kohata sadamate lähistel reididel ja eelsadamates. Regulaarsest tõusust ja mõõnast tekivad tõusu- ja mõõnalained, milledega peab iga meresõitja laevasõidu ohutuse tagamiseks arvestama. Ummiklainetus. Laineid võib esineda ka tuulevaikuses. Siis on tegemist ummiklainetusega, mis tekivad sadade miilide kaugusel möllava tormilainete ülekandumisest tuulevaikuse piirkonda. Lainetus võib tekkida ka maakoores tekkivate dünaamiliste protsesside tulemusena maavärinad, vulkaanipursked. Nende tagajärel võivad tekkida kuni 18 meetrised järsuseinalised purustava jõuga lained, mille löögijõud küünib kuni 38 tonnini ühele ruutmeetrile. Tuuli, mis neid tekitavad, nimetatakse Vaikses ookeanis jaapanipäraselt tsunaamideks. Hoovused. Neid iseloomustab eelkõige suund ja kiirus. Erinevalt tuulte suundadest määratakse nende suund kindlaks liikumise järgi horisondi poole liigub hoovus itta, siis on ta idahoovus jne
jätkub tänapäevani, praegu 3mm iga aasta). Seoses sellega suuremate järvede põhjakallas tõuseb tunduvalt kiiremin ja vesi langeb lõunapoole. Peipsi järv on liikunud veidi lõuna poole, sest põhjakallas on kiiremini tõusnud. Omal ajal mõjutas jääaeg ka inimasustust inimesed elasid peamiselt Lõuna-Euroopas. Jääaegade perioodilise kordumise kohta pole otsest teooriat välja toodud, samas aga on toodud välja erinevaid võimalusi (maakera pooluste nihkumine, vulkaanipursked jms). Varasemal jääajavaheajal on olnud ka inimasustust. Lääne Soomes asub koobas Susiluola. See otsustati ära puhastada ja teha turistidele vaatamisväärsusesks. Kui aga hakati mulda ja setteid välja vedama, avastati koopa pinnalt kivikilde ja söetükke, mille kohta pakuti välja, et järkus on seal olnud enne viimast jääaega inimasula (neandertallaste asula). Need dateeringud, mis tänu nendele setetele oli võimalik teha, pakuvad isegi 130 110 tuhat aastat tagasi. Eestist
liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist
Esimesed tugevad signaalid tulid 1916-tänapäev. Teaduslikud uuringud näitavad, et keskmine õhutemperatuur on tõusnud vaid 0,6oC (100 aasta jooksul), kuid Antarktikas on pinnase temperatuur tõusnud 0,6oC viimase 10 aasta jooksul. Kuid ka suuremaid kliimamuutusi on aset leidnud enne inimest. Pikas perspektiivis läheneme me hoopis jääajale. Praegu on tegemist hetkelise tõusuga. Põhjused: metaani vabanemine setetest (mere põhjast, turba kaevandamisest) suuremad vulkaanipursked meteoriitide kokkupõrked Maaga süsinikdioksiid - osoonikihi õhenemine, aukude tekkimine (selles on kindlasti süüdi inimesed, kes on võtnud kasutusele freoonid, mis on kasutusel tegelikult tänapäevani) kasvuhooneefekt (päikesekiirgus ei peegeldu tagasi, jääb siia. Ka udu ja sudu on väga suured kasvuhooneefekti põhjustajad, suuremad kui süsinikdioksiid) UV-kiirgus mõjub meile väga halvasti. Meres aga sumbub see juba mõne meetri sügavuses.
Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood. Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km3 Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 71. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. Kogunevad gaasid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. 72. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus. Happelised magmad on madalama temperatuuriga, suurema viskoossuse ja väiksema voolamiskiiruse ja
- geoloogilises (aastamiljonid ja aastatuhanded); - ajaloolises (aastatuhanded kuni aastasajad); - nüüdisaegses (aastakümned). ÖL. Maa temperatuuri muutustel ja sellega seonduvatel kliimamuutustel on keerulised põhjused: Astronoomilised tegurid näiteks Päikese aktiivsuse muutused, Maa orbiidi ekstsentrilisuse muutused Päikese suhtes, Maa telje kalde muutused. Geoloogilised tegurid näiteks mandrite triiv, ookeanipõhja topograafia muutused, vulkaanipursked, mägede moodustumine, erosioon ja kivimite murenemine. Ookeanidega seotud tegurid näiteks El Niño mõju, ookeanivee ringluse muutused, meretaseme muutused, jää moodustumine, fütoplanktoni õitsemine ja dimetüülsulfiidi teke. Maapinnaga seotud 17 tegurid sealhulgas taimkatte mõju pinna albeedole (valgedus või langeva valguse objektilt
