osakesed ei jõua tardlahusest eralduda. See on karastamine, mille tulemuseks on vasega üleküllastatud ebapüsiv tardlahuseset koosnev struktuur. Ebapüsiva struktuuriga sulamis toimuvad muutused, mille tulemusena eraldub üleküllastunud tardlahusest liigne vask ühendi CuAl2 näol. Sellist protsessi nimetatakse loomulikuks vananemiseks ehk vananemiseks, kui ta toimub normaaltemperatuuril, ja kunstlikuks vanandamiseks ehk vanandamiseks - kõrgematel temperatuuridel. Karastamisel ja sellele järgneval vanandamisel tekkivad struktuurimuutused on seotud duralumiiniumi omaduste muutumisega. Karastatud struktuur on ühefaasiline tardlahus suhteliselt väikese kõvadusega ja tugevusega ning suure plastsusega. Vanandamisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Duralumiiniumid on keeruka koostisega alumiiniumisulamid. Nende sulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid. Duralumiiniumil konstruktsioonimaterjalina on
Molekulaarkineetiline teooria nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, ...
Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Füüsikalised ja Keemilised omadused - *Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. *Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. *Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. *Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. *Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua sulamid - *Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga.
Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237, mille poolestusaeg on 2,14 miljonit aastat. Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637°C Plutoonium (Pu) Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm. Omadustelt on plutoonium aktinoid. Plutoonium sulab temperatuuril 639°C Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46.
äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka veeorganismidele. Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte ning panna pooleldi istuvasse asendisse. Kahjustused ei pruugi kohe ilmneda.
Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel. See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mnisada kraadi) on hgumine vaevumrgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hglamp, 3000), seejrel valge (Pike, 6000) ja lpuks sinaka tooni (alates ca 8000). Kuigi selline trend on omane kigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sltu sellest, millisest
Hoidistamine Mis on hoidistamine ? Hoidistamine on viis toiduainete säilitamiseks. Mõned hoidistamisviisid on näiteks hapendamine, marineerimine, konserveerimine, soolamine jne. Miks hoidistatakse ? Toiduaineid säilitatakse selleks, et takistada nende riknemist pikemaajalisel säilitamisel. Eelkõige tehakse seda toiduainete puhtuse ja tervislikkuse tagamiseks, toidumürgistuste vältimiseks ja ka menüü mitmekesistamiseks. Konserveerimise skeem. Mis on lisaained ? Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omadust...
Raud Pari and Pattak Co. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles
Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Aastatuhandete jooksul on atmosfääris välja kujunenud teatud tasakaalustatud reaktsioonid ning protsessid, millega inimkond on ennast kohaldunud. Aasta-aastalt lisandub õhku aga üha rohkem inimeste tekitatud aineid. Isegi, kui nad on needsamad, mis looduslikes protsessides (näiteks SO2,CO2), võib nende üleküllus rikkuda tasakaalu atmosfääris ja mõjustada kliimat. Aastane süsinikuheitmete maht on umbes 6,3 miljardit tonni. Happevihmu põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse, üle 80%, annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Sademetega kanduvad need maapinnale ja taimestikule. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide...
Köögitarvete hooldus Mikrolaineahju puhastamine: Järgmised mikrolaineahju osad kuuluvad regulaarsele puhastamisele hoidumaks rasva ja toiduosakeste kogunemisest: *Sisemised ja välimised pinnad *Uks ja selle tihendid *Keerlev alus ja rullalus ALATI hoidke ukse tihendid puhtana ja jälgige, et uks sulguks korralikult. 1. Puhastage väliseid pindu pehme, sooja seebise lapiga. Peske seep maha ja kuivatage. 2. Eemaldage seebise lapiga kõik plekid ahju siseseintel ja rullalusel. Peske seep maha ja kuivatage. 3. Et teha märjaks kinni kuivanud toidutükke asetage ahju keskossa tass lahjendatud sidrunimahlaga ja kuumutage seda maksimaalsel võimsusel 10 minutit. 4. Peske vajadusel ka keerlevat alus 8võib ka nõudepesumasinas). ÄRGE lubage veel sattuda ventilatsiooni avadesse. ÄRGE KUNAGI kasutage keemilisi lahusteid ja absorbente. Ukse tihendite puhastamisel jälgige hoolikalt et toidutükid: *Ei koguneks sinna *Ei segaks uksel no...
