Tõirisolaator 76 1 76 1000 0,99 0,96 73,0 Gradueerimiskonfitsent k võtan ideaalse 1000. 4 Õhuniiskust arvestav tegur K leitakse Lisa 3 järgi. Atmosfääritingimused katse sooritamise ajal: · Märg termomeeter: 18 ºC · Kuiv termomeeter: 20 ºC · Õhurõhk: 765 mmHg P = 0,386 = 0,99 273 + t Valem 1. Suhtelise õhuniiskuse arvutamise valem. P õhurõhk mmHg, t õhu temperatuur ºC. Tegelik pinge leitakse valemiga K U l0 = U l k
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade
Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töökäik: Katse algul tehakse kvalitatiivselt kindlaks, kas uuritav sool lahustumisel neelab või eraldab soojust. Vastavalt sellele toimub Beckmanni termomeetri kaliibrimine ja kalorimeetrisse valatud vee temperatuuri valik. Antud katses uuritav sool neelab soojust. Seejärel seatakse töökorda Beckmanni termomeeter, toatemperatuur oli 24 C0, seega termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur peab olema 27 C0. Seejärel kaalutakse tehnilistel kaaludel keeduklaas, klaaspulk, segur ja ampull tühjalt ning koos ainega. Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi valatakse toatemperatuuril destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (400 ml). Kalorimeeter suletakse kaanega. Läbi kaane pannakse ampull, Beckmanni termomeeter (keskmine ava) ja segur
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 → Na2SO4+H2O+S↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade
Kui on rohkem, kui kaks keha (n keha) soojusvahetuses, siis soojusliku tasakaalu võrrand on Q1+Q2+Q3+...+Qn=0. Keha poolt juurdesaadud või äraantud soojushulka saab arvutada valemiga Q=mc(t2-t1) m- keha mass c- erisoojus t1-algtemperatuur t2-lõpptemperatuur 2. Töö eesmärk: Metallist silindri erisoojuse määramine ja selle põhjal silindri materjali kindlakstegemine.. 3. Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonilised kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha veest väljavõtmiseks, erisoojuste tabel. 4. Töö käik: Ühendage kann vooluvõrku, et töö ettevalmistamise lõpuks vesi juba keeks. Kaaluge kalorimeetri sisemise anuma mass algul, ilma veeta ja seejärel koos veega. Kalorimeetris peab külma vett olema, nii palju, et katsekeha oleks täielikult kaetud (1/3 kalorimeetri kõrgusest). Mõõtke vee temperatuuri täpsusega kuni 0,5o . Kaaluge keha, asetage see keevasse vette ja hoidke seal umbes 5 minutit.
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused Sisehõõrdeteguri leidmine: Määramatuse leidmine: 5
Leiame metalli erisoojusmahtuvuse Cmetall asenduse teel punkt 1 all toodud võrrandist: m1* Cmetall *(100 t2)= I Q1+Q2 I => Cmetall = I Q1+Q2 I / ( (100 t2)* m1) Cmetall =I -(325,44+3470,604) I /( (100-32)*0,0302) Cmetall= 1848,18 (J/(kg*K)) 6. Leiame metalli aatommassi Dulong-Petit seaduse järgi Tulemus : Mmetall= 26000/ 1848,18 = 14,06 Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter. Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku
Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1..
tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Õhu tihedus 3. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO balloon (antud katse juures kasutasin CO ballooni), 300ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtsilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO, HO 4. Töö käik Leida kolvi mass, koos sees oleva õhu ja korgiga. Teha kolvile märk korgi alumise ääre juurde. Juhtida kolbi CO'te 7 minuti jooksul. Panna kolvile kork peale ning kaaluda uuesti. Seejärel lasta kolbi 2 minuti jookul veel CO'te ning korrata seni, kuni kaal ühtlustub. Fikseerida ruumi temperatuur ning õhurõhk ja arvutada õhu mass kolvis. Arvutada tuleb veel CO molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida suhteline viga.
