oli hästi kaitstud suurte lihasööjate eest. Tema külgi kaitsesid suured luised plaadid, millel olid tõenäoliselt lisaks veel sarvelaadne kate. Kolju oli jäme, kahe terava sarvepaariga pea taga. Selgroolüli sabapoolne osa olid sitke nagu hokikepi vars, samas kui saba ise oli painduv. Saba otsas oli suur kondine nui, mis võis olla hävitavaks kaitserelvaks ründavate kiskjate vastu. Ankülosauruse kolju analüüs viitab sellele, et kõige arenenum ajuosa oli pühendatud lõhnatajule [3] BRACHIOSAURUS Saanud nime oma esijalgade suurte luude järgi oli Brachiosaurus hiiglaslik sauropood, üks suurimaid täieliku skeleti järgi teadaolevaid dinosauruseid. Brachiosaurus oli üle 10 meetri
Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs
paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahe gruppi: tasandid ja suunad. mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Mediaalne ehk keskmine ja sellest kaugemal paiknev lateraalne ehk külgmine. kraniaalne e.koljupoolne kaudaalne e. sabapoolne suund dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund eksternne e. välimine, internne e. Sisemine superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. Süva proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks.
nimmelordoos) Sirutus saab toimuda ainult keala- ja nimmeosas (väheneb rinnaküfoos, suureneb kaela- ja nimmelordoos) · Ümber sagitaaltelje külgmine painutus (kallutus) Kõige ulatuslikum kaelaosas, rinnaosas peaaegu puudub ja suureneb taas nimmeosas · Pöörlemine ümber vertikaaltelje Ulatuslikum kraniaalses (peapoolne) osas, kaudaalses (sabapoolne) suunas muutub järjest väiksemaks ja nimmeosas kaob täiesti · Lülisamba vetrumine (on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaaltasandis; kumerdus ette esineb kaela- ja nimmeosas (s.o kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha aga rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).Need lülisamba
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel
octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF)
octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine * ventral (ventraalne) kõhtmine * medial (mediaalne) keskmiselt olev * lateral (lateraalne) külgmiselt olev * distal (distaalne) kaugemal olev * proximal (proksimaalne) lähemal olev * cranial (kraniaalne) peapoolne * caudal (kaudaalne) sabapoolne TAKSONID Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF)
normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kraniaalne ots— peapoolne, Kaudaalne ots — sabapoolne Proksimaalne (lähimine) — kerele lähemal seisev jäseme või jäsemeluu osa ja distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi.
Paralleelselt mediaantasandiga asuvad sagitaaltasandid ning risti segmentaaltasandid. Paralleelselt maapinnaga asuvad horisontaaltasandid (frontaaltasandid). Mediaantasandipoolset organi osa nim. mediaalseks (keskmiseks) ning sellest kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid dorsaalne (selgmine) ja ventraalne (kõhtmine). Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine)
Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda
Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim
Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda
pikiteljel, mistõttu kudede laius väheneb ja pikkus suureneb – ekstensioon (nt neuraalplaadi pikenemine neurulatsioonil) Protsess, mil moodustuv kude korraldatakse ümber läbi rakkude liikumiste konvergeerudes (kitsendades) piki ühte telge ja pikendades piki teist telge (oluline gastrulastioonis, neurulatsioonis, organogeneesis, kehatelgede pikendamisel) Inimese neurulatsioon Embrüo peapoolne osa areneb kiiremini kui sabapoolne piirkond, mistõttu neuraaltoru sulgumine algab piki A-P telge anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon)
NEUROPSÜHHOLOOGIA EKSAM rostralis – rostraalne (pea kirjelduses) anterior – eesmine (anterioorne) sinister – vasak bilateralis – mõlemapoolne (bilateraalne) sub – all caudalis – sabapoolne (kaudaalne) superficialis – pindmine contralateralis – vastaspoolne (kontralateraalne) superior – ülemine (superioorne) cranialis – kraniaalne (kraniaalne) supra – peal dexter – parem
annaabi.ee 