p1 V2 ehk p 1 V 1= p2 V 2 p2 = V 1 3.5.2 Isobaariline protses Protsess kus rõhk ei muutu. Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2 Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Graafikut nimetatakse isobaar Punktiirjoon tähendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on lähedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuvõrrand ei kehti. 3.5.3 Isohooriline protsess Protsess kus ruumala ei muutu Charlesi seadus- jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga p1 T 1 = p2 T 2 Graafikut nimetatakse isohoor
kindla erikaalu tõttu. See on tõsi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta, selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks (metall) oma kõrge tiheduse tõttu (4.5g/cm3) 4.Keemilised omadused Baarium reageerib hapnikuga eksotermiliselt toatemperatuuril, et moodustada baariumoksiid ja peroksiid. Reaktsioon on tormiline kui baarium on peenestatud. See reageerib tormiliselt ka lahjendatud hapete, alkoholi ja veega. Suurematel temperatuuridel reageerib baarium kloori, lämmastiku ja vesinikuga. 5.Kasutusalad Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röntgenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis ja ka analüütilises keemias. 6.Huvitavaid fakte
m 7. Mis on suhteline niiskus? Valem absoluutne niiskus jagatud küllastunud niiskus. a = A × 100% a - absoluutne niiskus A - küllastunud niiskus 8. Mis on pindpinevuse põhjuseks? vedeliku pinnal kujuneb õhk pindpidevus kiht, millel on elastsed omadused. 9. Mis on tahkis? Kristallilise sisestruktuuril aine. 10. Mis temperatuuril sulab tahkis? erinevatel temperatuuridel, sest igal tahkisel on oma kindel sulamistemperatuur. 11. Ülessanne 10 astmetele ja eesliidetele? Tera T 1012 9 Giga G 10 6 Mega M 10
põhjus betooni kivinemise kiirusele on temperatuur. On teada, et betoon saavutab normaaltingimustes (+20°C; RH 95%) tugevuse 28 päevaga. Kuid paratamatult esinevad need tingimused Eesti kliimas üsna harva. Selleks on vaja teada, kuidas kulgeb kivinemisprotsess eri temperatuuridel. Tabelis 1 on toodud betooni (B25) suhtelise tugevuse sõltuvus kivinemiskeskkonna temperatuurist. Temperatuuri langedes kivinemiskiirus aeglustub. Kui betooni temperatuur on alla 0°C, peatub kivinemisprotsess juhul, kui ei
lisandite vahele , ühinedes seal molekulideks ning moodustades tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad poorid. Vesinik põhjustab teatud juhtudel kesk ja kõrgsüsinikterastel vesinikupragude teket. Vesinikupragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustusvus rauas, võrreldes rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Niga. Lämmastiku mõju Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriitide Fe2N ja FeN kujul kontsentratsiooniga 0,065%. Kõrgetel temperatuuridel tekivad Si ja Mn nitriidid, mis püsivad temperatuuridel üle 1500° (SiN) ning 1300° (MnN). Sõltuvalt jahtumiskiirusest võib lämmastik osaliselt või täielikult eralduda. Dissotsieerinud lämmastik reageerib hapnikuga, võib lahustuda sulametallis ning jahtumisel moodustuvad nitriidid ja oksiidid. Siirdeprotsessis lahustub lämmastik sulametalli tilkades. Lämmastik halvendab teraste löögisitkust, aga suurendab tugevust ja kõvadust (0,001...0,008%). CO2 mõju
Katse2: 1. Katseklaasid pesta hoolikalt 2. Võtta neli paari katseklaase ning need märgistada. 3. Üks katseklaas igast paarist täita 4 ml väävelhappelahusega, teine 4 ml Na 2S2O3 lahusega. 4. Täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter. 5. Tõsta keeduklaas koos katseklaasidega elektripliidile ning hakata jälgima temperatuuri tõusu. 6. Sooritada katsed temperatuuridel 30 °C, 40 °C, 50 °C ja 60 °C. 7. Kui temperatuur on jõudnud ~32 °C-ni, tõsta keeduklaas koos katseklaasidega pliidilt maha, võtta kätte esimese paari katseklaasid. 8. Valada lahused kokku, segada kiiresti ning asetada siis katseklaas kohe sooja vette tagasi. 9. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. 10. Korrata sama kõigi paaridega erinevatel temperatuuridel. 11. Katsetulemused fikseerida ja täita tabel.