energiabilanss? Sekundaarne suktsessioon Sekundaarne suktsessioon Ökosüsteemi kujunemine alale peale häiringut ◦ Muld on juba olemas ◦ Paljude liikide levised on kas mullas või ümbruskonnas juba olemas ◦ Suktsessioonilised protsessid kiiremad ◦ Koosluse taastumine enam-vähem sarnases liigilises koosseisus ja struktuuris, nagu oli enne häiringut Ökosüsteemid on taastumisvõimelised, kui neil lastakse Häiringute tüübid Looduslikud: ◦ Põlengud ◦ Orkaanid ◦ Tornaadod ◦ Vulkaanipursked ◦ Pikaajaline põud ◦ Liustiku taandumine Antropogeensed - kaob võimalus ökosüsteemil taastuda ◦ Linnad ◦ Ulatuslikud põllud - monokultuurid ◦ Karjafarmid - kõrbestumine ◦ Reostused maismaal ja veekeskkonnas Suktsessiooni protsesside mõjutajad Kliima muutumine piirkonnas Inimmõju ◦ Reostus ◦ Eriti tundlikud on “kinnised” ökosüsteemid ◦ Väetamine ◦ Maastiku muutmine sellisel määral, et
Teises võimalikus reaktsioonivariandis võib HSO3 reageerida hüdroksüülradikaaliga, mille tulemusel vabaneb veeaur ja SO3. "Omavahel põrkudes tilgakesed aja jooksul kasvavad ja lõpuks langevad maha . Asemele tekivad uued tilgakesed. Peale väävelhappe leidub atmosfääris ka soolhapet , kuid see on enamasti gaasilises olekus." (Eerme 1993, lk. 165). Olulised väävligaaside allikaks on tugevad vulkaanipursked. O.Avaste(1990) andmeil kajastub sellise purske jrelmõju stratosfääri aerosooli koguhulgas 2-3 aastat. See on tingitud väävligaasidest tekkivatest aerosoolidest. Näiteks 1991 aasta juunis toimus Pinotubo vulkaani tugev purse. E.Kyrö(1993) andmeil levisid sama aasta suvel ja sügise jooksul aerosooliosakesed ümber kogu maakera, kusjuures suurim aerosooli kontsentratsioon oli 10-20 km kõrgusel. Vulkaaniline tuhk ei püsi K.Eerme(1993) andmeil stratosfääris siiski üle pooleteise kuu
aineid ja panevad aluse toiduahelatele. Vastupidine protsess on hingamine, mille käigus vabaneb süsihappegaas. Maismaal seotakse taimede poolt aastas keskmiselt 1,4*109 tonni süsiniku rohkem, kui vabaneb hingamise käigus. Ookeanis seotakse 2*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb, millest veel 0,2*109 tonni settib merepõhja. Seega aastas seotakse keskmiselt 3,4*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb hingamisel. Asja tasakaalustavad vulkaanipursked, mis paiskavad atmosfääri suurtes kogustes süsinikku. Inimene oma tegevusega rikub seda tasakaalu- fossiilsete kütuste põletamisel ja karbonaarsete kivimite töötlemisega ning maakasutuse muutmisega (metsade raie etc) paisatakse aastas keskmiselt 5,5*109 tonni süsinikku atmosfääri. 37 Orgaanilised väetised
Parasiitide levik päraneb tihedates populatsioonides oluliselt, sama kehtib ka haigustekitajate kohta (kust on kõige tõenäolisem haigusi saada?). Tihedusest sõltumatud: Paljusid abiootilise keskkonna tegureid ei suuda populatsiooni arvukus mõjutada. Paljude organismide jaoks (kaudselt muidugi pea kõikide) on oluline ilmastik. Sellest tulenevalt on mõni aasta liigile kasulikum ja mõni teine kahjulikum. Tihedusest ei küsi ka looduskatastroofid (tulekahjud, vulkaanipursked, hiidlained jne.) ning inimtekkeline reostus. Sageli kombineeruvad tihedusest sõltumatud ja sõltuvad tegurid omavahel ja täpsed populatsiooni suurenemise või vähenemise põhjused võivad olla väga keerulised. 33. Isehõrenemine? Taimed on omaelupaigaga kindlalt seotud. Iga isend hõlvab ruumi oma kasvavate juurte ja okstega. Kui tegemist pole just täielikult isoleeritud taimega (väikesekasvuline potilill väga
Enamik Euroopa riike asub ajavööndis, kus kellaaeg on Greenwichi ajaga võrreldes ühe tunni võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg). Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega
Seetõttu on vaja jätkata sihipäraseid jõupingutusi heite vähendamiseks, et kaitsta ka edaspidi Euroopa elanike tervist ja keskkonda. Õhusaaste allikad Õhusaaste allikad võivad olla nii inimtekkelised kui ka looduslikud: fossiilkütuste põletamine elektri tootmiseks, transpordi, tööstuse ja kodumajapidamiste tarbeks; tootmisprotsessid ja lahustite kasutamine, nt keemia- ja mineraalitööstuses; põllumajandus; jäätmetöötlus; vulkaanipursked, tuulega leviv tolm, meresoola pihustumine ning taimedelt pärit lenduvate orgaaniliste ühendite heide on looduslike saasteallikate näited. Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis välistab ebasoovitavad mõjud ja ohud inimese tervisele ning keskkonnale. EL tegutseb õhusaastega kokkupuute vähendamiseks paljudel tasanditel: töötab välja õigusakte, teeb koostööd õhku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
