Parlakad olid mõnitavad ja lõbusad linnud. Alecko oli kuri ja sõjakas lind. Kralefsky oli tark ja lõbus mees. Georg oli tark mees. Larry ja Leslie olid Gerry vennad. Margo oli Gerry õde. Ema oli nende ema. Roger oli Gerry pere lemmikloom. Spiro ja Theodores olid Gerry pere sõbrad. Kralefsky ja Georg oli Gerry õpetajad. Punks, Kööts, Dodo, Parlakad, Alecko, skorpionid, nastikud, kilpkonnad ja voodiämblikud olid Gerry loomaaia loomad Kommentaar: Raamat oli väga põnev, sest see rääkis loomadest ja kuidas neid püüda ja raamatus olid väga toredad pildid.
Mõtlesin ,et ikkagi vampiir ja inimene ei sobi kokku,üks on hoopis teistsugune,kui teine. Mulle meeldis see ,et Edward suutis oma kiusatusele ei öelda. See oli ka hea ,et hästi palju oli kasutatud omadussõnu,tekkis hea ettekujutus kogu loost. Väga hea sõnavara,mis oli ilus ja kirjeldas kõike. Raamatus oli rohkem hoolivust ja armastust esile toodud,mitte nagu filmis. Mõndades kohtades oleks võinud sõnu paremasse järjestusse panna. Sündmusi oli päris palju ning koguaeg oli põnev seda lugeda. Videviku raamat üli üpriski haarav kusjuures,vahest oli selline tunne nagu "liblikad kõhus" Mulle meeldis ,et raamatus oli palju põhjalikumalt kirjeldatud inimesi nt (Edwardit) Hea oli ka see ,et raamat oli mina vormis kirjutatud. Kõige rohkem meeldib mulle selle raamatu ja üldse terve saaga juures ,et seal on mõlemat nii romantikat kui ka põnevust.
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (1841 -- 1882) on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavad ja sisukad õpikud, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris, oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läinud Torma mõisniku Liphardi...
raskematel aegadel ellu jääda. Minu meelest on väga õige, et loomad aitavad üksteist raskel ajal. Ühel päeval, kui Buck metsast tagasi laagrisse tuli, olid kõik koerad nooltega tapetud. Tapjateks olid jeehatid. Buck maksis neile kätte ning tappis paljud jeehatid ära. Peale seda sündmust võttis Buck huntide kutse vastu ja ühines nendega täielikult. Raamat oli väga hea ning soovitan seda kindlasti lugeda neile, kellele seiklusjutud meeldivad. Raamat oli kaasahaarav ja põnev, sest kunagi ei teadnud, mis edasi juhtub. Kristjan Kasesalu 9.a klass
Abiturient-keskkoolilõpetaja paragrahv-lõik või alajaotus tekstis absoluutne-täielik paralleelene-rööbitine abstraktne-mõtteline,meeltega tajumatu personal-isikkoosseis absurdne-mõttetu,võimatu pidzama-ööriietus akrobaat-võimleja pokaal-karikas,väike jalgadega nõu alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aa...
Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna ülikooli geenitegnoloogiat õppima kuid tööd sellel alal väga laialdaselt küll ei ole. Muidugi võib ka mitut eriala õppida, aga see raiskab väärtuslikku aega. Sellepärast peaksid inimesed võtma endale pikemalt mõtlemisaega, sest muidu tehaksegi vale valik. Eriti peakski mõtlema just sellele, et kui ma lähen mingit kindlat
teha pole kahjuks lubatud. Ka on avatud arhiivi juures näitus, mida saab külastada tasuta. Seal saab tutvuda väljapanekuga Tallinna ajaloost dokumentide ja fotode näol. Ka saab ülevaate sellest kuidas ajalugu arhiivis on talletatud. Huvitavaks faktiks veel minu jaoks on see, et on väljatöötatud programm, mille raames saab gümnaasiumi ajalootunde viia läbi arhiivis. Õppematerjaliks need samad ürikud, mis sisaldavad Eesti ajalugu 13 sajandist alates. See oleks päris põnev ja isegi osaleks sellises tunnis. See siis väike ülevaade Tallinna Linnaarhiivist. Ilmselt varsti sean sammud ka arhiivi näitusele, et saada selgemat pilti sellest kõigest.