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95 Takistus R() 1350 1300 1250 1150 1050 950 760 600 500 450 Rauno Sander 2007/2008
a Kolumbus avastas Ameerika Allveelaev Võeti kasutusele kivisüsi Gama??? avastas India Mikroskoop Õhupump Newfoundlandi avastamine Esimesed tankid ja autod Astronoomia Esimene ümbermaailmareis Veega wc + & - võeti kasutusele matem. Lõuna/Ladina Ameerika avastamine Termomeeter Gloobus Vaikse Ookeani nimetus Langevari Sidemed Haiti saarte avastamine Pangad Uur Madeira saare avastamine Lennumasin Nooditrükimasin Mehhiko avastamine Kellapendel Püssirohi
Tahke, vedel ja gaasiline aine erinevad aineosakeste liikumise poolest. Difusioon-Ainete iseeneslik segunemine. Nt:Lõhnaõli pudeli avamine. Lõhn levib ruumis, sest lõhnava aine molekulid segunevad õhuosakestega ja liiguvad korrapäratult. Soojuspaisumine-põhineb soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisu...
Galileo Galilei Patrik 8a Sündinud 15.02 1564 Pisas Surnud 8.01.1642 Arceti Galileo sündis peres, kus isa oli muusik Itaalia astronoom, filosoof, füüsik Matemaatika ja loodusteaduse eraõpetaja 2 tütart, 1 poeg, kes jätkas isa leiutiste edasi arendamist. Biograafia Esimese hariduse andis isa, kodus õpetades Vallombroosa kloostrikool, mungaõpe (1575) Pisa ülikool, meditsiin (1581- 1585) 1853 vaimustus matemaatikast 1856 viis läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse 1952 Padova ülikooli matemaatikaprofessor Hariduslik käik. Galileo Galilei avastas, et maa liigub ümber päikese. Avastas Jupiteri kaaslased, Neptuuni Päikesel on plekid Veenus ilmutab faase. erineva raskusega asjad kukuvad erineva kiirusega. Avastused Galileoleiutas teleskoobi. termoskoobi pendelkella. kompassi. Mikroskoobi. Leiutised Vaba langemise seadus on Galileo poolt sõnastatud Galileo termomeeter- läbipaistva vedelikuga ...
TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest.
11. Suhtelise tiheduse kaudu leida CO2 molaarmass: 12. Arvutada katse süstemaatiline viga: = 44,0 g/ mol 13. Ja suhteline viga: 14. Leida süsinikdioksiidi molaarmass moolide arvu kaudu: 15. Leida süsinikdioksiidi molaarmass kasutades Clapeyroni võrrandit: => (R=8,314 J/mol·mol) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalus, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO. Katseandmed m= 143,20 g m= 143,35 g T ° = 20 °C = 293,15 K P = 99,9 · 1000 Pa V= 326 ml= 0,326 l Katseandmete töötlus 5 Õhu maht kolvis normaaltingimustel: Õhu mass kolvis: mõhk = 1,29 · 0,299 = 0,386 g Kolvi ning korgi mass: m3= 143,20 0,386 = 142,8 g CO2 mass: = 143,35 142,8= 0,55 g CO2 suhtelise tihedus:
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaasid (50 mL ja 400 mL), termomeeter, elektripliit, automaatpipetid (1 mL ja 5 mL), pipeti otsikud. Töö käik Reaktsiooni kiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea teostada väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on puhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust pesta hoolikalt kraanivee ja ha...
3 3 3 3 3 0,3 4 2 4 2 3,25 0,308 Katseandmete töötlus Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Reaktsioonikiirus sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk. Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: termomeeter Töövahendid:Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained:1%-ne Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus Töö käik Taas võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtemoodi ja katseklaasid väävelhappe lahusega teistmoodi. Üks katseklaasi igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega.
· hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer · sulab es taut · tormab est stürmt · müristab es donnert · lööb välku es blitzt · sajab vihma es regnet · pehme mild · hallane bereift · pilvitu wolkwnlos · selge klar · tormine stürmisch · pilvine wolkig · tuulevaikne windstill · päikesepaisteline sonnig
- Gay Lussac’i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). - Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või vääris gaaside korral aatomeid). KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3) Ained: CO2 Mõõteseadmed: Tehniline kaal, baromeeter, termomeeter, Mõõtesilinder (250 cm3) KASUTATUD UURIMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID NING METOODIKAD Suhtelise tiheduse kaudu molaarmassi leidmine, valemite ja abil. KATSEANDMED 1) m1= 115,20 g 2) m2= 115,37 g 3) T= 295 K 4) P= 101 600 Pa 5) V= 306 cm3 Normaaltingimustel: 1) T0= 273,15 K 2) P0= 101 325 Pa KATSEANDMETE TÖÖTLUS JA TULEMUSE ANALÜÜS
.. = pi Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO2 baloon, ~300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli ~300 ml-ne korgiga varustatud kuiv kolb kaaluda tehnilisel kaalul. Seejärel tuli juhtida tõmbekapis kolbi 7 minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin uuesti. Asetasin kolvi tagasi tõmbekappi ja lisasin süsinikdioksiidi uuesti, seekord ~2 min. Kaalusin kolvi veekord ja jätkasin kolvi täitmist kuni konstantse massi saavutamiseni
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni t...
väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. 2) Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S Selles reaktsioonid tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkeks kuni hägu tekkeni mõni minut. (Töö õnnestumise
samal temperatuuril küllastunud veeauru suhet protsentides. p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit? Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Tal on kaks termomeetrit. Üks kui, teine märg. Kuiv termomeeter näitab toatemperatuuri. Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem õhk, seda kiirem aurustumine märjalt termomeeetrilt ja seda madal näit. 18)Millist auru nimetatakse küllastunud auruks? Küllastunud auruks nimetatakse niisugust auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv ehk dünaamiline. St. Ühes ajaühikus lahkub vedelikust samapalju molekule kui aurust tagasi pöördub. 19)Kuidas sõltub küllastunud auru rõhk temperatuurist + graafik?
normaalne, lisaks võis osa CO2 eralduda ka katse käigus. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%- ne soolhappelahus, 50...100 mg metallitükk (Mg) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosneb 2 kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Metallitüki nr. 248 saades mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan 5...6 ml 10%-list soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väiksese nurga all, asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla,
.. = pi Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO2 baloon, ~300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli ~300 ml-ne korgiga varustatud kuiv kolb kaaluda tehnilisel kaalul. Seejärel tuli juhtida tõmbekapis kolbi 7 minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin uuesti. Asetasin kolvi tagasi tõmbekappi ja lisasin süsinikdioksiidi uuesti, seekord ~2 min. Kaalusin kolvi veekord ja jätkasin kolvi täitmist kuni konstantse massi saavutamiseni
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid ja ained Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO2 ja H2O Töö käik Kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni.
Praktiline töö Elektripliidi kasuteguri määramine 1. Töö vahendid: a) Elektripliit b) Anum veega c) Elektronkaal d) Termomeeter e) Stopper 2. Töö ülesanne: Määrata elektripliidi kasutegur. 3. Tööjuhend: a) Mõõta anuma mass, seejärel valada sisse kolmveerand nõutäit vett ning mõõta uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi. b) Mõõdan vee algtemperatuuri c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s)
TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest.
1. Maailmapilt on maailma mudel ja ettekujutus loodusest. 2. Loodus on kõik, mis meid ümbritseb. 3. Loodusteadused on: geoloogia, bioloogia, meteroloogia, astronoomia, keemia, füüsika, matemaatika. 4. Loodus koosneb ainest ja väljast. 5. Füüsikameetodid: 1)vaatlus-tähelepanekute tegemine 2) hüpotees-teaduslik oletus 3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja s...
Loodusõpetuse kontrolltööd 7. klassile Variant A Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse sulamiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse kondenseerumiseks? (2 p.) 3. Mida näitab aine tihedus? (3 p.) 4. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. (4 p.) 5. Termomeeter pannakse sooja vette. Miks hakkab termomeetris olev vedelikusammas tõusma? (3 p.) 6. Miks tahke aine säilitab kuju? (2 p.) 7. Millest sõltub gaasi rõhk? (2 p.) 1) 2) 8. Teras sulab temperatuuril 1400 kraadi. Püssirohi põlemisel suurtükitorus tõuseb temperatuur kuni 3600 kraadi. Miks suurtükitoru lasu korral siiski ei sula? (4 p.) Nimi .............................Klass.............. Loodusõpetuse kontrolltööd 7
29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel 0 M gaas g ρ= [ ] 22,4 dm3 Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Töövahendieks on CO2 balloon, 300 ml seisukolb koos korgiga, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustuseks kaaluti tehnilisel kaalul u 300 ml korgiga varustatud kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Järgneva 7-8 min jooksul juhiti kolbi CO2 balloonist süsinikdioksiidi, misjärel kaaluti kolb uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.)
