õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist
Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve. Piiblikonverentsid- üksmeele saavutamiseks keeleküsimustest ja piibli välja andmiseks korraldati Nõiaprotsessi- selgitati ja karistati teisitimõtlejaid, nõidu ja mürgitajaid Luterluse mõju e.k. oli suur: pani aluse e.k. kirjakeelele ja e.k. hariduse andmisele.
riigimakse. Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, toimus Rootsi võimu perioodil lõplik talupoegade pärisorjastamine. Hakati korraldama rahvaharidust. Hakati õpetama talupoegi piiblit lugema. 1684 hakkas korraldama Bengt Gottfried Forselius õpetajateseminare. Lõpetanutest umbes 50 võisid hakata koolmeistrina tööle loodavates kihelkonnakoolides. Tänu Ignatsi Jaagule ja Pakri Hanso Jürrile lubas rajada kuningas igasse kihelkonda talurahvakool. 1632 rajati Tartusse ülikool, kus hakati õpetama valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengeid. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Rootsi aja võiks heaks lugeda eelkõige hariduse valdkonnas, sest kihenkonnakoolide loomine andis tohutu tõuke rahva lugemisoskusele. Samas oli Rootsi aega halb aadlikele, kellelt enamikult võesti reduktsiooni käigus mõisad ära ning nad pidid selle eest renti hakkma maksma
Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori. Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100
OÜ Outside Riiete internetipood Mairo Toom Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Outside Aadress: Eesti, Pärnumaa, Sauga vald, Tammiste küla, Murelipuu tee 10, 85009 Toode / teenus: Internetis asetsev internetipood. Omandivorm: OÜ (Osaühing) Ettevõtte suurus: Omanik Äriidee Eestis mitte müüdavate rõivabrändide internetipood ning hiljem ka ettevõtte esinduskauplused suuremates Eesti linnades. Lisaks on müüa ka erinevaid aksessuaare. Kus tegevus toimub ? Algselt omades ainult internetipoodi ja tehes väikeses mahus, siis omas kodus. Klientide lisandudes tuleb rentida toodetele lisapinda. Kus tegevus toimub ? Hilisemas faasis ettevõtte esinduskauplused: Pärnusse Tallinnasse Tartusse Ettevõtte juhtimine ja personal Kuna algselt on tegemist väikefirmaga, siis teisi töötajaid vaja ei ole. Hiljem lisanduvad mõned lihttöötajad, kelle ülesanneteks on kaup vast...
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib. Tuntuimad kujud on suur vanker ja väike vanker, aga on olemas palju tähtkujusid, mida ei teata
1. erinevate perioodide iseloomulikumad jooned, sündmused ja juhid 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti
Mäeseljakul kuulasid inimesed Juta imekaunist laulu ja armukaebusi. Juta armsan Ilmarise poeg Endel oli surnud. Ilmarine tegi neiule kuldse liniku, mille üle tõmmates too õnnelikku minevikku kallimaga nägi. Laenas ka surelikele oma rätikut ja sellest tulebki, et laulus ja jutus minevik jälle meile vaimusilmasde ette astub. · VANEMUISE LAHKUMINE Kevadpeoks oli inimesi igalt poolt Tartusse tulnud, sest Kalevipoeg pidi mängudest osa võtma. Peo ajal tuli vanatüdruk,kes laulis oma noorusest ja kosilastest. Lõpetades kõlas naer. Peovanem nõudis rahu. Rahvas ei kuulanud ja naeris edasi. Rauk vihastas ja tõmbas kandlikeeled puruks. Laulik kadus ja keegi pole teda enam näinud.
