Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene,
Seisuslik ühiskond –feodaalne Euroopa; Seisuslik ühiskond –feodaalne Euroopa; Klassiühiskond Klassiühiskond 2. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus 13. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Staatuse kujunemise printsiibid: Staatuse kujunemise printsiibid: a) omistatud (ascribed) a) omistatud (ascribed) b) saavutuslik (achieved) b) saavutuslik (achieved) 3
Saada kõrgemat mõtlemistaset nõudvat eesmärke (astume-sam-sam haaval ülesse, kõige madamalamad eesmärgid, siis ei jõua sügava oppimiseni, tuleb pisut stabiilselt tõsta taset) Küsimuste kognitiivse taseme jälgimine(reprodutseerimine versus mõtlemine) Aktiivne õppimine Töömahu optimeerimine Valikute andmine Õpioskuste lõpetamine Strateegiline õpihoiak Strateegiline õpihoiak /saavutuslik õpihoiak. Eesmärk: kõrgem hinne Ülddidaktika ja kasvatustöö alused - Sügav –pindmine (sõltuvast ainest, ülesandest, tingimustest) (bulimic learning- õpin ja kohe unustan Miks me õpime? Hedonistlik motiiv-kujundab endast inimeste võimet vältida kogemuste põhjal tegevusi, mis toovad endaga kaasa. Tunnetuslik motiiv Sotsiaalse lävimise motiiv Didaktika mõiste ja olemus
b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel; enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng)
efektiivselt. Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse. Vaimne tervis info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus; Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga, emotsioonide väljendusvõime; emotsionaalne tervis kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhtes; sotsiaalne tervis mina-pilt, suhted teistega; eetiline/spirituaalne aspekt väärtushinnangud; saavutuslik aspekt kuidas olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga.
positsioonide hierarhiale. Sümboliline kapital ja sümboliline võim: Kapitalide püsivus, realiseeritavus, maksimeerimine Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka globaalses) struktuurses praktikas. Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega- hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna suletus vs avatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus)- indiviidid positsioonid - hüved => ebavõrdsus Meritokraatia- Meritokraatia (merit väärima, teene) hüved jaotunudvastavalt "teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp'i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed")
Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene,
• Majanduslik -klass - majanduslik positsioon,diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž,elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus,võimushted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides,asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna;rahvulik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo kui tervikliku protsessi seaduspärasused ja ühiskonna arenemise eesmärgi ning püüab neid oma arusaamasid ühiskonnale peale suruda.
• Majanduslik -klass - majanduslik positsioon, diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž, elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus, võimusuhted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides, asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna; rahvuslik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo kui tervikliku protsessi seaduspärasused ja ühiskonna arenemise eesmärgi ning püüab neid oma arusaamasid ühiskonnale peale suruda. Meritokraatia - • meritokraatia – sotsiaalne korraldus, kus positsioone jagatakse
(2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon • Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud – sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) • Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel
stratifikatsioon e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulemusena. 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus) 4) Meritokraatia ja selle kriitika meritokraatia (merit- teene) riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J
*Sümboliline kapital ja sümboliline võim tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks 6. Loeng Sotsiaalne stratifikatsioon *Stratifikatsiooni mõiste- Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond *Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad
1) Stratifikatsiooni mõiste: o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; 8 o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus) o Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) 4) Meritokraatia ja selle kriitika
tundeid mõista• sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega• erinevad mõõdikud on head erinevates situatsioonides positiivses, kõikehõlmava heaolu (mitte üksnes haiguste ja puuete ennetamise) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud• saavutuslik aspekt – kuidas 8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle tähenduses olla edukas• füüsiline/kehaline tervis• seksuaal- ja reproduktiivtervis kasutamisvõimalused praktikas. Tervise edendamine • on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga
igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus. - Seega tähendab VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus (WHO 2001; Terviseinfo) 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud 5) saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal- ja reproduktiivtervis Seksuaal- ja reproduktiivtervis: Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. Reproduktiivtervis e sigivustervis on seksuaaltervise üks osa hõlmates eeskätt