Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis
kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse nii soolo- kui ka saatepillina nii klassikas kui ka jazz- ja rock-muusikas. pianiino põhiline erinevus tiibklaverist on see, et pilliraam ja keeled asetsevad vertikaalselt ja pill on seetõttu palju väiksem ning hoopis teise kujuga. Klavessiin Klavessiin ehk tšembalo kujunes välja 15 sajandi paiku. Klavessiin koosneb jalgadel seisvast linnutiivakujulisest kõlakorpusest ja tihti ka manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Kui klahv alla vajutada, tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke
Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul;
KITARR (REFERAAT) KOOSTAJA: KLASS: ÕPETAJA: ÜLDINE kitarr , araabia päritoluga rahvalik keelpill. Harilikult on kitarril number 8 kujuline kõlakast ja kromaatilise jaotusega sõrmlaud. Eristatakse itaalia (6 keelt), vene (7 keelt) ja havai kitarri (2-8 keelt). Kitarri mängitakse enamasti sõrmede või lipitsaga. Teda kasutatakse soolo- ja saatepillina, ka elektriliselt võimendatuna. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga kõla jõuga, mis ei võimalda suuri dünaamilisi kontraste, on selle kaasa aidanud kaasaegsed helivõimendused. Kitarr on teinud sellel sajandil läbi väga suure arengu. AJALUGU Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline, tema mitmekesine kasutamisvõimalustest tingitud koht. Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel
tiiskanttromboonid ning mõne aja pärast alttromboonid, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes ja kontsertidel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvemaks ja kui Austria välja arvata, siis 1675. aastaks peaaegu enam ei kasutatudki. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel. Austriast algas ka trombooni taassünd, seda kasutasid näiteks Leopold Mozart ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, sest trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni kasutas ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 aastal oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. sümfoonias. Tromboon on üks vanimaid orkestripille. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatakse kõige rohkem tenortromboone, mitmekesiste
Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn.
Vaskpuhkpillidel mängitavad kõrgeimad noodid, olenevad mängija oskusest ja füüsilisest võimalusest(kopsumaht,huuleja suulihased) TROMPETID on vaskpuhkpillide rühma sopran pill ehk mängib kõige kõrgemalt.Pilli ajalugu ulatub antiikaega. Oma sädeleva ja särava tämbri poolest oli ja on ta aksutusel armees, õukondades ja mujal. 1816 konstrueeritakse peale ventiilimehhanism. Ventiilide tulemuseks on trompeti popullaarsuse tõus.Pilli kasutatakse nii soolokui saatepillina. Kaasaegne trompeti toru pikkuseks on 1,3m.Trompetid on B pillid.Hääleulatus on fisc3. Trompeti tämber on särav ja hele.Ta võib kõlada ka sõjakalt ja teravalt, aga ka laulvalt ja voolavalt.Kõige värvikam on trompeti tämber keskmises registris. Eesti tuntuimad trompetistid on Priit Aimla, Jüri Leiten ja Indrek Vau METSASARVE algkujuks oli jahisarv, millega mängiti mitmesuguseid signaale . Erinevalt teistest vaskupuhkpillidest on metsasarvel käsi kõlalehtris
Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse heliloojate nõudmisi, kes kirjutasid üha rohkem madalates kõrgustes. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja 1675. aastaks peaaegu lõppes. Austriast algas trombooni ,,taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Tänapäeval kasutatakse trombooni väga palju dzässmuusikute poolt ning edasi on arenenud ka mängimistehnikad ja kõlad. Kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni, kuid lisaks on veel olemas ka näiteks alt- ja kontrabasstromboonid. Pilt 4( tromboon) 7 KOKKUVÕTE
Tromboon Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei ole tromboonil ventiile, vaid tal on U-kujuline kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates õhukanal kas pikeneb või lüheneb. Tänu kulissile on tromboonil võimalik helikõrgust muuta sujuvalt. Tuuba Tuuba on vaskpilli rühma bassipill. Tuubat hoitakse mängimise ajal süles. Pilli kõla on väga kandev ja majesteetlik. Enamasti kasutatakse tuubat bassi- ja saatepillina, kuid talle on kirjutatud ka soololõike. Puupuhkpillid Puupuhkpill on kõlatoru mille sees on avad õhusamba muutmiseks avad ja kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtriga. Avasid sulgetakse või avatakse sõrmede või klappidega Puupuhkpillid on oma nime saanud mitte materjali järgi vaid nende sooja tämbri järgi. Tänapäeval ehitatakse puupuhkpille puidust, metallist, elevandiluust ja tehismaterjalidest.
