Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saaremaa Oti Mõis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asunud, peahoone, uexküll, toetuv, vanima, tollal, maadel, teated, jüriöö, pöide, ordulinnuse, ainsa, alguseni, suguvõsa, surn, maanõunik, peamees, teeninud, taanis, woldemar, 1777, 1836, ottokar, sõjaväes, ihukaitse, polkovniku, neljanda, maamarssal, põhjasõda, ilmega, laadi, maaseaduse, ümbrus, valdused, hooldamata, osakond, näidatud, kinosajandil ümber vanemast ja väiksemast ehitisest. Mõisa eestikeelne nimi pärineb 16. sajandi omanikelt Kalffidelt. 18. sajandil kuulus Kalvi (saksa k Pöddes) mõis von Essenite aadlisuguvõsale, kes 1770tel aastatel ehitasid vasallilinnuse idatiiva asemele esindusliku kahekorruselise varaklassitsistliku mõisahoone. Selleks lammutati suur osa keskaegse linnuse idatiiva müüridest. Hiljem kuulus mõis von Stackelbergidele. 20. sajandi algul vana peahoone põles, misjärel tollane omanik Nikolai von Stackelberg otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit põhja poole. 1913. aasta paiku valmis mõisas uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit. Kahekorruselisel massiivsel hoonel on nii neogooti, selle inglise haru tuudorstiili kui ka juugendi mõjutusi. Omapärane on hoone välisviimistlus: peamiselt tellistest ja pakivist hoone on väljast kaetud õhukeste korrapäratu kujuga
seisuga käivad seal restaureerimistööd.15 Ahja mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kaweritele, Rootsi ajal Oxenstjernadele. Peale Põhjasõda kinkis Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois. Sel ajal, 1740ndate lõpus, püstitati mõisa kahekorruseline algselt kahe mantelkorstnaga kroonitud poolkelpkatusega barokne peahoone, mis tollal oli Lõuna- 23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 Eesti üks luksuslikumaid. 1766. aastal läks mõis von Liphartide valdusse. Hiljem oli mõis veel von Knorringite ja von Löwis of Menarite omanduses. 1819. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Braschidele. 20. sajandi algusest pärinevad ka rikkalik fassaadidekoor ja ärklilaadne hulknurkne juurdeehitus keskrisaliidil. 1929-1997 tegutses mõisahoones kool.16
mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18. sajandil algas aga mõisate ja aadliomavalitsuse hiilgeaeg. Vene ja Rootsi vahel 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas alistusid Eesti alad Vene kroonile tingimusel, et säilivad kõik endised aadlike õigused ja privileegid, nn balti erikord. Tegelikult aadlike õigusi isegi suurendati ning lisaks hakkas siinne aadelkond mängima olulist rolli 1 http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5is 2 http://www.mois.ee/ajalugu/ 3 http://et.wikipedia
........ 11 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 12 Lisa (pildid)........................................................................................................... 12 1. Sissejuhatus Kukruse mõisat (saksa k Kuckers) on esmamainitud 1453. aastal. 19. sajandil kuulus mõis von Tollide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2] 1.1 Peahoone Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410
Fersenite rahula asub Suure- Jaani kalmistul 1919. aastal läks Olustvere mõis EPS ja Viljandi maakonnavalitsusele ja Olustvere koolile. Mõis võeti ära maaseadusega. Uuri järele ja püüa ka ette kujutada, milline nägi välja üks tavaline tööpäev mõisas? (erinevate töötegijate ja mõisaomanike rollid) Milline on teie arvates kõige huvitavam lugu, mida jutustaksid ka teistele Olustvere krahvide kohta? Olustvere peahoone Oli oma ajal moodne kuna omas keskkütet, elekrtit, telefoni. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis loss valmis 1903. Projekti autoriks oli Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Lossis on asunud kool, lasteaed, ühikatoad, elanud õpetajad Olustvere lossi väikeses kaminasaalis ripuvad krahv Nikolai Fersen, tema naise Sofia ja isa esimese naise Olga Stroganova pildid Olustvere mõisapark Olustvere mõisapark plaaniti rajada