peaksin oma luuletusi muutma. Kui kunagi tekiks mõte kirjutada luuletusi kellegagi koos nagu seda tegi kassetipõlvkond, valiksin oma kaasautoriteks inimesed, kes erinevad üldjuhul väga suurel määral minust, sest muidu oleksid luuletused ühenäolised. Aga samas ei tohiks need inimesed väga erinevad olla, sest siis ei laabuks koostöö ja meie ühine luulekogumik jääks välja andmata. Olen kunagi lapsena mõelnud kirjanikuametile, sest tundus põnev ette kujutleda situatsiooni, kus oleksin kirjanikuhärra ja annaksin välja oma raamatu. Mäletan, et teose pealkirjaks oleksin pannud ,, Rannakoondis ,, ja teos oleks rääkinud neljast sõbrast, kes võtsid igal suvel ette rännakuid erinevatesse randadesse. Kuid miks mitte seda teostada luuletuste näol? Oma esimese luulekogumiku pühendaksin oma vanematele, sest tänu neile ma siin ilmas üldsegi olen ja võime mõelda ning aru saada maailmast just nii nagu saan, on antud nende poolt.
Pakikandjaga sõjatandrile EPL Priit Simson 9. Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja...
käe all. Neid lampe oli isegi kaks tükki, kuid mulle isiklikult meeldis vaid üks neist päris tõsiselt. Kasutatud oli väga palju nööpe, traati ning vanaaegset lampi. Traat oli lambi ümber keritud, ning nööbid sinna külge pandud. Väga ilus töö oli igatahes, kuna nööbid olid ilusad, värvilised ning väga palju erinevaid. Näitusega jäin vägagi rahule, kuna sain väga toreda kogemuse võrra rikkamaks. Põnev oli näha seesuguseid andekaid leiutisi, mis oli ühendatud kunstiga.
K as ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast? Kasutatud kirjandus: Ma tegelikult ei lugenud otsest kirjandust, vaid vaatasin ühe professori Sir Martin Rees'i loenguid ja arutlusi maa teemal. http://www.youtube.com/watch?v=3qF26MbYgOA&feature=related ja tema tehtud lühifilm pealkirjaga ,,What we still don't know" ehk ,,Mida me veel ei tea" I Osa http://www.youtube.com/watch?v=35qntqRBo5I&feature=related neid sarju oli muidu põnev vaadata ja targemaks saada!, kuigi võib-olla see otsene sarjade teema ei tule nii hästi välja minu lehekülje pikkuses kirjandis.
kunsti muutus. Eestisse tulles asus ta elama Rakveres, kust kolis peagi Tartusse, sealt jällegi Tallinnasse, kus Kristjan hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Tema hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Ajaga muutusid Kristjan Raua pildid lihtsamaks- ta ei joonistanud enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine oli neist tähtsam
et tegelikult armastab ta Oskarit väga ja tahab ainult temaga koos olla.Nad rändasid koos edasi kuni jõudsid majani, kus tuli neile vastu üks naine nimega Martina. Rasmuse üllatus oli suur kui selgus, et Martina on Oskari naine ja maja kuhu nad jõudsid oli Oskari ja Martina kodu. Nad lapsendasid Rasmuse ja hakkasid koos elama. Rasmus sai endale kassi ja oli oma uue pere ning kodu üle väga õnnelik. Mulle meeldis see raamat, sest seal oli palju seiklusi ja see oli põnev. Kindlasti ei meeldi ühelegi lapsele lastekodus ilma vanemateta elada ja oli tore, et Rasmus endale lõpuks ema ja isa leidis.
Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas
valdkonna esindajatega. Elektrooniline teabeotsing mille raames kasutan “Eesti Entsüklopeediat”. “Encyclopaedia Britannicat” ja teisi internetis leiduvad teaduspõhiseid allikaid. Samuti leian materjali raamatutest millest esimesena olen käsitlenud Stephen Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal. Sellise teema olen valinud, sest aja olemus on pakkunud huvi mulle juba pikemat aega ning leidsin, et seda on põnev pikemalt uurida. Samuti soovin mõista aja mõistet paremini ning sellega kaasnevat filosoofiat, mida on uuritud juba sajandeid kuid ühtsele kompromissile jõutud ei ole. Samuti usun, et puutun enda tulevases elus palju kokku aja mõiste ning selle üle filosofeerides enda nägemuse järgi. Soovin tänada enda juhendajat Harry Potterit, uurimustöö aluste õpetajat Liisi Rannast, enda sõpru ning kõiki kes on abiks selle uurimustöö koostamisel. Samuti soovin tänada tartu
konverentside vedaja, unistaja, tegutseja ja tulevane mõttekoja moodi turismitalu pidaja Märt Treier; MTÜ Lilleoru kommunikatsioonijuht ja noortele tuttav esimese “Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas", mis käsitles teemasid- Kes ma olen? Miks ma teen seda, mida ma teen? Milline on minu rada? jne... Alustuseks oli väga põnev, sest esinejad ei rääkinud sellist igavat juttu, et jääb magama, vaid nad rääkisid lõbusalt, sai väga palju nalja ja mõned asjad puudutasid ka mind, mida võiks muuta. Peale I vaatust oli söögipaus. Üle hoone olid pandud sponsorite lauad, kus olid väikesed viktoriinid ja auhinnad. Teiseks üldteemaks oli "Põrgu". Selle teema kohta rääkis korvpallitreener Andres Sõber, kes kahjuks ise ei olnud kohal, kuna oli võistlustel, aga meie arenenud
Lapses tuleb äratada huvi lugemise vastu. Soovitan minna koos lapsega raamatukokku, kust ta saab ise valida omale sobiva raamatu. Kodus saab seda raamatut koos lapsega lugeda. Kui see ei toimi ja huvi puudub siis peaks kodus olema lapsel kättesaadavas kohas temale huvipakkuvad raamatud. Soovitan alustada sõna kokku lugemist lühikestest sõnadest nagu „KUU“, „PUU“, „PALL“ jne. Soovitan kasutada ka erinevaid sõna ja tähemänge. Põnev ja veidi mõtlemist vajav mäng on see, et täiskasvanu ütleb ees ühe sõna ja laps peab selle sõna viimase tähega uue sõna ütlema mis algab sama tähega millega viimane sõna lõppes. Tähekaardid või tähtedega klotsid on kindlasti abiks ja neid saab nutikalt läbi mängu ära kasutada. Palju on müügil ka lauamänge kus saab moodustada erinevaid sõnu. Laps ja vanem peaksid minema poodi ja sobivaima välja valima. Õues ringi liikudes on palju erinevaid silte ja reklaame jne
Võib olla kindel, et siin mängib tulevane legend. Huvitav oli olla hooaja avakontserdil, sest see polnud tavaline, alguses kõned kultuurivara juhatajate poolt ja kontserti lõpus auhindade loosimine, kahju oli muidugi sellest, et ise midagi ei võitnud, kuid varem pole ühelgi kontserdil midagi sellist olnud. Peale kontserti sai süüa kommi ja lüüa klaase kokku. Muusikahuvilised said rääkida esinejatega ja küsida neilt küsimusi. Muusika oli väga põnev, tihti ei osanud publik õige kohapeal plaksutada- tundus nagu lugu oleks läbi, kuid siiski jätkus. Huvitav oli vaadata nende kehakeelt, sopransaksofonisti jalg tõmbles väga naljakalt kõrvale ja tema liikumine mängu ajal oli väga sujuv, oli näha, et ta on loosse nii sisse elanud, et oma keha ta kontrollida ei suutnud ja paratamatult tegi jalg naljakaid liigutusi. Akordionisti sõrmed käisid nii kiiresti, et isegi tänapäeva noorte sõrmed
MÕTTELINE EESTI Minu jaoks oli raamat väga raske, kuna ei ole kunagi süvenenud sellistesse teemadesse. Algust oli veel eriti raske aru saada, aga mida edasi sai loetud seda rohkem jõudis pärale, vist sellepärast et teemad tulid sellised millest olen natukenegi kuulnud näiteks Läti Hendrikust ja Massimõrvadest mis tundusid huvitavad ja põnev oli isegi lugeda. Aga okei, nüüd natukene raamatu kokkuvõttest. Kuna minu tass on selle kohapealt tühi ja õppida ehk omada oleks veel palju siis räägin väga üldiselt nii nagu minu aru sain. Mina sain raamatust nii aru et autor tahab öelda et reaalset Eestit meil nagu polekski, on ainult mõtteline. Kui mõelda oma ajaloo mõttekuses, vaielda rahvuse üle ja kurta riigipöörajaid, siis vähemasti on on meil mille üle mõelda ja me mõtleme nende asjade üle. Me mõtlemegi ja
Fourth level Fifth level Tegelased Heidi, 15aastane noor neiu. Heidi oli elurõõmus, positiivne, enesekindel ning vaimselt tugev. Ta talus karjumist ning kõiki halbu sõnu. Ta lihtsalt oli sellest kõigest üle. Talle tegid rõõmu kingitused ning pisikesed üllatused. Tüdruk oli ka väga hooliv ja vastutustundlik. Tanel, noormees, kes päästis Heidi elu. Ta oli ohtlik, põnev, huvitav. Mustad juuksed, tätoveering, tanksaapad, pealuuga sõrmused, sõjaväelaigulised püksid. Diana, Heidi parim sõbranna, kes toetab teda heas ja halvas. Tegelased Reimo, Heidi endine poiss. Reimo pärast tegi Taneli õde enesetapu. Pahatahtlik, suhtes seksi peal väljas. Lisbet, Taneli õde. Eric, Taneli vend. Suri autoavariis. Oli Taneli eeskuju, suur, tugev. Linda, Heidi ema. Lühike ja natukene trullakas.