II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti
Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure kliinikus Kuperjanovi surma. Kuperjanov maeti 6. veebruaril 1919 Tartusse Raadi kalmistule . Hariduskäik 1909 Sipe ministeeriumikool 1914 Tartu Õpetajate Seminar 1915 Peterburi lipnikute kool Isiklikku Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894. aastal (vana kalendri järgi 29. septembril 1894) Pihkvamaal Duhnova vallas Lihhova külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perenimi - Kuperjanov - tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi Kupperi Jaaniks kutsuti. Esimesed 9
4. See meeldib mulle, kuna tundub huvitav ja minu teada ei ole meie linnas veel selliseid. Siin on piisavalt rohelust ja piisavalt värve. 5. See meeldib mulle väga. Põhiliselt tänu sellele, et siin on palju loodust, palju värve ja kindlasti värske ja puhas õhk. 6. See meeldib mulle samal põhjusel mis eelminegi. Nad sarnanevad väga teineteisele. Ma pakun, et see võiks olla mõni kooli kompleks või midagi taolist. Täiesti mõeldav Tartusse ehitamiseks. Kuna ma ei leidnud Google 3D Warehouse teemat, siis võtsin kolmandaks teemaks Kitchen, Bath and Interior Design Minu lemmikud: 7. See meeldib mulle, kuna siin on köögis ruumi liikuda ja tänu maast-laeni akendele on selles köögis ka väga palju valgust. 8. Ka see meeldib mulle väga, sest siin on väga arukalt lahendatud kappide ja diivani olukord. Ma pakun, et see on kas elutuba või mõni muu taoline ruum
Vastureformatsioon ja jesuiidid Viidi läbi Katoliikliku Poola valdusesse läinud aladel Eestisse saabusid jesuiidid Keskuseks kujunes Tartu 1585. a rajati jesuiitide kolleegium Hoolitsesid eestikeelse usulise kirjavara eest ( eestikeelne Katekismus) Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist Tartu Ülikooli asutamine Rootsi uutesse provintsidesse oli vaja ülikool rajada Johan Skytte -- ülikooli rajamise eestvõitleja Tartusse ning Tallinnasse loodi akadeemilised gümnaasiumid Ülikooli asutati aastal 1632 Õppekeeleks sai ladina keel Õppima tulid rootslased, soomlased ning baltisakslased Mõjukaimad isikud 17. sajandi Eesti usuelus Gustav II Adolf Johan Skytte Bengt Gottfried Forselius Gutslaff Muud usundid Eestis Eestis korraldati nõiaprotsesse Aastal 1573 asusid sotlased Tallinnasse -peeti jumalateenistusi kalvinistliku korra järgi -jutlustati kalvinistliku korra järgi
Esimest korda esines laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ning manitsedes eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Eesti koorilaule oli esimese laulupeo kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ (sõnad Lydia Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse loodud hilisemalt riigihümniks saanud „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ millele Jannsen ise oli sõnad teinud. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks.
„Minu jõulukontsert“ 27. detsembril käisin Tartu Peetri kirikus kuulamas Tanja Mihhailova ja Mikk Saare „Meie jõulud“ kontserdit. Kontserdi valisin sellepärast, et olen igal aastal käinud kuskil kontserdil jõulude ajal ja ka seekord ei saanud seda traditsiooni vahele jätta. Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock
eest sõdis endanimelises pataljonis. Teenistuskäik 1914 koolmeister Kambjas 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa- Austriarindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenemaal 19. juulil 1917 sai luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse 1917. aasta detsembris asus teenistusse Eesti tagavarapataljoni Tartusse 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Julius Kuperjanovi
1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule
Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Massiline poolakate meelitamine Tartusse jm=poloniseerimine Poola ala: 3 presidentkonda (Võnnu/Tartu/Pärnu) 1598st vojevoodkond Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj > riigile ei jää midagi
Kahe aasta jooksul ülendati ta auastmes lipnikust porutsikuni (ülemleitnant) ja ametikohal luurajate komando ülemast rooduülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti kaevikuporis ning viis vajadusel mehed välkkiirelt lahingusse või luureretkele. KUPERJANOVI SURM 31.01.19 sai Kuperjanov haavata ja suri Tartus 02.02.19. Kuperjanov maeti 6. veebruaril Tartusse Raadi kalmistule. Nõukogude okupatsiooni aastail kujunes tema hauamonument, mille autoriks oli Eesti üks parimaid skulptoreid Jaan Koort, Raadi kalmistul Tartu üliõpilaste ja koolinoorte jaoks oma laadi Mekaks - küünalde süütamisega ametlikult unustatud haual demonstreeriti oma vastuseisu okupatsioonile ja iseseisvuspüüete kestvust. HAUAMONUMENT PRAEGU ENNE
16. saj. keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed.
Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne- Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918
Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust. Poliitilised olud igapäevaelus Nõukogude režiim : -takistas kultuurisuhtlust ja igasugust suhtlust -välismaal käimine äärmiselt piiratud, eriti kapitalistlikes riikides -liikumispiirangud olid ka Eestis, näiteks ööseks Tartusse jäämiseks oli vaja eriluba -teatavad esemed või kombed kuulutati kodanlikuks igandiks või natsionalistlikuks väärnähtuseks -mitte mingil juhul ei tohtinud kombineeruda sinine, must ja valge värv Poliitika mõjutas olmet peaasjalikult sõdade kaudu. Ressursid suunati rindele, sõjad tõid kaasa suhkrupuuduse, niiet magusainena kasutati sahhariini. Samuti olid raskused küttepuude,rõivaste ja jalanõudega.
kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi
baltisakslastega. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Johann Voldemar Jannsen. Tema esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannseni programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. ,,Perno Postimees" pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. aastal kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema lube üle- eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. 18-20. juuni 1869 toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone
VIII 1966 Elulugu Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid
Paul Raud) · 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade
Enamlastest komissarid saatsid Petrogradi telegramme palvega aetagu see kontrrevolutsiooniline pataljon laiali. Saksa okupatsiooni tulekuga lõppes eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjasid Tartu pataljonilt ära relvad ja saatsid pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistati, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadeti jalgsimarsil Riia poole. Valgas õnnestus Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Varjates end Lalli isatalus, hakkas Kuperjanov täie innuga organiseerima Tartumaal põrandaalust partisanisalka. Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 0-19 aasta vanuseid inimesi on keskmiselt, nende vanemad sündisid kuskil 1960'date lõpu poole ning siis oli pidev rahvaarvu kasv. 20-29 aasta vanuseid inimesi on üpriski palju, kuna nende vanemate sünniaastad jäid täpselt rahvaarvu kasvamise aastate juurde 1950'date lõpp/60'date algus. 30-44 aasta vanuseid inimesi on peaaegu, et samapalju kuna nad sündisid siis kui Eestis oli pidev rahvaarvu kasv + suur sisseränne Venemaalt, rahvast oli palju ning lastekasvatamine ei olnud liiga kulukas. 45-59 aastaseid inimesi on palju kuna nad sündisid rahvaarvu kasvamise aastatel, nad on 20-29a vanuste inimeste vanemad. 60-64 aastate inimesed sündisid II Maailmasõja lõpuaastatel. Siis oli rahvaarv väga väike kuna paljud inimesed said sõjas surma ning paljud ka küüditati. 70-79 vanureid on vähe kuna nende vanemad elasid I Maailmasõja aastateil kus palju inimesi sai surma ning Eesti keskmine eluiga ...
