südamikus 130000000°C, pinnal 60000°C. Kaugus maast 150 000000km. Suure rõhu ja t° termotuumareakts- vesinik liitub heeliumiks. Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3 min. Päikese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul- kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog. Pöördellipsoid- maa kuju. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermööt 40 075km. Pööripäevad- Suvine pööripäev (21. või 22.juuni) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas. Talvisel (21 või 22 dets) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20 või 21 märts) ja sügisesel (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning
Tähtsal kohal oli muistses uskumustes ka surnute ja hingedega seonduv. Kuna arvati, et peale surma läheb inimese hing "teise ilma", seega, ei olnud surm lõplik lõpp. Hingedest arvati, et käivad inimeste juures vahepeal "sõbralike hingedena", kes liikusid sügiseti, siis on õhk udune. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha; aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi. Ohvrikivid- olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpus ohvrikividena edasi isegi üksikuid varasel rauaajal levinud niini,etatuid väikeselohulisi kultusekive. Ohvrikividele toodi ande, verd, loomade elundeid, kuke päid, sest arvati et kui
Viljandi Kesklinna Kool Merlyn Ernits 8.klass Loovtöö Lõuna-Korea kultuur Juhendaja : Virve Neerot Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Lõuna-Korea.................................................................................................................................... 4 Hanok............................................................................................................................................... 6 Hanbok............................................................................................................................................. 9 Traditsioonilised söögid ning lauakombed......................................................................................12 Meelelahutus kultuur...........................................
............................................ 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused....................................................... 60 9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)............................................... 62 10. Kasutatud ja täiendav materjal.......................................................... SISSEJUHATUS Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas. Arvati, et kui pööripäev on tuul lõunast, siis on kogu järgmisel veerandaastal soe ilm, kui põhjast siis külm. Muistne eestlane austas loodust. Seepärast on loodus ja kõik ümbritsev väga tähtis. Loodusega pidi suhtlema, temaga sõber olema. Igal asjal oli oma tähendus ja toime. Väga vanad traditsioonid on kokku sulanud kristlike tavadega. Loodusega kooskõlas olemine ei tule üleöö, teda hakatakse mõistma ajapikku loomuliku uudishimu kaudu. See kehtib nii lapse kui täiskasvanu puhul
Tänu Maa pöörlemistelje kaldele langeb päikesevalgus eri aastaaegadel maapinnale eri nurga all Suvisele poolkerale langeb päikesevalgus maapinna suhtes suurema nurga all, kui talvisele poolkerale. Päikese horisondi kohal olemise aeg on suvel pikem ning Päike liigub kohalikus taevas kõrgemalt. Selle tulemusena on rohkem päikesevalgust kontsentreeritud suvisele poolkerale ja seetõttu on ka suved soojemad kui talved. Suvine pööripäev on igal aastal umbes 21. juuni paiku, sellel päeval saab Maa põhjapoolkera kõige enam Päikesevalgust maapinna suhtes kõige suurema nurga all. Talvine pööripäev on iga aasta 21. detsembri paiku, sellel päeval saab põhjapoolkera kõige vähem otsest päikesevalgust, päikesevalgus langeb maapinna suhtes siis kõige väiksema nurga all. Võrdpäevsuste ajal on maakera pöörlemistelg suunatud Päikese suhtes nii, et
veteranid peredega, vaikne palvus, püssidest lastakse aupauke õhku. Ja siis, kui pasunad on viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos. Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga
päikesekalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu faasidega. Kuukalendrit kasutatakse laialdaselt islamimaailmas. Päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades Päikese ringkäigu kaheksaks osaks või tsükliks, mida ei saa nimetada „kuuks“, sest kuukalendriga ja Kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost. Päikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööripäev, kevadine võrdpäev(kevadpunkt), suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev (sügispunkt). Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks. Ülejäänud neli olulist päeva poolitavad aastaveerandeid. Päikesekalendris ei saa tekkida kalendritriivi ehk erinevust tegeliku ja arvestusliku ajaarvamise vahel, sest aega ei arvestata mitte päevade lugemisega aasta jooksul vaid ajaarvestus toimub Päikese tõusude ja loojangute vaatlemise järgi. Kui ühel aastal
perioodilisusega. Päev ja öö on võrdsed kevadisel ja sügisesel pööripäeval, sest Maa telg on ekliptikale perpendikulaarselt. Suurim vahe päeva ja öö pikkuse vahel on talvise ja suvisel pööripäeval, kui Maa telg on suurima nurga all ekliptika suhtes. Pärast talvist pööripäeva muutub öö põhjapoolkeral lühemaks ja lõunapoolkeral pikemaks. Vastupidiselt talvisele pööripäevale muutub suvine pööripäev pikemaks ja lõunapoolkeral lühemaks. Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all. Kui päike on horisondi all, aga tema hajutatud valgus jõuab vaatlejat, on hämarik. Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö.