Lisan benseeni ja veel bromoetaani samal ajal jälgides, et segu oleks umbes -5 oC juures. Vajadusel lisan jäävannile NaCl. Segu võib jätta üleöö seisma või soojendada ettevaatlikult. Valan segu jää (ca 75 ml) ja kontsentreeritud HCl (ca 5 ml) segusse. Lisan veel ca 25 ml jääd ja valan vedelad kihid jaotuslehtrisse. Orgaanikakiht on oranz. Pesen seda 2 korda 50 ml 2N Na2CO3-ga (see on umbes sama, mis 10%-line) ja 3 korda 50 ml veega. Kuivatan veevaba CaCl2. Destilleerin vaakumis temperatuuridel 110-112 o C/20 mm Hg. Saagis on ca 80% teoreetilisest. 2.Praktiline osa 2.1.Reaktsioonivõrrandid Bromoetaan nukleofiilne asendusreaktsioon SN2 mehhanismi järgi I etapp: H2SO4 + KBr KHSO4 + HBr II etapp: 1,3,5-trietüülbenseen alküleerimine Friedel-Craftsi järgi 2.2.Aparatuuride skeemid Bromoetaan Rektifikatsioonikolonn Ekstraktsiooniseade Lihtdestillatsiooniseade 1,3,5-trietüülbenseen
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad
agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, amorfse ja kristalliidse materjali struktuuriline erinevus? Amfordsed on korrapäratu siseehitusega aatomidel ei ole paigutussüsteemi ja ainel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel on võimalik muuta aine siseehitust nende abil on võimalik tekitada kristalliidseid struktuure milledes esinevad nii amfordsed kui ka kristalliidsed ained. kristallilised ained on tahked materjalid mille aatomid paiknead korrapäraselt ruumis kindla süsteemiga ja omavad kindla sulamis temperatuuri. 3. Millised on metallide struktuuri kristallvõre tüübid ja neid iseloomustavad parameetrid? Ruumtsentreeritud kuupvõred n=9 aatomit (esineb mustadel metallidel)
võrra. Rm - tõmbetugevuspiir e. tõmbetugevus, maksimaalsele jõule vastav pinge. Sitkusnäitajad Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda enne purunemist olulist deformeerimist. Löögisitkus on materjali vastupanuvõime prao tekkele ja arengule dünaamilisel koormamisel. Charpy löökpaindeteim - määratakse teimiku purustustöö KU või KV J vastavalt U-soonega või V-soonega teimiku puhul. Materjali hapruse suurenemist (löögisitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel nim. külmahapruseks. Habras purunemine jätab jämedateralise läikiva pinna, sitke purunemine aga kiulise mati purunemispinna. Terastel on külmahapruslävi (TKHL) vahemikus + 50...-150 °C. T50 - temperatuur, mille puhul purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. T90 - temperatuur, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Kõvadusnäitajad Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda
Hinnatavad omadused on keemiline inertsus, madal hind, läbipaistvus, madal veeimavus, suurepärane elektriisolatsioon, omadused sünteesil kergesti varieeritavad, kahanemine tahkumisel kuni 5%. · Lahustub süsivesinikes (tolueen) Polüeteen markeeritakse tiheduse järgi · Kõrgtihe polüeteen HDPE · Lineaarse ahelaga (vähehargnenud, kuni 10 lühikest haru) · Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus · omab suurepärast keemilist vastupanu · Tundlik UV suhtes · Madaltihe polüeteen LDPE · Hargnenud ahelega (tugevalt hargnenud, pikad ja lühikesed harud, 20-40 haru) · Hea löögisitkus · Väga väike kõvadus ja tugevus · Hea keemiline vastupanu · Suurpärane dielektrik Polüeteeni kasutamine:
Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad kuusnurkadena
all. Ühend koosneb täielikult süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%) polümeer. Polütetrafluoroetüleen on termoplastne ja hüdrofoobne tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine. Sel on kõrge sulamistemperatuur – 327 °C -, suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, suur roome(tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu)- ning töötemperatuur −200...260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel ning madala tõmbetugevusega. Teflon on äärmiselt vastupidav plastist materjal, mida kasutatakse näiteks praepannide sisepinna kattematerjalina ja näiteks ka laborinõude valmistamiseks, kus hoitakse agressiivseid aineid. Teflonil on head dielektrilised omadused. Veel kasutusalasid:
