Olles tutvunud füüsikaga, mis käsitleb valguse energiat ning valguse neeldumist-peegeldumist on mõistetav, et näiteks punaselt pinnalt peegeldub väiksem kogus energiat kui siniselt pinnalt. Et mõlemale pinnale langeb aga sama kogus energiat, siis lähtudes energia jäävuse seadusest, peab neelduma punases pinnas rohkem energiat kui sinises, seega peaks punase keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus -40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36-1 Inna Netsai RAVIMITE HOIDMINE, SÄILITAMINE, KÄITLEMINE HAIGLAS JA PEREARSTIKESKUSES Referaat kliinilise farmakoloogia õppeaines Juhendaja: K.Mand Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Ravimiameti avaldatud juhendis (1995) määratletakse:"Ravvimina käsitatakse kõiki aineid või ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi.
on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 → Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%- ne H2SO4 lahus. Töö käik Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga.
sellepärast, et NH4Cl on kolmas astmes valemis (Kc =...). Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik : Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on puhtus
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1..
antud gaas teistest raskem või kergem. D= m1/m2=mco2/mõhk Süsinikdioksiidi molaarmass: M(CO2)= D · 29 Absoluutne viga: = Mco2- 44,0 g/mol |Mco2- 44,0| · 100% Suhteline viga: = ---------------- % 44,0 g/mol m Moolide arv n= ---- , kus m- mass (g) M M- molaarmass (g/mol) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: 345 ml korgiga seisukolb, tehniline kaal, vaakumdestillatsiooni seade, CO2 balloon, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, H2O. Tööprotsessi kirjeldus Leida kolvi mass. Teha kolvi peale märge korgi alumise ääre alla. Võtta pealt kork, juhtida kolbi CO2-te 8-9 minutit. Panna kork peale ning kaaluda. Korrata protseduuri, lastes nüüd 2 minutit CO2-te kolbi- kuni kaal on konstantne. Vaadata välja laboris olev toatemperatuur ning õhurõhk ning arvutada õhu mass kolvis) Katseandmed: mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1= 133,31 g mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2 = 133,46 g
Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na 2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm 3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. Siis tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu. Katsed sooritada temperatuuridel 30 °C, 40 °C, 50 °C ja 60 °C. Kui temperatuur on jõudnud ~32 °C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võtta kätte esimese paari katseklaasid, valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada siis katseklaas kohe sooja vette tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni.
läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J võnkeperiood, T , 1s töö, A, 1J 1 FÜÜSIKALISED FAKTID
reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel. · Mis on mootori ülekuumenemise tunnus? Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist. Mootori võimsus võib väheneda. Mootoris tekib detonatsioon. · Raudteed ületades peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast või liiklusmärgi «Peatu ja anna teed» olemasolul aga selle ees. · Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil.
1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Matrikli numbrid: Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 02.10.2009 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Tööks vajalikud vahendid: 1. Elektriahi. 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Termomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride graduleerimistabelid Töö käik: Kõigepealt lülitakse sisse ahi ja automaatregulaator (Omron BS1200). Seejärel sisetatakse regulaatori abil esimene temperatuur, mis tablool on märgitud punasena. Roheline number näitab ahju tegelikku temperatuuri. Kui ahju temperatuur on stabiliseerunud võetakse mõlema voltmeetri näidud. On oluline, et
Muusikaõpetuse kodutöö Kalevipoeg Kalevipoeg........................................Martin Part(tenor) Soome tuuslar...............................Juhan Suusk(bariton) Soome sepp..................................Peeter Termomeeter(bass) Sepa pojad....................................Paul Pootsman, Tõnu Tegija, Kaspar Kaval(3 x tenor) Linda............................................Merike Mugav(sopran) Saarepiiga.....................................Tiina Tugev(mezzosopran) Vanakurat.....................................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. K...
Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivjustegur Tööks vajalikud vahendid 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbeda termomeeter 8. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel Töö käik Auru rõhk on torus 10 kPa. Katse vältel loeti 5-minutiliste vahedega soojusvoomõõturi näit, termopaaride termopinged ja nende külmliidete temperatuur. Tulemused kanti tabelisse 1 Tabel 1. Mõõtmisandmed Aeg Soojusvo Temperatuurid o-mõõturi näit
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala.
toodeti aastail 19591967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 19451959, kokku 20802090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,230,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt
Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium) Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega.
Orgaanilised komposiitmaterjalid Töö pealkiri: Kihiliste plastide valmistamine resoolvaikude baasil Õpperühm: Töö teostaja: KAOB21 Gertrud Arro Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll teostatud esitatud: arvestatu Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus 25%-5% kaalust 1,41g Kasutatavad seadmed ja vahendid: 250ml ümarkolb,tagasivoolu jahuti,mehhaaniline segur,termomeeter,portselan kausike,vaakum kuivatuskapp Töökäik: Resoolvaigu sünteesimiseks kaalutakse ümarkolbi,mis on varustatud termomeetri,jahuti ja seguriga,fenool,formaliin ja ammoniaagivesilahus.Segu soojendatakse 85-90 kraadini kuni algab eksot...
tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade
Seda korrata ka teiste paaridega. Aja kokkuhoiu mõttes võib nad ka samal ajal kokku segada ning koos aega mõõta. 8. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida ning täita tabel. Katse2: 1. Katseklaasid pesta hoolikalt 2. Võtta neli paari katseklaase ning need märgistada. 3. Üks katseklaas igast paarist täita 4 ml väävelhappelahusega, teine 4 ml Na 2S2O3 lahusega. 4. Täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. 5. Tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu. 6. Sooritada katsed temperatuuridel 30 °C, 40 °C, 50 °C ja 60 °C. 7. Kui temperatuur on jõudnud ~32 °C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võtta kätte esimese paari katseklaasid. 8. Valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada siis katseklaas kohe sooja vette tagasi. 9
toper = ºC (1) kus toper – operatiivne temperatuur, ºC ts - ruumiõhu temperatuur, ºC Ts - kiirgavate pindade keskmine temperatuur, ºC 5 Töövahendid: Lasertermomeeter Raytek/Raynger ST pinnatemperatuuride mõõtmiseks (Foto 1). Termomeeter Thermo-hygrometer 846 ruumiõhutemperatuuri mõõtmiseks (Foto 2). Keratermomeeter (Foto 3). Foto 1. Lasertermomeeter Raytek/Raynger ST Foto 2. Termomeeter Thermo-hygrometer 846 Foto 3. Keratermomeeter Töökäik: Määrata kontrolltsoonis ruumiõhu temperatuur ning kiirgavate pindade keskmine temperatuur, kasutades selleks eelloetletud seadmeid. Kontrollida operatiivse temperatuuri
2. Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus? Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja see koosneb kahest kõrvuti asetsevast termomeetrist. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks. Märg termomeeter on kastetud puhta, destilleeritud vee sisse, samal ajal, kui teine termomeeter hoitakse kuivana. Kuiv termomeeter mõõdab õhutemperatuuri ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse. Kui näitude vahe on suur, siis see näitab, et suhteline õhuniiskus on madal. Kui vahe on väike, siis on see kõrge
neelduma punases pinnas rohkem energiat kui sinises, seega peaks punase keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE 3 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus 40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema
keskmine kineetiline energia, molekulide kontsentratsioon jne. Seosed nende keskväärtuste vahel määravad makroskoopilistes kehades toimuvad soojusnähtused. Teise võimaluse nimi on termodünaamiline meetod. Selle meetodi idee on selles, et aine omadusi saab uurida ilma aine ehitusse tungimata. Soojusnähtusi on võimalik kirjeldada niisuguste füüsikaliste suuruste abil nagu ruumala, rõhk ja temperatuur. Neid suurusi on võimalik registreerida mõõteriistadega nagu termomeeter, manomeeter jne. Kogu termodünaamika olemus seisneb seadustes, mida nimetatakse termodünaamika seadusteks. Molekulaarfüüsika aluse moodustab gaaside molekulaar-kineetiline teooria. See teooria selgitab makroskoopilistes kehades toimuvaid soojusnähtusi ja kehade sisemisi omadusi tuginedes sellele, et kõik kehad, tahked, vedelad ja gaasilised koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest mis on teineteisega pidevas vastastikmõjus. Küsimused. 1