Naisjumalad keda nimetati Mate, Meža mate (metsa ema)- jahi saagi saamiseks, metsade hoolitseja, Jura mate, kasutas kalu , merelaineid, torme, meremehed pöördusid. Zeme mate(maaema)kõik eluvaldkonnad. Oli veel ka teisi naisjumalaid Laima(õnn) ja Kärta (saatus.) Päike ja kuu. Jumalatel tuli andameid viia 12-13 saj oli ohvriteks põlluannid, kariloomad, metsloomad aga ka raha ja ehted jne, mida jäeti pühade loodusobjektide juurde. Suheldi ka läbi rahvalike pühade jumalatega kevadine pööripäev – Lielas dieva (suur päev), suvine pööripäev, Jänis , Ligo (jaanipäev) Ligo -ehk kiikumine külakiikudel. Sügisesel pööripäeval noorte püha Jumis tagaotsimas tühjadel põldudel, talvine pööripäev kui ratta püha , ratas pandi hiljem põlema, tulevast päikesepaistet sümboliseeris. 3.loeng Läti hõimud olid edukalt tagasitõrjunud viikingite retked 7-8 saj ,vana-vene riigi sissetungijad 9-10 saj.12 saj II poolel ilmusid läänemere idarannikule uued ohustajad sakslased
ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. SOTSIAALSETE NORMIDE FUNKTSIOONID on reguleeriv, koordineeriv,stabiliseeriv ja sotsialiseeriv. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID. Tavanormid- antakse edasi suuliselt või eeskuju najal.on vanimad sotsiaalsed normid. On universaalseid tavanorme nt tervitamine ja ka teatud soosiumide käitumist reguleerivad, nt põlluharjuatele tuletab kevadine pööripäev meelde põlluharimise algust. Tavanorme on õigusega raske muuta, pigem on neid targem kasutada õiguse abimehena väitis Cicero. Moraalinormid- on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud. Moraaliprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. Tihti kasutatakse mõistet kakskimoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo lahkuminekut
ääres. Ta lõi esimesed inimesed, kuid need olid gigandid ja hävitati üleujutusega. Hiljem tegi ta järgnevad inimesed ning pärandas võimu oma vanemale pojale Intile ja lahkus üle Vaikse ookeani. Ta rändab ning võib kunagi naasta. Inti on päikesejumal, peajumal ja voljakusjumal, keda kujutati sageli päikesekettana. Inti oli abielus oma õe Mama Kilyaga, kes oli öö- ja kuujumal, ka emaduse jumal ning kalendri ja ajaarvamise jumal. Nendega on seotud kaks rituaali - Intiga talvine pööripäev (24. juuni), paast ja hiljem pidutsemine, Mama Kilyaga kuuvarjutused, mis tähistasid eluka rünnakut kuu vastu, elukat peletati lärmiga ja taeva poole relvi loopides. Inti määras oma maiseks järglaseks oma poja, esimese inka valitseja Manco Capac, kes abiellus oma õega ning suundus Inti juhatamisel Titicaca äärest Cuzcosse. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said Kesk-Ameerikas alguse kolmes piirkonnas: 1) vihmametsades, 2) põhja pool
kindlaksmääramiseks. Külanoored tegelesid kärarikka lõbutsemise ja seksuaalse pidutsemisega, samal ajal kui vanemad inimesed hoidsid oma kodu kurjade vaimud, nõidade ja deemonite eest, kellel oli sel ööl eriline jõud. Solstiitsiumid ja ekvinoksiumid on pühad, sest need kuulutavad aastaaja esimest päeva. Nende erinevus seisneb Päikese, Kuu ja seisvate tähtedesuhtes. Suvel ja talvel on solstiitsium, sügisel ja kevadel ekvinoktsium. Suvine pööripäev on juunis, talvine detsembris, sügisene septembris ja kevadine märtsis. Sõltuvalt kuu faasidest võivad pööripäevad aastast aastasse varieeruda päeva või paari jooksul, langedes üldiselt kuu 21. või 22. päevale. Peale neid päevi peetakse viis kuni kuus nädalat suuri satanistlikke pidustusi. MUST MISSA Pole midagi, mis oleks satanismiga rohkem seotud, kui Must Missa. Ütlus, et kõigi usutseremooniate blasfeemia pole midagi muud, kui kirjanduslik väljamõeldis, vajab kindlasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