kuulsamad Sparta ja Ritual ning Nõmme spordikeskus on sobiv valik vabaõhu sportlasele. Tallinnast natuke välja sõites on võimalik külastada ka Vabaõhumuuseumit. Eesti Vabaõhumuuseum on vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist. Vabaõhumuuseumis toimuvad regulaarselt eesti vanarahva kommetega seotuid üritusi, millest ka turistil on kindlasti põnev osa võtta. Turismi takistavateks teguriteks võib pidada suhteliselt suurt kuritegevust, vähest turismi infopunktide olemasolu, Tallinna pimedad tänavad ning auklikud teed. Ometigi on Tallinnas hästi arenenud puhketurism, kultuuriturism ning konverentsiturism.
mõeldes. Seda raamatut lugedes peab olema tähelepanelik ja kaasa mõtlema, kuna raamatu mõte ja sisu peitub palju sügavamal. Kuna tegemist on romaaniga, siis on selles raamatus seletusi ja kirjeldusi väga palju ning põhjalikult. See oli selle raamatu juures, see mis mulle kõige vähem meeldis.Seal oli natuke liiga palju detaile, mis oleks võinud ka olemata olla. Üldiselt , raamatu alguses üllatusin, kui kaasahaarav ja põnev see oli, kuid teisest küljest oli raamat oodatust jõhkram, vastikum ning sügavama sisuga-mis ei ole üldse negatiivne vaid lihtsalt mõtlemapanev. Raamatus oli välja toodud inimese kõige negatiivsemad iseloomujooned, mis ilmnevad juba lapseeas.Seal oli erinevaid inimtüüpe ning erinevad olukorrad ja võimalused probleemide lahendamisel. Soovitan kindlasti seda raamatut lugeda, kuid mitte endast noortematel, kuna teose sisu jääb sel juhul märkamata ja arusaamatuks.
Gerd Kanter: 15 sammu võiduni Raamat ,,Gerd Kanter: 15 sammu võiduni" oli väga põnev ja motiveeriv. Minule isiklikult see raamat väga meeldis. Raamatus räägiti põnevalt tema sportlaskarjääri arengust. Peatükk 12. ,,Tunne sporti", meeldis mulle kõige rohkem, kuna viimasel ajal on nii palju kuuldud sportlastest, kes jäävad dopinguga vahele. On hea kuulda et ühele Eesti parimale sportlasele ei tule mõttessegi dopingut kasutada. Ka peatükk 13. ,,Ole järjekindel" oli väga õige suhtumisega. Paljud sportlased
Tupsu, kolmepealine koer, ning Hermione märkab, et ta seisab luugi peal. Seal on tarkade kivi, mida püütakse varastada. KÜSIMUSED Mis on lendluupall? Kes on mugu? Kes oli Hedwig? Mis omadusega oli mantel, mille Harry sai jõuludeks? PROBLEEMKÜSIMUSED Mis oleks juhtunud kui Harry oleks sõõlamise käigus sattunud mõnda teise majja? Mis võis juhtuda kui tarkade kivi oleks sattunud valedesse kätesse? HINNANG Raamat oli põnev ja täis fantaasiat. Tegevus toimus huvitavalt. Tegevused toimusid piisavalt kiiresti . VÕLUASJAD Võlukepp: maagilise fööniksi sulega. See valis ise endale omaniku. Nähtamatuks tegev mantel: Selga pannes tegi kandja nähtamatuks.
Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, kes õpetas talle kaika ja kihva seadust. See seadus tähendas seda, et peremeest peab kaitsma ning t...
,,Detektiiv Triibik loomaaias" Reeli Reinaus Selle raamatu tegelased on Triibik (peategelane, tema päris nimi oli Pille-Riin,väike esimese klassi tüdruk), Katre (Triibiku tädi), Bert ja Birgit (Triibiku onu lapsed), Andres (Triibiku onu, kes oli väga kuulus näitleja), Maarika Vaarik (Triibiku esimese klassi õpetaja), Lauri (Triibiku uus tuttav loomaaiast), Mariliis, Liisi, Richard, Reti, Jaanika, (Triibiku klassikaaslased) ning Triibiku Loomad. Selles raamatus jutustatakse ühest tüdrukust. Kes pidi minema esimesse klassi ning teda ootas terve seikluste rikas aasta. Ta elas oma tädi Katre ja onu Andrese juures. Sellepärast, et tema vanemad olid loomauurijad, kes olid sellel hetkel Aafrikas. Ta väga igatses oma vanemaid. Juba esimesest koolipäevast tahtsid kõik Triibikuga sõbrustada, sest tema elu tundus kõikidele väga vahvana. Tal oli kodus koer Matrix, kass Pätu, liivahiir...
c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; d) etenduse üldine meeleolu jmt. 7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne. 8. Etenduse üldine õnnestumine. 9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. 10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks. Retsensioon peaks olema selline, et see kutsuks lugema ja oleks põnev. Vältida tuleks ankeetlikkust ehk nn telegrammistiili, kuid samas ei tohiks kaotada akadeemilisust. 1. Teos 1 2. Teos 2 3. Teos 3
loomad ning osadel üldse kivid ja puupulikad. Suur roll on laste lapsepõlve õnnelikuks tegemisel ka nende emade ja isadel. Kõik oleneb ka vanemate suhtumisest ja pingutamisest, kuidas ja kui palju viitsitakse lapsega tegeleda. Väike vanemate pingutus ja vähene koosviibimine lapse ja vanemaga võib lapse jaoks igavaks muutuda ja see teeb ta lõppkokkuvttes kurvaks. Kui aga vanem mängib oma lapsega, siis lapsel on põnev ja ühtlasi saab ta ka vanemaga hea sõpruse ja usalnudse tulevikus. Iga laps kujundab oma lapsepõlve omamoodi ja nii kuda talle meeldib, aga ka palju sltub teistest faktoritest ja teguritest. Suur roll on elukeskkonnal ja tingimustel: toidu- ja joogivaru peab olema piisavalt, aga ka vanemad peavad suutma lapse elu heaks ja mugavas tegema.
EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik emotsioonitu tagasihoidlik särav helge lapsemeelne rahustav lihtne entusiastlik positiivne realistlik ükskõikne tavaline jõuetu mannetu RÕÕMUS!!!
sõimusõna ja selle kohapeal tuli see eriti hästi esile. Inimeste rumalus läbi ajaloo ja Napoleoni näitel, võimu enesele haaramine ning selle ära kasutamine, siinkohal võib väita küll, et osad inimesed on justkui sead. Selles loos olid kõige suuremad sõnavõtjad ja otsustajad just sead, nagu osad meie, inimeste seast. Loovad reegleid, karistavad teisitimõtlejaid ja hoolivad vaid oma mugavusest ja heaolust. Raamatut oli mõnus lugeda kuna see oli põnev tänu ära tundmise kohtadele, ajaloo põhjal, ning seetõttu läks lugemine väga kiirelt. Georg Orwell on ära tabanud viisi kuidas kaks asja ühendada nii, et see oleks justkui lõbus lugemine, kuid samal ajal saame aimu tolleaegsetest õududest. Sten Ander Sepp 12c