(1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8. Kuidas muutis Vene linnaseadus linnade juhtimist? (3p) a) Linna hakkasid juhtima valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. b) Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. c) Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 9. Millised tegurid soodustasid rahvusliku (eesti) haritlaskonna kujunemist? (3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 10 . Nimetage olulisi saavutusi haridusest Eestis 18.-19.sajandist (3p) a) 1880. a. Saavutati täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. b) Hakati välja andma Perno Postimeest- esimest püsiva eesti ajakirjanduse ajalehte. c) Võidule pääses ühtne kirjakeel. 2 Ajalugu 3
Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" Lugu räägib paralleelselt 12-aastasest Mikust ja tema 18-aastasest õest Mirjamist. Mikku kiusatakse koolis suuremate poolt iga päev. Isa on koolis direktor, keda kõik vihkavad. Lõpuks viskab Mikul kõik üle ning kuidagi moodi suudab ta kooli maha põletada, ning peale seda jookseb kodust minema. Oma teega jõuab ta Tartusse, kus kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised ning kohatakse ka Jaanikat plikakest, kes ei tee just kõie lapselikumat ja legaalsemat tööd. Mirjam on Tartus üliõpilane, kes vaevalt tundidesse jõuab ning tihtilugu ärkab pohmakaga. Miku ja Mirjami sõprade ja tuttavade teed ristuvad pidevalt nende endi teadmata. Juhtumite seeria viib igaühe oma saatuseni, mida nad ei ole võib-olla ära teeninud.
Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on ,,Kannel". Karl August Hermann (1851-1909) Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885- 1897)
Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõu...
soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena aastal 1954 ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks. Võõramaa kaupmehed tulid linna, rääkisid mitmes keeles ning olid rohkem avatumad. Usupuhastust toetasid pigem linnkodanikud, kuid ka talupojad. Kui kõik on võrdsed, siis on elu ilus ja seksikas. Usupuhastuse vastu: Mõisnikud; Piiskopid; Kloostrid; ordumeistrid; Peale ordumeistri ähvarduskirja Tallinnale, algasid linnas rahutused. Rahvas tungis kirikutesse, rüüstas ja põletas pühakute pilte. Pildirüüste levis ka Tartusse, Narva, Viljandisse ja Pärnusse Johann v. Üxküll
Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttööstuskooli õppima. Peale kooli lõpetamist alustas ta õpinguid Tartu Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Hiljem õppis veel Derseni Kujutava Kunsti Akadeemias Saksamaal. 1923. sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Edasi elas ta 14 aastat (19251939) Pariisis, peale seda aasta Marokos. 1945. aastal elas Rootsis ja aasta hiljem pöördus lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55aastasena Pariisis. Looming Aastast 1916. leiduvad esimesed tema puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. Järgevatel paaril aastal oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.
KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colarossi vabaakadeemias,
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evel...
1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule. Võttis Tartus muusikaõpetaja juures eratunde. IV üldlaulupeol Tartus (1891) üks üldjuhte. Dresdenis õppis instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus elama Tartusse. Asutas üliõpilaste, keskkooliõpilaste ja kooliõpetajate sümfooniaorkestri. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Ta töötas klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906
Kuivõrd rootsiaega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann ...
Soomes said alguse sidemed ´´Noor Eesti ´´ ringkonnaga . Elukäik 1907.aasta vara sügisel läks Pariisi, elas kunstnike ja kirjanikude koloonias La Ruche. Õppis Filippo colarossi vabaakadeemias Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Elukäik 19081910 elas Norras. 1911 aasta suve veetis Normandias Dieppié´is. 1912 aastal naasis läbi Saksamaa kodumaale, Tartusse. Töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis Elukäik 19161919 pidas ateljeestuudiot Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja LõunaEesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming 20.sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid. Tema lemmikvärv oli kaadiumpunane. Looduse kujutajana olita suuresti mõjutatavad motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutmise ja panid aluse
Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti
Anton Hansen Tammsaare Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton HansenTammsaare (18781940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga...