toodeti aastail 1959–1967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 1945–1959, kokku 2080–2090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,23–0,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60–120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 13.10.2011 27.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained ja töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud _ 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4
Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0-10,0 mg metallitük(magneesium) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügomeeter Katse arvutused Katsetulemused: Vee nivoo büretti enne reaktsioon - V = 13,7mL = 13,7 cm³ Vee nivoo peale reaktsiooni - V = 7,6mL = 7,6 cm³ Eraldunud vesiniku mat - V = V - V = 6,1cm³ Õhurõhk P=101000Pa Temperatuur - t°=21+273=294K Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t° - P(ho)=18,7mmHg (tabelist) Õhu relatiivne niiskus RH=55% 1) Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel. Küllastatud
q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetod ning metoodikad: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S Selles reaktsioonid tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkeks kuni hägu tekkeni mõni minut
𝑚 𝑃𝑉= 𝑅𝑇 𝑀 𝐽 kus R – universaalne konstant, 𝑅 = 8,314 𝑚𝑜𝑙 ∗𝐾 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kemikaalid: CO2 , vesi. 2 Joonis 1 Kippi aparaat 1. Soolhappe nõu; 2. Keskmine nõud lubjakivitükkidele CO2 saamiseks; 3. Alumine nõu; 4. Kitsendus, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse; 5. Kraan, millest väljub tekkib CO 2 ; 6. Absorber puhta CO 2 saamiseks, mille ülesandeks siduda HCl aurud ja niiskus.
0,55 101300 0,314 = M 8314 293,15 1340487,005 31808,2 = M M = 42,14 g/mol LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Nr. 124 Töö käik Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15..
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 → Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut.
Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2.Võrdle Eesti pindala ja rahvaarvu teiste Euroopa riikidega 1 294 236, 30in m2km; Pindala 45 227km2. Rahvaarv väiksem-Montenegro, Luksemburg, Malta, Island, Andorra,Liechtenstein,Monaco,San Marino, Vatikan. Rahvaarv suurem.-Läti, Leedu, Sloven. Maked.Pindala väiksem- Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Alb, Maked, Slov, Monteneg, Lukse. 6. Milliseid töid tehakse Eesti põhikaardi valmistamise käigus? Keskonnaministeeriumile alluv Maa-amet. Tema ülesanne on mitmesuguste kaartide koostamise, uuendamise ja nendega ühiskonna varustamise kõrval ka maade hindamine, maakasutuse korraldamine, sellega seoutud infosüsteemide pidamine jms 7. Mille poolest sarnanevad ja erinevad vekto...
Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. t 2−t 1 10 v t =v t ∙ γ 2 1 vt – 1 reaktsioonikiirus temperatuulil t1 vt 2 – reaktsioonikiirus temperatuuril t2 γ – reaktsiooni temperatuuritegur (γ ≈ 2…4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: büretid, termomeeter Kasutatud töövahendid: katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus Katse 1: Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevate kontsentratsioonidega lähteainetega reaktsiooni kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrdlemine Metoodika: Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on
Na 2 S2 O3 Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm³ väävelhappelahusega, teine 4 cm³ lahusega. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na 2 S2 O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. Siis tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu. Katsed sooritada temperatuuridel 30 °C, 40 °C, 50 °C ja 60 °C Kui temperatuur on jõudnud ~32 °C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võtta kätte esimese paari katseklaasid, valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada siis katseklaas kohe sooja vette tagasi. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise
normaaltingimustel. M gaas g p0 = 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: · Töövahendid ja mõõteseadmed: ~300 ml korgiga varustatud seisukolb, CO 2 balloon, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter · Kasutatud kemikaal: CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: · Kõigepealt tuli kuiv ~300 ml korgiga varustatud seisukolb kaaluda tehnilisel kaalul. · Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. · Seejärel juhiti 7-8 minuti jooksul tõmbekapis kolbi süsinikdioksiidi. · Pärast seda sulgesin kolbi korgiga ning kaalusin tehnilisel kaalul uuesti.
korda. Katalüsaatortid ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumsulfaadi vahelise reaktsiooni reaktsiooni abil. Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. · Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks
Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid, mille töö aluseks on gaasi, auru või vedeliku rõhu olenevus temperatuurist.