(lemmikloomad lubatud) WIFI (allergikute menüü) (taimetoit) (päevapakkumised) (gruppide toitlustus) (toit kaasa) (catering) Mamo . ! , . , ! Mamo , . Mamo . , 14 ( Swedbank). - . , 5 ( Swissotel), . 8 ( Öpiku Ülemiste City). (Mamost leiad Sa ainult kõige värskemat ja läbimõeldumat. Pakkuda parimat on meie moto! Meie juures võib Sul olla kiire, aga ei pruugi. Toit on põnev, värske ning maitsev! Mamo on täisväärtuslikku ja tasakaalustatud tervisetoitu pakkuv kohvikukett Eestis. Mamo kohvikud asuvad Tallinna kesklinnas Liivalaia 14 (Swedbank peahoone), Tornimäe 5 Ärikeskuses (Swissotelli kõrval) ning Valukoja 8 (Öpiku maja Ülemimste Citys)). (baar ja pubi) III Draakon (Keskaegne kõrts III Draakon) (omadused) (istekohad) 40 (kohtade arv siseruumis 40) 24 (kohtade arv välisterrassil (suvel) 24) (üldine varustus)
Soovin, et te hakkaksite minu kitarri õpetajaks. Tallinnas 22. August 1983 Selgitus. Valisin, selle raamatu kuna see sobis minu valitud teemaga, inimene ja inimsuhted. Sellest raamatust saan antud teema kohta tuua üsna palju näiteid. Üheks põhjuseks miks ma selle raamatu valisin oli veel see meedia kära, mis selle raamatu ümber oli. On kahte sorti arvmusi selle raamatu kohta, ühed arvavad, et see on täielik jama ja kirjanduse häbiplekk ja teised, et see on väga huvitav ja põnev raamat, kuid vähe on neid inimesi, keda see raamat täiesti külmaks jätab. Kui ma selle raamatu tutvustust lugesin tundus põnev, ning otsustasin ma selle raamatu endale osta ja läbi lugeda, ning ma ei pidanud pettuma. Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Raud http://www.zzz.ee/edition49/composers/t_kadajas/mihkel.html Mihkel Raud ,,Musta pori näkku"
maastiku. Soorituse ajal on maastik eeskätt vahetult tajutav võsa su ümber ja tallaalune pinnas. Hilisemas kaardianalüüsis või võistlust plaanides on maastik kogu kaardistatud tükk. Minu arvates sobib see maastikukäsitlus kõige paremini praktikutele ning ka maastikuhooldajatele, kuna on selgelt välja toodud maastiku olemus, ning milline on tegelik maastik. Samuti meeldis mulle väga, see kuidas autor kirjeldas, milline on maastik valges ja pimedas (öise võistluse plats). Väga põnev ning loogiline käsitlus. Loodusmaastiku juurde kuuluvad meid ümbritsevad ja eemalolevad alad, mis on siinsamas, akna taga, pildi peal, mõtetes, unedes. Kindlasti mingi kooslus nii on taevas üksinda taevas, aga juba koos pilvede ja tähtedega taevamaastik(Tenno 2001). Ann Tennole seostub sõna maastik Madalmaade maaliga salapärase valguse, mere kaljusaarte ja purjelaevadega. Samuti on maastik mingi põldude ja metsaga kaetud ala
- ekstreemsust, ning noortel on Roosta seikluspark Kestvus: 2 päeva võimalik ööbida ning pidutseda looduses. B2 TEEMA: Kruiis ei ole liiga pikk, kuid 12.klass koolilõpureisile Tallink Hind: 1078.- see eest väga põnev ning suhteliselt soodsalt Kestvus: 1 päev annab ka teadmisi juurde. Väga eksootiline, põnev ning Estravel Hind: 7980.- melu täis kruiis. Iga noore Kestvus: 8 päeva unistuste reis!
ilma igasuguse kartuseta kogu maja. Politseinikud olid rahul ja mees pakkus neile istet. Politseinikud hakkasid mehe silmis õudset juttu ajama ja mees muutus järjest ebakindlamaks, kahvatumaks, hakkas vabamalt rääkima ja lõpuks soovis, et politseinikud oleks juba läinud. Nad aga rääkisid aina edasi. Mees südamehääl valjenes pidevalt. Ta ei suutnud end kontrollida ja võttis süü omaks. See tsitaat mõjus ja alates sellest kiskus novell endaga meeletult kaasa. See oli põnev, kaasahaarav. Kuigi normaalsed inimesed nii ei teeks nagu tegi see noor mees. Ja imelik oli see, et politsei nii kaua seal oli. Muidu oli jutt hea, mulle meeldis, muidu vast ei oleks lugenudki kui ei oleks olnud, seda tsitaadi kohta.
