minUtüür.max /KAVR(cos-1). Siit tulenevalt, kui võimendusteguri K AVR=1 korral ülaltoodud võrratus pole rahuldatud, tuleb AVR trakt varustada täiendava võimendusastmega. 5.3.2. Automaatne sageduse järelhäälestus- Vastuvõtjas võivad ilmneda mitmete parameetrite muutused: ·sõltuvalt ümbritseva keskkonna temperatuurist, õhurõhust, niiskusest, ajast. Suhteliselt suuremat mõju vastuvõtja parameetritele omavad muutused: ·selektiivsetes ahelates, heterodüünisagedusel, alalis- ja vahelduvpinge tööreziimides. oTööreziimide muutuste mõju on tänapäeva mikroskeemsetes vastuvõtjates oluliselt vähenenud tänu mikroskeemi-sisestele tööpunkte stabiliseerivatele tagasisideahelatele, samuti ka tänu AVR-le. Nii on jäänud põhilisteks mõjutajateks selektiivsete ahelate ajaline stabiilsus. Olukorra parandamiseks on siin kaks võimalust: ·kas kasutada stabiilsemaid elemente (näiteks kvartsresonaatoreid), või (ja) siis kasutada selektiivsete ahelate järgihäälestust
Ergutusmähist läbiv vool tekitab ümber mähise magnetvälja ja rootor muutub elektromagnetiks. Mootori käivitamisel hakkab rootor koos magnetväljaga pöörlema. Magnetvälja jõujooned lõikavad ümber rootori oleva staatori mähiseid ja indutseerivad sellesse pinge, s.t. tekitavad muutuva magnetvooga kinnises ahelas elektrivälja. Kuna koos rootoriga pöörleva magnetvälja polaarsus staatori suhtes pidevalt muutub, siis tekib staatorimähistesse vahelduvpinge. Osa voolust suunatakse läbi rootorimähise (ergutusmähise). Voolu suurenemine ergutusmähises põhjustab magnetvälja suurenemise, mis omakorda suurendab voolu staatorimähises. Generaator hakkab akut laadima. Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus. · Staatorist · Rootorist · Staatorimähistest · Rootorimähisest · Kontaktrõngastest · Harjadest · Harjahoidikutest · Ventilaatorist · Otsakaantest · Alaldiplokist
Väikeste vahelduvpingete mõõtmisel annavad paremaid tulemusi elektronvoltmeetrid Mõõtmistel vahelduvvooluahelais tuleb arvestada mõõteriista ja lülituse näivtakistusi. Voltmeetri mõõtepiirkonda laiendatakse eeltakistite ja pingejaguritega. Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega. Pingetrafosid valmistatakse ühe ja kolmefaasilistena. Võimsuse mõõtmine: Aktiivvõimsust mõõdetakse elektrodünaamiliste vattmeetritega. Need mõõteriistad leiavad
Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978. Käskude edastamiseks kasutatakse tugevvoolu juhtmeid. X10 PRO formaat on tugevvoolu juhtmetes andmeedastuse de fakto standard. X10 edastus sünkroonitakse tugevvoolu vahelduvpinge nullväärtustega. Loogiline 1 antakse edasi 1ms pikkuse signaaliga sagedusega 120kHz ning loogiline 0 selle signaali puudumisega. Võrgu elemendid võivad olla saatjad, vastuvõtjad või mõlemad neist üheaegselt. Vastuvõtuseadmed toimivad kaugjuhitavate lülititena või regulaatoritena lampidel. X10 käsud võimaldavad lülitada seadmeid sisse ja välja ning määrata lampide heleduse astet. Kahesuunalised seadmed saadavad päringule vastuseks andmed oma oleku kohta (sees või väljas)
Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978. Käskude edastamiseks kasutatakse tugevvoolu juhtmeid. X10 PRO formaat on tugevvoolu juhtmetes andmeedastuse de fakto standard. X10 edastus sünkroonitakse tugevvoolu vahelduvpinge nullväärtustega. Loogiline 1 antakse edasi 1ms pikkuse signaaliga sagedusega 120kHz ning loogiline 0 selle signaali puudumisega. Võrgu elemendid võivad olla saatjad, vastuvõtjad või mõlemad neist üheaegselt. Vastuvõtuseadmed toimivad kaugjuhitavate lülititena või regulaatoritena lampidel. X10 käsud võimaldavad lülitada seadmeid sisse ja välja ning määrata lampide heleduse astet. Kahesuunalised seadmed saadavad päringule vastuseks andmed oma oleku kohta (sees või väljas)