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksi...
Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Magneesium lihtainena Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesium sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga. Reageerimine külma veega on väga aeglane. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Ta reageerib ka paljude teiste elementidega. Kergesti halogeenidega. Magneesiumi levik Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20%
· mõju plastist ja kummist detailidele Koosnevad: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Jõuülekandeõlide klassifikatsioon SAE klassifikatsiooni alusel jaotatakse need õlid klassideks 75W, 80W, 85W, 90, 140 ja 250. Täht W tähendab, et õli viskoossus on määratud madalatel temperatuuridel aga ka + 100 oC juures peab nende õlide kinemaatiline viskoossus vastama teatud min. nõuetele. SAE 90, 140 ja 250 klassi õlidel on viskoossuse piirmäär määratud ainult +100oC juures. NB! Transmissiooniõlide SAE klassifikatsioon ei ole otse võrreldav mootoriõlide vastava klassifikatsiooniga ega ole selle jätkuks (vt. tabel). SAE klass Max lubatud temp. Viskoossus cSt +100 oC
ülesanne • Täieliku kaitse tagab kaitseriietus, mis on õigesti hooldatud • Et tagada vajalikku kaitset, tuleb kaitseriietus korralikult selga panna PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • ALUSPESU • VAHERIIETUS • KUSTUTUSRIIETUS • KIIVRISUKK • TULETÕRJEKIIVER • TULETÕRJEKINDAD • TULETÕRJESAAPAD • TULETÕRJEVÖÖ PÄÄSTJA KAITSERIIETUS ALUSPESU • PUUVILLANE MATERJAL ON KEHALE KÕIGE MUGAVAM • LASEB KEHAL “HINGATA” • EI HAKKA KÕRGETEL TEMPERATUURIDEL SULAMA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS VAHERIIETUS • MUGAV • ERISTAVAD SOOJUSKIIRGUSE JA KÜLMA • IMEVAD ALUSPESUST TULEVA NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD
2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) c) Infrapunane kiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused madalatel ja kõrgetel temperatuuridel elamiseks jne) d) Õhuniiskus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik jne) e) Hapniku hulk (kui on tegemist veekeskkonnaga ) , hapnikuvaesusega kohastunud organismid. f) Happelisus, sellega kohastunud organismid g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide (selgitus, mis see on, mille suhtes, graafik) h) Laia ökoamplituudiga liigi näide (selgitus, mis see on, mille suhtes, graafik)
Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega Takistuse temperatuuritegur - tegur, mis väljendab mingi aine elektritakistuse temperatuurisõltuvust. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse ainest välja. Võimsus – näitab ajaühikus kulutataud energiat, Tähis P ja ühikuks 1 W(vatt). Voolu võimsust arvutatakse valemiga P = I²R = IU = U² / R
Kiviriigi kuningas Info Sümbol:Si(silicium) Järjekorra number perioodilisussüsteemis:14 Elektroskeem: +14/ 2)8)4) Aatommass: 28,086 Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Sulamistemperatuur: +1417 ºC Tihedus: 2330 kg/m³ Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO SiO2 + 2Mg Si + 2MgO Pooljuhtide saamiseks tuleks sellel viisil saadud räni edasi puhastada. Räni on hapniku järel levinum element maakoores,moodustades 29,5% maakoore massist. Räni on pooljuht,mille elektrilised omadused sõltuvad väga palju lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränioksiid koostisse ning on telliste,tulekindlate materjalide,klaasi,portselani,tsemendi ja teiste