1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811. aastal ostis Strietbergi kaupmees Johan Gottlieb Clementz, kes rajas siia suhkruvabriku
kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade eeskujl tsaari suveresidentiks. Nii Eesti kui kogu Põja-Euroopa üheks kaunimaks barokkarhtektuuri näiteks peetakse lossi peahoone kahte korrust läbivat peosaali, mis on kaunistatud rohke strukkdekoori ja laemaalingutega. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles' eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed,
aasta juunis kinkis keisrinna Elisabeth Mooste krahv Münnichi isa vennale, ülemõuemeister vabahärra Christian Wilhelm von Münnichile, kellele jäi mõis enam kui kahekümneks aastaks. 10. mail 1766. aastal restitueeris Peeter I Mooste taas krahv Ernst Münnichile, kelle järeltulijate kätte jäi mõis nüüd kuni riigistamiseni. 1788. aasta märtsis sõlmisid krahv Ernst Münnichi pärijad lepingu, millega loovutasid 75000 rubla eest Mooste ja Luunja ning Saksamaal Oldenburgis asunud Neuenhuntorfi ja Münchenau perekonnamõisate omandiõiguse krahvi pojale-riiginõunik krahv Johann Gottlieb Münnichile. 2 Perekonnad 2.1 Esimesed Nolckenid 1815. aastal päris krahv Münnichi tütar Maria Ernestina von Nolcken Mooste, Luunja, Kaagvere ja Vana- Kastre mõisad. Abielust maanõunik vabahärra parun Axel Gustav Friedrich von Nolckeniga oli parunessil neli last. Rootsi õuetallmeistri poeg Axel von Nolcken pärines nimekast Rootsis elutsevast Nolckenite
romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Kumbki neist tähendas rõhuasetust erisugustele väärtustele ja erinevate aktsentide esiletõstmist ka ehitustes. 19. saj lõpukümnendid tõid baltisaksa aadli jaoks kaasa rohkem dramatismi kui paljud eelmised. Pealetungi alustas Vene keskvõim. 1881. a valitsema asunud Aleksander III jättis Balti aadli seni puutumatud privileegid kinnitamata. Minetanud enamiku poliitilistest eõigustest, ei kaotanud mõisnikud siiski oma majanduslikku potentsiaali. Kuidagi ei riivanud nende huve ka 1860. aastate teisel poolel hoo sisse saanud talude päriseksmüümine - vastupidi, sellega tagasid mõisad endale järgmisteks kümnenditeks üpris kindla lisasissetuleku allika, seda enam, et müüki mineva maa hind aja jooksul järjest tõusis.
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile
aastast. Alates 1750test aastast kuulus mõis von Kruedeneride aadliperekonnale. 1830-40tel aastatel ehitati nende poolt mõisasüda ka esinduslikult välja. Katusekorrusega klassitsistlikpeahoone valmis mõisas 1838. aastal. Poolkelpkatusega ning põhiosas ühekorruselisel peahoonel on kolme akna laiune kahekorruseline keskosa.Keskosa kaunistab segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon ning seinapinda liigendavad pilastrid. Peahoone ümbruse kõrvalhooned moodustavad stiilse ühtse ansambli. Peahoone esise peaväljaku äärtel asuvad maakivist aidahooned, mille fassaade ilmestavad lahtised kaaristud. Peahoone vastas paikneb väike valitsejamaja. Majandushoonete kompleks paikneb peahoonest kirde pool, kus asuvad laudad, kaaristuga tallihoone, vesiveski jt ehitisi. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Suure-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Suure-Jaani valla territooriumile. Lahmuse (Lachmes) mõisa kujunemine Mõisast üldiselt 1584
Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad esindusruumid-saalid- paigutati täiesti uuena ehitatud II korrusele. Kasutades ära varasemat
Jämedalt koosnevad seinad kahest sõltumatust kihist ehk konstruktiivsest (kivi, tellis) ja viimistluskiht. Iseloomulik on ka sammasõuedega palee, mison tüüpiline Itaalias. Kirikuehitistes hakkavad kerkima kupliga hooned ent suurem rõhk suunatakse nüüd lossiehitusele. [15] 1.2 Väinjärve mõis Väinjärve mõis (vt joonis 1.2) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen'i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud
annaabi.ee 