3.3. Vahelduvvool Vahelduvvooluks (AC, alternating current) nimetatakse sellist voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu piltlikustamiseks kasutatakse muutuvate suuruste kõverate muutumist ajateljel. Vahelduvvoolu kuju võib olla väga erinev (saehammas, siinus, kolmnurk), kuid käesolevas raamatus keskendutakse ainult siinuselisele vahelduvvoolule (vt. Joonis 3.4). Joonis 3.4. Vahelduvpinge muutus faasiteljel Alalisvoolu puhul kehtivad pinge, voolu, võimsuse ja töö seosed kehtivad ka vahelduvvoolu puhul. Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga u U sin m kus u on voolu hetkväärtus, Um voolu amplituudväärtus ning sin α faasinihe, kusjuures sama valem kehtib ka voolu puhul. Faasiga iseloomustatakse pingekõvera väärtust teatud ajahetkel, näiteks Joonis 3
Vallas-UPS-i hea omadus on tema odav hind. Sidus-UPS (Online UPS, Double Conversion UPS) Siin toimub kahekordne muundamine vahelduvvoolust alalisvooluks ja tagasi (joonis 7.44). See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend- pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele, siludes samas ka väiksemaid kõikumisi. Tegemist on suhteliselt kalli UPS-iga, sest alalispingest tuleb saada nii kvaliteetne vahelduvpinge, et sellega võiks pikemat aega toita arvutit. Kui alalispingest saadud vahelduvpingesse jääb sisse liiga suur alaliskomponent, ei pea arvuti toiteplokk sellele vastu 40 Aktiivne vallas-UPS (Line-Interactive UPS) Aktiivne vallas-UPS kujutab endast kompromissi kahe eelneva variandi vahel (joonis 7.45).
1). Joonis 3.1 Selsüünil on kaks mähist staatori magnetsüdamikule paigutatud ergutusmähis ja rootori magnetsüdamikule paigutatud sünkroniseerimismähis. Kui lülitada ergutus- mähis vahelduvvooluvõrku, tekitab mähises voolav ergutusvool pulsseeriva vahelduv- magnetvälja. Selles pulsserivas magnetväljas asuva rootori mähises indutseeritakse emj, mille suurus sõltub rootori asendist staatori suhtes ehk rootori pöördenurgast . Saadud vahelduvpinge alaldatakse alaldussilla V abil ja saamegi sellise selsüün- käsklusaparaadi väljundsignaali Uvälj1. Sellise selsüünkäsklusaparaadi puuduseks on asjaolu, et väljundsignaal ei anna meile infot selsüüni rootori pöördumise suuna kohta. Sellest puudusest saab aga üle, kui alaldada rootorimähises indutseeritud emj faasitundliku alaldi FA abil [vt ka väljundpingete diagrammi Uvälj = f ()]. Väga lihtsad on ka mitmesugused potentsiomeetrilised käsklusaparaadid (joonis 3.2).
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called...
Liidese elemendid on paigaldatud maatriksekraani ruutudega arvestades. Ainuke pluss on lihtsus ja odavus. Tavalistes maatriksekraanides tehakse päring ridades (analoogiliselt nuppude maatriksile); see võimaldab teha mitut puudutust korraga. Aegamööda asendatakse need resistiivsete ekraanidega. Mahtuvuslikud puuteekraanid Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit juhtiva esemega elektrivälja jaotus plaadil muutub, sest puutekoha kaudu siseneb inimese kehasse mahtuvusliku sidestuse läbi lekkevooluna teatud elektrilaeng. Selle tulemusena muutuvad ka lekkevoolu komponendid, mis sisenevad plaadi nurkade kaudu: mida suurem on puutepunkti kaugus mingist nurgast, seda suurem on nurga ja puutepunkti vaheline takistus ning vastavalt ka vool nõrgem
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
muutub südamiku magnetiline läbitavus , sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; ; L; Ik. =H; 1=1/ 2=B2/H. 12; sest 12; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus . Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise keerdude arv on suur, siis indutseeritud pinge on ka suur, see suur pinge mõjub sisend signaali allikale ja võib selle rikkuda. Selle vältimiseks panna mähise ette drossel, mis ei lase vahelduvpinget signaali allikale, kuid laseb alalisvoolu signaali allikast juhtmähisele. Tühijooksu voolu olemasolu. Mitte faasitundlik. Ei reageeri Ij suuna muutusele. Väike tundlikus väiksele sisendpingele.