Need kaks eksisteerisid Hispaanias, koos ladina kitarriga (gitten), üksteisega pidevalt konkureerides, kuni 14. sajandini, kui araabia ja ladina kitarr lõplikult ühte sulasid (vaata Lisa 5, lk 11). Tekkinud 4-keelset kitarri mängiti pigem alama rahva seas tantsusaateks, samal ajal kui kõrgest soost inimeste meele lahutamiseks arenes välja samuti 8-kujuline keelpill nimega vihuela. Seda aga kasutati soolopillina, mitte saatepillina nagu kitarri. (Lauri, www.hot.ee) 1.3 Näppepillide võidukäik 16. saj algas näppepillide võidukäik Hispaanias ja hoogustus nende areng. Mindi peaaegu eranditult üle sõrmedega mängule, ning seetõttu ka soolomängule. Hakati astmetraatide asemel kasutama sooli, mis muutsid pillide kõlavärvi pehmemaks ja rahulikumaks. Muusikariistadele tekkis ka astmeid juurde. Vihuelal ja lautol (vaata Lisa 3 ja 4) oli kuni 10 astet, kitarril kuni 8. Võeti kasutusele topeltkeeled
basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni tarvitasid ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Inspiratsiooni heliloominguks andis oma aja tuntuim trombonist Thomas Gschladt Salzburgi õukonnaorkestrist.Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. Sümfoonias KASUTATUD MATERJALID 1
õppelaagrites ning kõrgkoolis Membranofonid - löökpillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg. Rütmipill trumm (enamasti väike tamburiinikujuline käsitrumm) levis alles 19. sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Praegusel ajal kogub vanade kultuuritraditsioonide jätkamine aina rohkem popullaarsust.
Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide · 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio? · 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses?
Sünkopeeritud rütmiga basskitarr, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillie kasutamine ning kvaliteetsev lindistused. Iseloomulikud olid ka fraasid, mida korrati, et need kuulajatele mällu sööbiksid. Laulutekstid olid sageli sentimentaalsed. Staxi laulud olid võrreldes Motowniga lihtsamad, vähem meloodilised ja kohati rämedad. Lauljad kasutasid tihi gospeli stiilis improvisatsiooni. Lihtne harmoonia põhines kolmel põhiakordil I-IV-V. Saatepillina kasutatati tavalist kitarri, bassi, trumme, vahel vask- ja klahvpille. Laulud rääkisid armastusest ja südamevalust ning olid tihit seksuaalse alatooniga. Soul kui stiil on avaldanud mõju nii hip-hop kultuuri kui disko tekkmisele ja kujunemisele. Tuntuimad esitajad: The Jackson Five, Stevie Wonder, Diana Ross, Eddie Floyd, Otis Redding, Ray Charles, Sam Cooke, Roberta Flack. (Skuin jt 2007 lk 156) 2.8 Funk
Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega. Kui kammi vastu huuli surudes viisi ümiseda, hakkab paber või puuleht võnkuma. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg.10.6. Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Juba vanasti pandi tähele, et terava servaga esemed tekitavad häält, kui neid vibutada õhus või kui nende servale puhuda. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris puhkpillide vahel on
annaabi.ee 