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Katse käigus juhitakse kolbi süsinikdioksiidi, määratakse selle maht ja mass ning arvutatakse molaarmass. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Märgistatakse ära korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g.
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud...
M = 45,88 g/mol Ekperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus. V0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2. Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel
Projektitöö Miko Marten Mägi, 7.B klass Projektitöö teema Ilmavaatlus ja võrdlus 1 nädala jooksul õhtuti kell 19.00. Hüpotees Vaatluse jooksul sajab kolmel päeval vihma ja peale vaatlust on õhtud 5 kraadi külmemad kui alguses. Teoreetiline taust Eesti keskmine õhutemperatuur juunist septembrini oli 15...18°C. Allikas : Vikipeedia vaba entsüklopeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 14.10.2018 Katsevahendite loetelu Termomeeter Hüpoteesi kontrollimine ja katse läbiviimine 1. Paigutan termomeetri maja seinale varjulisse kohta. 2. Mõõdan õhutemperatuuri iga päev kell 19.00 ühel nädalal. 3. Kannan mõõtetulemused tabelisse. Katse tulemused Esmasp Teisipäe Kolmapä Neljapäe Reede LaupäevPühapäe äev v ev v v 1.10.201 2.10.201 3.10.201 4.10.201...
Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10. Kuidas mõjutavad aluspinna omadused päikesekiirguse peegeldumist? Lumi peegeldab kõige rohkem, muld neelab. 11
arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud valemid: ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T V ° × M Mg M= Vm Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk Mg. Seade gaasi mahu mõõtmiseks- statiiv, 2 ristmuhvi, 2 klambrit koos pehmendustega, 1 katseklaas, 1 kummivoolik, 2 büretti; väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 11,30 ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2=2,75 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1|= 8,55 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. V=|V2-V1| => V= |11,30ml-2,75ml|= 8,55 ml Veeauru osarõhk pH2O = 19,8 mm Hg Leian eraldunud gaasi mahu (V=V2-V1). ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendi: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Kaaluti tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhiti balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest.
16 13,6 23 21,1 30 31,9 Eksperimentaalne töö 1 Ülesanne: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis. Luua seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida gaasiliste ainete molaarmass. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehniline kaal · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kasutatud ained: · CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli kaaluda kuiv korgiga kolb tehnilisel kaalul. Märgiti korgi alumise serva asukoht kolvil. Seejärel tuli balloonist kolbi juhtida 7-8 minuti minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda kolb sulgeda ning uuesti kaaluda. Seejärel juhiti sinna veel süsinikdioksiidi (umbes 2 minutit) ning kaaluti uuesti. Et määrata kolvi mahtu, oli vaja see täita veega ja mõõta vee maht mõõtesilindri abil
Kaaludes samadel tingimustel ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt ): M CO 2 = D M õhk Absoluutne viga: = M CO 2 - 44 g/mol Suhteline viga: M CO 2 - 44,0 100% % = % 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · ideaalgaaside seaduseid · arvutatud molaarmassi võrdlemist tegelikuga, et tõestada seaduste kehtivust Katseandmed mass m1(kolb + kork + õhk kolvis) = 146,51g mass m2(kolb + kork + CO2) = 146,68g kolvi maht V = 321ml õhutemperatuur t° = 22°C = 295K õhurõhk = 101 900 Pa Mgaas = 29g/mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Õhumaht kolvis normaaltingimustel: Mass: Gaasi absoluutne tihedus: Gaasi suhteline tihedus: Suhteline tihedus õhu suhtes: Suhteline viga: Moolide arv, kui V0 on gaasimaht kas normaal- või standardtingimustel. Moolide arv: Clapeyroni võrrand: R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: 300ml kuiv kolb korgiga, CO2 balloon, baromeeter, termomeeter, 250ml mõõtesilinder, tehnilised kaalud. Kasutatud ained: CO2, toatemperatuuril olev vesi. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul 300 ml korgiga varustatud kolvi ( m1= 143,58 g) ning tegin viltpliiatsiga märke kolvi kaelale korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja
Kui mõõdetavas piirkonnas esineb turset ja nahk on punane, võib seal olla põletik ning see tõstab paikset temperatuuri. (Loogna jt 1998: 24). Kaenlaalune, rektaalne, oraalne ning kõrva trummikile piirkonnad on enamkasutatavad kehatemperatuuri mõõtmiseks. (El-Radhi 2014: 91). Imikutel on sobivamateks kohtadeks palaviku mõõtmiseks on kubemevolt ja pärasool. Kubemevoldist mõõtmisel asetatakse kraadiklaas voldi vahele, pärasoolest mõõtes tuleb laps keerata küljele, määrida termomeeter vaseliiniga ning viia see 2-3 cm sügavusele pärasoolde (Loogna jt 1998: 26). Parim asend palaviku mõõtmiseks on istumine või lamamine, sest nii on termomeeter paigal ja ei saa nihkuda (Loogna jt 1998: 25). Temperatuuri mõõtmiseks erinevatest keha piirkondadest kulub aega erinevalt: kaenlaaugust ja kubemest 10 minutit ja teistest kehaõõnsustest 5 minutit. Mõõtmist sooritatakse kahel korral päevas: hommikul kella 7-9 vahel ja õhtul kella 17-19 ajal. (Loogna jt 1998: 26)
Voolab soojuasllikas soojusvahetisse külm vesi 50. Mida kujutab endast teisepoole jaotus soojusõlmes? Küttesüsteemi poolne osa SOOJUSSÕLM 51. Mida tähendab mõiste soojusõlm ? Küttesüsteemide seadmete kogum 52. Millest koosneb soojussõlm? Tasakaaluventiil, tühjendusventii, suleventiil, kagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, regulaator, rõhuvaheregulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manomeeter, filter, 13- veemõõtja 14soojusarvesti 15paisupaak 53. Nimeta soojusõlme ülesanded? Soojusallika parameetrite muutmine ja kontollimine Soojuse kandmine soojustarbiani Soojuse kulude arvestamine 54. Kus paikneb soojusõlm? 55. Kus asub soojussõlme ruum? 56. Milline ruumi temp. peab olema, ning mis teha kui ei ole võimalik nõutud temperatuuri tagada? 57. Mis peab kindlasti soojussõlme ruumis olema? 58
on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (antud juhul CO2 balloon), 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilisel kaalul kaaluti korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m 1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhiti kolbi 7...8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Kolb suleti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord.
lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH 2 = 2,0 g/mol) suhtes. Arvutusvalem tundmatu gaasi molaarmassi leidmiseks. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel 3.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: süsinikdioksiid ja vesi 4. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilisel kaalul kolb ja teha märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda ja uuesti kaaluda. Kolbi juhtida täiendavalt süsinikdioksiidi ja kaaluda veel kord. Tegevust jätkata senikaua, kui saavutatakse konstantne mass.
Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst
Illnesses/health: (Suffer from) an earache Kõrvavalu take temperature-Temperatuuri võtma listen to chest-Kuulata rinnus weigh-kaal give injection-süsti andma scale--skaala syringe-süstal thermometer-termomeeter stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe de...
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - lühike ja jahe, termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Tundra mullad Kujunevad aeglaselt, on liigniisked. Õhukesed, õrnad ja väheviljakad (toitainetevaesed). Soostunud ja keltsmullad. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse.
Olles tutvunud füüsikaga, mis käsitleb valguse energiat ning valguse neeldumist-peegeldumist on mõistetav, et näiteks punaselt pinnalt peegeldub väiksem kogus energiat kui siniselt pinnalt. Et mõlemale pinnale langeb aga sama kogus energiat, siis lähtudes energia jäävuse seadusest, peab neelduma punases pinnas rohkem energiat kui sinises, seega peaks punase keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus -40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