temperatuurile, kust alates saab omadusi muuta. Karastamise puhul saadakse vasega üleküllastunud ebapüsiv tardlahusega struktuur. Vanandamiseks nimetatakse seda kui ebapüsiva struktuuriga sulamis toimuvad ajaliselt muutused, mille tulemusena eraldub üleküllastunud asendustardlahusest liigne vask ühendi CuAl2 näol. Loomulik vanandamine toimub normaaltemperatuuril, kunstlik vanandamine aga kõrgematel temperatuuridel. Tänu karastamisele ja vanandamisele toimuvad materjalis erinevad struktuurimuutused. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus väheneb. Töö käik Kõige pealt tuli määrata duralumiiniumi mark, milleks oli AlCu4Mg1. Pärast kindlaks tegemist määrati materjali kõvadus. Siis toimus duralumiiniumi karastamine, mille eesmärgiks oli määrata materjali kõvadus ja aru saada kõvaduse muutumise protsessidest.
Vee nivoo peale reaktsiooni - V = 7,6mL = 7,6 cm³ Eraldunud vesiniku mat - V = V - V = 6,1cm³ Õhurõhk P=101000Pa Temperatuur - t°=21+273=294K Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t° - P(ho)=18,7mmHg (tabelist) Õhu relatiivne niiskus RH=55% 1) Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel. Küllastatud veeauru rõhk PH2O tuleb valida tabelist 1. Tabel 1. Küllastatud veeauru rõhud erinevatel temperatuuridel t, P H2 O t, P H2 O t, PH 2 C ,mmHg C ,mmHg C O ,mmHg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8 0 4,58 19 16,5 26 25,2 5 6,60 20 17,5 27 26,7 10 9,2 21 18,7 28 28,4 15 12,8 22 19,8 29 30,1 16 13,6 23 21,1 30 31,9
struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta töötlemine Puuraukudest saadud naftast eraldatakse kõigepealt gaasid, vesi ning mineraalained. Seejärel nafta destilleeritakse. Et erinevate süsivesinike keemistemperatuurid on väga erinevad, siis eralduvad erinevatel temperatuuridel väga erinevad nafta saadused. Esmalt eralduvad kõige madalama keemistemperatuuriga süsivesinikud- gaasid (peamiselt propaan ja butaan), siis kergkeevad vedelikud. Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. Vastav tööstuslik destillatsiooniseade kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooniaparaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks
KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist
Ülikõrge molekulmassiga UHMWPE · Arvestatav kõvadus, vastupanu kriimustustele ja kulumisele · Suurepärane keemiline vastupanu · Suure sitkusega, kuid ei ole sulatöödeldav (töödeldakse kummiolekus) 4 7. PE kasutamine Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või puhumisel plastnõusid (näiteks ketsupi, majoneesi pudelid). Madaltihedast polüetüleenist (LDPE) ja lineaarsest madaltihedast polüetüleenist (LLDPE) saadakse pakkekilesid. Polüetüleeni leidub ka mitmetes toidupakendina kasutatavates laminaatides1. Näiteks
Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C[viide?] või 1095 °C[1]. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall.[1] Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem.[1] Keemilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne.[1] Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe[2] mati värvusvarjundiga [1] oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga[2]. Happed, alused ja mõned muud ühendid lahustavad selle oksiidikihi ning panevad metalli reageerima vee või õhuga. Kõrgetel temperatuuridel magneesiumipulber, -laast või -riba (millel on ruumalaga
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Reaktsiooni kiirus 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Na2S2O3 suhteline kontsentratsioonist Katse 2: Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevatel temperatuuridel toimuvate reaktsioonide kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrdlemine Metoodika: Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtemoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega.
Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks. Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauda kasutatakse mitmel pool. Rauda on ka organismil piisavalt vaja aga teda ei tohi palju olla ega ka liiga vähe. Raud on fantastiline materjal, selle avastamine ja kasutuselevõtt oli revolutsioon inimkonna
Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning järgneb elektrokeemiline korrosioon. Raud on pingereas aktiivsem ja seetõttu korrodeerub see kiiremini. Mikroobide korrosioon Korrosioon, mis on tekitatud või kiirendatud mikroorganismide poolt Mikroobide korrosioon toimub metallides ning mittemetallides isegi hapnikuvabas keskkonnas Kõrgetemperatuuriline korrosioon Metalli korrosioon, mis leiab aset kõrgetel temperatuuridel Peab olemas olema ühend, mis on võimeline metalli oksüdeerima või seda protsessi kiirendama Materjalide pulbristumine Toimub kui materjal satub keskkonda, kus on väga kõrge süsiniku sisaldus Tulemuseks esineb materjali kadu ning seetõttu ka kasulikud omadused vähenevad Esmalt seotakse süsinik metalli kihti, kus toimub süsiniku liikumine metalli sulamisse Tekivad stabiilsed karbiidid (M3C, kus M on metall), mis lagundatakse Saadud ained käituvad katalüsaatoritena, mis
· Ehitus lk 85 10) Mida mõõdetake Oommeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse takistust · Ühendatakse see ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi · Ehitust ei tea 11) Kuidas sõltub takistus temperatuurist? · Temperatuuri tõstmisel takistus suureneb 12) Millal avastati ja mida kujutab endast madalatemperatuuriline ülijuhtivus? · Avastati 1911. a · Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. 13) Millal avastati ja mida kujutab endast kõrgtemperatuuriline ülijuhtivus? · Avastati 1986. A · Kui teatud ainete ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem kui 25K 14) Joule-Lenzi seadus + valem · Joule-Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. 15) Defineeri elektromotoorjõud + valem
valem v = k ⋅ c⋅ c * Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris. *Näited * Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid * Temperatuur: Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult lahustes ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. * Reagentide iseloom: Hape-alus-reaktsioonid, soolade moodustumine ja ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. * Agregaatolek: Mida kõrgema peensusastmega on reageeriv tahkis või vedelik, seda kiirem on reaktsioon. * Kontsentratsioon: Lahuse segamine kiirendab samuti keemilist reaktsiooni, andes lahuse osakestele suurema kineetilise energia, mis
ristlõikepindalast ja temperatuurist. R=P l/S l 9. Defineerida eritakistus. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega. 10. Millised on eritakistuse ühikud? ×m või ×mm2/m. 11. Kuidas sõltub juhi takistus temperatuurist? R=R0(1+alpha*t) 12. Milles seisneb ainete ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. 13. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide jadaühenduse seaduspärasused. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühe ja sama väärtusega. I=I1+I2+...+In. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on kogutakistus võrdne nende juhtude takistuste summaga R=R1+R2+...+Rn 14. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide rööpühenduse seaduspärasused. Rööpühenduse korral on kõikide juhtide pinged võrdsed U=U1=U2=...=Un. 15
omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Rauasoolad Raud sooladest on kõige tähtsam raud sulfaatvesi , mida rahvapäraselt nimetatakse raud vitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega . Raud sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Rauasulamid
kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja metallisulami keemiline koostis, 250000 alumiiniumvalandit. töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga muud tegurid. metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). Liigitus: 5) Survevalu 1. Külmsurvetöötlus - survetöötlus Survevalu on valumeetod valandi tootmiseks temperatuuridel, allpool metallisulami korduvkasutusega valuvormis. rekristalliseerumist. Survevalu valandite tootmine pressvormides Terastel on see temperatuur 500...600 °C. vormiõõne surve all täitmisega. Survevalus Sellega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu kasutatakse survevalumasinaid. deformatsiooniaste on piiratud. Tööprintsiip: 2. Kuumsurvetöötlus- töödeldakse
Keemiline stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, veol ja kasutamisel. Tavatemperatuuril ( 20 oC) süsivesinikud O2-ga praktiliselt ei reageeri mitme aasta vältel. Siiski tuleb õli säilitada õhutihedalt suletud nõus ja vältida kokkupuudet katalüsaatoritega ning temperatuuri tõusu. Suletud nõus säilib õli vähemalt 2 aastat. Termiliseks stabiilsuseks nimetatakse mootoriõli omaduste vastupidavust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Lakk tekib 150 ...300 oC juures, pruun; sadestub kolbidel ja kolvirõngastel. lamm mudataoline must pehme sade, mille moodustavad õli, tahm, oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11
Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid.
on aatomite vastastikune mõju (suurem on ta metalli ja mittemetalli sulamite korral). Koostise poolest on kergemini saadavad ja püsivamad kahe- ja enamakomponentsed sulamid. Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt suuremad kui vastavatel kristalsetel materjalidel). Difusioon Paljud metallides ja sulamites toimuvad protsessid, eriti kõrgetel temperatuuridel, on seotud difusiooniga (diffusion). Metalli aatomite liikumist kristallivõre sõlmpunktist naabersõlmpunkti või nende vahele temperatuuri mõjul nimetatakse omadifusiooniks (self-diffusion). Erisuguste aatomite liikumist, millega kaasneb sulami koostise (komponentide sisalduse) muutus selle üksikutes osades, nimetatakse heterodifusiooniks (heterodiffusion). Difusiooniprotsessid võivad toimuda mitmete mehhanismide kohaselt (vahetus-, sõlmedevaheline, vakants- jm. mehhanism)
vedelkristallid põhimõttelt sobilikud LCD ekraanidele. · 1969 avastati väändnemaatiline efekt (Twisted Nematic Effect), mis on aluseks kõigile tänapäeva LCD ekraanidele. Omadused · Struktuur: · Kaugkorrapära · Ained, mille oma- puudub dused on vedelike ja · Samas on molekulide kristallide vahepeal. orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt mesogeenideks. Vedelkristallilised faasid · Termotroopsed vedelkristallid: Ained mille kristalliliseks muundumine toimub temperatuuri mõjul. Kristallilinevedelkristallilinevedel (isotroopne) Vastavad ülemineku temperatuurid on olulised. · Lüotroopsed vedelkristallid:
Gaasi molekulide kaootilise liikumise keskmine kineetiline energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri lehenedes absoluutse nullile läheneb molekulide soojusliikumise energia samuti nullile. Gaasi rõhu sõltuvus molekulise kontsentratsiooni ja temperatuurist. Lähtudes valemitest N/V=n, saame avaldise, mis väljendab gaasi rõhu sõltuvust molekulide kont. Ja temp p=nkT Ühesuguste rõhkudel ja temperatuuridel on kõikide gaaside molekulide kontsentratsioonid võrdsed. Ühesuguste rõhkudel ja temp on võrdsed gaasides ühesugune arv molekule. Kirjelda soojuslikutasakaalu oleku (Mis on saabumiseks vaja?) Soojuslikutasakaalu saaabumiseks on vaja teatud ajavahemik, kuna kokkupuutesee viidud kahe keha temp ei muutu kohe (n. Keha ja temomeeter) Soojusliku ehk termodünaamile tasakaalu olekuks nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrit püsivad kui tahes muutumatuna
Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. kasutus: Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