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
muutub südamiku magnetiline läbitavus µ, sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; µ; L; Ik. =µH; µ=/; µ1=1/; µ2=B2/H. µ1>µ2; sest 1>2; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus µ. Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise keerdude arv on suur, siis indutseeritud pinge on ka suur, see suur pinge mõjub sisend signaali allikale ja võib selle rikkuda. Selle vältimiseks panna mähise ette drossel, mis ei lase vahelduvpinget signaali allikale, kuid laseb alalisvoolu signaali allikast juhtmähisele. Tühijooksu voolu olemasolu. Mitte faasitundlik. Ei reageeri Ij suuna muutusele. Väike tundlikus väiksele sisendpingele.
Kvarts generaatorides kasutatkse kvarts resonaatoreid mis on üks pieeso efektiga kristallide liik. Pieeso efekt on teatud liikide kristallide omadus mis seisneb selles, et kui kristallile teatud sihis avaldada mehaanilist survet nii, et see tekitab mõngiast teformatsiooni siis kristalli tahkude vahel tekib emj mis on võrdeline toimiva rõhuga. Esineb ka pöördeefekt see tähendab kui rakendada pieeso kristallile pinge siis kaasneb tema mõõtmete muutumine ja kui rakendada vahelduvpinge siis tekib kristalli võnkumine. See juures esinevad ka resonantsi nähtused mille sagedus sõltub kvarts kristalli mõõtmedest. Kvarts kristallile on iseloomulik see, et resonants sagedus on temperatuurist praktiliselt sõltumatu ja seda omadust kasutataksegi siis kui on vaja generaatoridel väga täpseid ja stabilised sagedusi. Valmistakse väga suures standardiseeritud sagedustega valikus kvarts resonaatoreid. Elektrilises motes on
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
induktsioonlogiks. Induktsioonlogi tundlikuks elemendiks on pronksist elliptiline silinder, mis lükatakse merre läbi laeva põhjas oleva ava. Silindrisse on paigutatud kahe mähisega solenoid. Mähis W on pea-, Wk – kompensatsioonimähis. Tundliku elemendi pinnale paigutatud elektroodid on otseses kontaktis mereveega, mis moodustab tundliku elementi ümber voolu juhtiva kontuuri. Oletame, et tundlik element ja voolu juhtiv kontuur on paigal. Kui solenoidi peamähisele anda vahelduvpinge, tekib, vastavalt Faradey elektromagnetilise induktsiooni seadusele, tundlikku elementi ümbritsevas kontuuris elektromotoorjõud. Elektromootorjõud tekib ka siis kui laev seisab. Kui solenoid koos laevaga hakkab liikuma, tekib täiendav elektromootorjõud. Seega laeva liikumisel kontuuri summaarne elektromootorjõud emjs = emj0+ emjv. emj0 võib vaadelda kui nullinihet. Temast vabanemiseks antakse kompensatsioonimähisesse vastava pinge ja faasiga vahelduvvool, mis kompenseerib emj0
1. JOONIS 7.1. Nagu alati eri juhtivusega pooljuhtide liitumiskohal, nii ka siin tekib paisu ja kanali vahel p-n-siire ja tõkkekiht. Sellise p-n-siirdega väljatransistori töötamiseks on vaja siirdele anda vastupinge. Mida suurem on vastupinge, seda laiem on tõkkekiht ja seda kitsamaks jääb juhtiv kanal ja nii hakkabki väljatransistori neeluvool sõltuma paisule antavast vastupingest. Paisuahelas tekitatud vahelduvpinge muutused aga põhjustavad ka väljundvoolu muutusi. Praktiliselt on kanali pikkuseks umbes 1 um ja laiuseks 0.5 um. paksus aga kujundatakse sõltuvalt voolust. Oluliseks iseärasuseks on see. et paisutsoonide juhtivus on suurem kui kanali juhtivus (laengukandjate kontsentratsioon). Sellega saadakse tõkkekihi suurem laienemine kanali poole, ja ELEKTROONIKAKOMPONENDID IL 55 paisupinge tugevam tüüriv toime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