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained Süsihappegaas (CO) Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid).
m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga: ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES = 2 44,0 Moolide arv: V0 n= Vm Clapeyroni võrrand: m PV = RT M Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, baromeeter, termomeeter Kasutatud töövahendid: ~300 ml korgiga varustatud kolb, viltpliiats, CO2 balloon, Kasutatud ained: CO2, H2O, õhk Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Kolbi kogutud süsinikdioksiidi kaalumine ning selle põhjal arvutuste tegemine. Metoodika: Tehnilisel kaalul kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Seejärel teha viltpliiatsiga kolvi kaelale märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi
M gaasg p0 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud kemikaal: CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tuli teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale ning juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb tuli sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2).
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku...
4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3
Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega
salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab detoneerima(paukuma); võimsus väheneb; kütuse kulu suur; temperatuuri näit 900C+ . Ehitus: Jahutusvedelik vesi; mittekülmuv jahutusvedelik(ei kee kergesti; suure paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli
molekulidega Temperatuuriskaalad Celsiuse skaala Fahrenheiti skaala Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala Rankine´i skaala Reaumuri skaala Seosed temperatuuriskaalade vahel CK o K oC T=tc + 273K tc=T-273 oC C oF o o F oC tf= 32oF + 9/5 * tc tc= (tf 32) * 5/9 oC Kodune ülesanne Mis temperatuuri korral näitab termomeeter nii Fahrenheitides kui Celsiustes sama näita Vastus : -40 Rõhk Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub risti ühele pinnaühikule P= F/S p- rõhk (Pa) F jõud (N) S- pindala(m2) Rõhu ühik SI süsteemis on paskal (Pa) 1Pa on selline rõhk, kui 1 m2 suurusele pinnale mõjub jõud 1N Rõhk gaasides on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seinu
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: POISEUILLE' MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: vee sisehõõrdeteguri määramine katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui pigistada ühendatavat kummivoolikut. 3. Mõõtke katse algul veesamba kõrgus h1. Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett
arvestatud: Jekaterina Gorohhova 20.10.2011 03.11.2011 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö lühikirjeldus Kõigepealt kaalusime tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm 3 kuiva kolvi massi (m1) ning tegime kolvi kaelale viltpliiatsiga märgi korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisime balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Siis sulgesime kolvi kiiresti korgiga ja kaalusime uuesti ning saime massi m2. Seejärel jätkasime kolvi täitmist konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni.(masside m2 ja m1 vahe pidi jääma vahemikku 0.17 0
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 03.11.2011 17.11.2011 · Eesmärk Selle laboratoorse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu ja metallitüki massi mõõtmine. · Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). · Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm 3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. · Töö käik Enne katse alustamist eemaldasime katsklaasi ning loputasime selle hoolik...
elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Autoreduktsioontahhüme eter Tänapäeva elektrontahhümeetrid • Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeetrid Tahhümeetrid jagunevad • Topograafiline tahhümeeter – nn 6 – 7 nupuga tahhümeeter, nurgaline täpsus 5 – 10”. • Geodeetiline manuaal-tahhümeeter – klaviatuuriga ja korraliku tarkvaraga, nurgaline täpsus 1 – 5” • Geodeetiline servo-tahhümeeter • Geodeetiline tahhümeeter automaatse prismajälgimise süsteemiga. • Geodeetiline tahhümeeter automaatse prismajälgimise süsteemiga + kaugjuhtimissüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