mida ta raamatusse üles ei kirjuta, ununeb. Tigapuu tüüpiline linlane, kes on õppinud Mauruse koolis juba kaua aega. Väga osav inimeste ärakasutamises ja valetamises. Tigapuu on suur alkoholi sõber. 5. lühidalt süzeest (kava) · Raamatu alguses saabub Indrek Tartusse Mauruse kooli · . Kuna Indrek on pärit maalt, usub Maurus temast kõige paremat · . Indrek peab hoolsalt õppima, kuna on alguses teistest maha jäänud · kuna koolirahast jääb puudu, peab ta õppimise kõrvalt ka töötama
mõisnikud ei saanud koormisi oma suva järgi enam muuta. Talupoegadel oli õigus mõisnike peale kaevata. Sisuliselt kaotati pärisorjus talupojad olid jälle iseenda peremehed. See oli eesti talupoegadele suur võit, sest üle pika aja olid neil jälle mingid õigused .Talupoegadest sai rahvas, kelle heaolu eest võideldi. Talupoegadele tundus et ka kuningas hoolib nendest ja püüab nende olukorda parandada. Suured muutused toimusid hariduses. Tartus avati esimene gümnaasium ja rajati tartusse ülikool. See kindlustas ka selle, et rahvas tahtis ennast harida oma kodumaal, mitte rännata euroopsse. Harimise vastu olid aadlid, lootsid et saavad rumalaid talupoegi petta oma kavalusega. talurahva haridus oli oluline samm Eesti- ja Liivimaa arengule. Kuid kahjuks ei ole Rootsi aeg ainult heaKui Eestimaal hakkas kehtima Rootsi võim anti linnadele ja aadlikele suuremad õiugused kui Liivimaal. Eesti talupoegadel kästi teha palju tööd.
Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, ppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lputna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 ttas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitid.[1] Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikapetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani
Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse.
Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat. 1924ndal aasta sügisel läks Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis Johannes Kärti oreliklassis ja Heino Elleri juures, samal ajal jätkas õpinguid ka Tartu Õpetajate Seminaris. 1927ndal aastal jättis pooleli, sest tal olid erimeelsused direktoriga. Hiljem asutati Tartusse teine kõrgemmuusikakool kus Tubin jätkas õpinguid Heino Elleri juures. MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks.
Ju ei olnud ma ainus, kellele kohalike räppijate arusaamatu sõnadevoog kohale ei jõudnud. Õhtu edenedes saabus saalis vaikus ning oli märgata inimeste kogunemist saali. Liikusin ka ise saali ning ei olnudki vaja kaua oodata, kui lavale saabus austraallasest tänavamuusikuna tuntud Dub FX, kodanikunimega Benjamin Stanford. Koos Dub FXiga tuli lavale ka tema partner Flower Fairy ehk Shoshana Sadia. Kontsert algas põgusalt, kohe alguses mõni laiale avalikkusele tuntud lugu, mida Tartusse kogunenud publik ka häbenemata kõva häälega kaasa laulis. Artist suhtles kontserdi jooksul mitmeid kordi ka publikuga, peamiselt kirudes kõrvaklappi, mis tal higistamise tõttu sugugi kõrvas ei püsinud. Huvitav tsitaat artistilt: ,,I think it would'nt be a problem if I wouldn't sweat like a pig," mis tõlkes tähendab: ,,Ma usun, et see ei ole probleemiks, kui ma ei higistaks nagu siga." Naljakaks teeb selle tsitaadi fakt, et sead ei higista.
• Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides • 1921–1933 saadik Saksamaal, Šveitsis ja Austrias • 1933–1937 Lätis • 1936 Eesti Näitlejate Liidu auliige • 1937. aastast jäi Tartusse vanaduspõlve veetma Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 5 TEATRI KARJÄÄRIST • Esikohal koostöö • EI "staaritsemisele • Näitlejate eraelu • Sihiks vaatajate eelistuste suunamine • Tundis hästi majandust • Kompromissitus rahvusliku kunstiteatri tõest • Järeleandmatus kommertsiaalsele väikekodanlikule maitsele Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 6 MÄLESTUSED • 2006 mälestusmärk Karl Menningu
Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