,,Kuidas elad, Ann Pealkiri: ,,Kuidas elad, Ann?" Autor: Aidi Vallik Ilmumisaasta: 2001 Ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisikokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Ann Kees leiab keldrist kogemata ema lapsepõlve päeviku, milles on kirjutatatud ema hullust elust. Ann saab veel teada, et Ants on hoopis ta kasuisa. Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde. Ta saatis Villemi Anni ja ta sõpradega sõbrunema ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal toimuma pidu. Kui toimus saunapidu,siis läksid saunas olevad k...
ohvriks kõik inimlikud keelud ja süütud inimesed. Tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, milles tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus. Autor näitab, et peategelasega juhtub palju, kuid läheb alati hästi. Romantismile tüüpilised jooned olid need, et huvituti paljudest teadustest ja mustast maagiast. Mulle ei meeldinud see raamat sellepärast, et stiililt on poeetiline ja koosnes dialoogist. Süzee polnud põnev selle poolest, et see on nii ettenägelik, kuna juba maast madalast oleme kokku puutunud lugudega, kus reeglina hea võidab kurja. Ei saa välistada, et igal halval küljel on ka oma hea külg, nimelt on selles loos kindlasti ka midagi õpetlikku.
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
kala-, köögivilja-, seene- ja munatoite. Harva maitsestatakse - magusaid suupisteid (piparkooke jms). On pipardest vürtsikaim, tugeva aroomi ja täidlase maitsega. Saadaval kuivatatud teradena, tükeldatuna, purustatuna ja jahvatatuna Piprad 4 Roheline pipar Maitse on pehme ja samal ajal piprane. Terava maitsega põhimaitseaine. On mahedam ja värskema maitsega. Ebatavaline, ent põnev magustoit: maasikad serveeritud konjaki ja rohelise pipraga. Väga omapärane! Piprad 5 Kasutatakse põhiliselt praetud või grillitud liha ja kala, kastmed, broiler, lammas, supid, marinaadid, pirukad, juustu-, muna- ja pastatoidud maitsestamiseks. Müüakse kuivatatud teradena, purustatuna ja konserveerituna veiniäädikalahuses Piprad 6 Valge pipar
Ooperi ,,Manon" arvustus Käisin vaheaja kolmapäeval, 28 oktoober kuulamas ooperit ,,Manon",algul ei olnud mul plaanis minna, aga kuna peres oli 1 pilet vaba, ja ma pidin ära käima kontsertil või ooperil, otsustasin, et see on hea võimalus. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid. Loo sisuks on Manon Lescaut' ja sevaljee Grieux` traagiline armastuslugu. ,,Manoni" esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastu...
mitte selle nurga alt, milline karistus talle võimude poolt määratakse, vaid mis juhtub kurjategija enda mõttemaailmas ja milliseks kujuneb tema edasine elukäik. Samuti oli raamatus läbivaks teemaks alkoholism ja vaesus, millega viidati probleemidele 19. sajandi Vene ühiskonnas. Minu arvamus teosest Minu arvates oli raamat väga huvitav, kuigi mõned monoloogid ja kirjeldused venisid vahel liialt pikaks, aga sellegi peale oli teos põnev ja ettearvamatu süzeega. Raamatut lugedes viis sündmustik endaga kaasa ja pani peategelasele kaasa elama.
Josephine Leonides-on Sophia ode kes on vaga inetu,salakaval,imelik ja on sissevoetud dektektiivi juttutest. 5.Peategelase käitumine: Charles Hayward on algusest peale mees kes kuulab,motleb ning siis alles tegutseb.Minu arust Charles ei muutu teose kaigus ultse ei paremaks ega halvemaks. 6.Autori seisukoht: Selles teose minu arust tahab autor seda utelda,et kui armastad kedagi siis isegi oled nous ara lahendab morva et temaga abielluda. 7.Minu arvamus: Minu arust seda raamatut on põnev lugeda ja soovitaksin seda teistelegi kuna seal on tegevust palju ja vist seetottu oli see hea raamat kuna mulle meeldib lugeda kriminaalseid raamatuid.Mulle meeldis lõpp ,et mõrvariks osutus Josephine kuna tema vanaisa ei lubanud tall balleriiniks õppida.
Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame koolipinkides. Algul on põnev aga mida kauem oled käinud, muutub see tüütuks ja ei viitsi. Siiski on kooli lõpuks hea tunne, kuna tuldi edukalt toime ning ollakse valmis astuma täiskasvanuellu. Tööl käies tekib tahtmine jälle sattuda koolipinki, sest tihti ei tekita suuremaid probleeme see, kui sul puudub teadmine, vaid see, mis sa tead, et tead, aga tegelikult ei tea- nii palju on veel õppida. Nii minnaksegi vabatahtlikult edasi õppima ja ennast aina rohkem ja rohkem täiendama.
ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt tavatu käitumine. Karakterkoomika seisneb tegelaste isikuomaduste või kalduvuste (ahnuse, hooplemise, lihtsameelsuse vm.) koomilises liialdamises. Sõnakoomika põhineb valdavalt vaimukal dialoogil. Draama on tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, milles esitatud konfliktid on rasked, kuid ühel või teisel viisil lahendatavad. Tragöödia ehk kurbmäng on lahendamatul konfliktil põnev draamateos, mis lõpeb kangelase hukkumise või mõne muu katastroofiga. See zanr käsitleb inimese elu kõige pöhilisemaid küsimusi: inimene ja jumal, inimene ja saatus, inimene ja ühiskond... Tragöödia tegelased on harilikult iseloomukindlad, suure tahtejõu ja sügavate tunnetega inimesed. (Üks kuulsaimaid raamatuid on ,,Libahunt".) Dramaatika 3 põhiomadust: Dialoogivorm, olevikus kelgev tegevus, tegevuse pingeline arendus. Kuidas jaotub draamateatri tekst?
a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raamat peab olema köitev ja teema ei tohi ära vajuda, lõpp peaks olema õnnelik. Isa üks lemmikraamatuid on J. Verne " Viieteistaastane kapten", ta lisas, et J. Verne raamatutes olevaid kirjeldusi lugedes tekib silme ette väga hea kujutluspilt asjadest ja kohtadest mida ta kirjeldab.
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasi...
endina pakuvad mulle rohkem huvi. Kõige silmapaistvam teos minu jaoks oli kindlasti ,,Gravitatsioonimängud", mis oli pilt kosmosest. Selle võlu seisnes just värvikirevusest ja väga paljudest erinevatest elementidest, mida uurides sai jälle uue fantaasia leiutada ja teema oli ülekülvatud paljudest ideedest. Ma usun, et kui mul oleks vaja kirjutada kirjand kosmosest, siis selle pildi ette võttes täidaksin ma mitu lehte tindiga ära. Näitus oli minu jaoks põnev, sest nägin sellist kunsti mis mulle endale ka huvi pakub. Kuigi mõni neist vaid kaunistuseks seinale, mitte süvitsi analüüsimiseks sobiks siis enamik maalidest oli väga huvitavad. Kaval nipp oli ka see, et südamemotiiv oli paljudes töödes sees, millest sai jällegi omi järeldusi teha. Soovitasin näitust emalegi, ise hämmastuses, et mind üldse kunst, kui selline huvi väga ei paku.
seega elatuvad reklaami rahast. Jah, Eestil on olemas Rahvusringhääling, mille haarde ulatuses on kõik meedia valdkonnad. Erinevus Rahvusringhäälingul ja „kollasel ajakirjandusel“, et ühte rahastab riik, kuid teine peab endale leidma rahastus allika. Seda mida rahastab riik, tasakaalustab neid, kes ajavad taga kasumit, ehk meediaettevõtted. Erameedia, kes ajab taga skandaali ja paneb kogu panuse sellele, et inimesel oleks põnev lugeda, siis Rahvusringhääling pakub inimestele tasakaalukamat informatsioon ja analüüsivamat käsitust. Meediavabadus annab inimesel endast väljendada ning oma seisukohti seletada, ilma kartmata suuremaid tagajärgi, mis sellega võivad kaasneda. Inimesed muutuvad haavatuks, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Leian, et parem on tekitada vähem konflikte ja piirama „kollase ajakirjandust“ ja Rahvusringhääling tasakaalustaks rohkem sellist vaheseisu.
Muusikaline pool oli väga erinev. Tempo, meloodia ja rütm muutusid pidevalt koos tegelaste ja olukordade muutumisega. Minu jaoks oli see ooper meeldejääv just selle pärast, et seda polnud liiga keeruline vaadata. Tihti on ooperites vaid üks oluline nüanss, mille ümber kogu tegevus pöörleb, kuid antud ooperis oli hästi välja toodud terve lugu ja ,,teekond". Just see üllatas ka mind selle ooperi juures, et vaatamata lihtsale sisule, oli seda siiski põnev jälgida. Mulle otseselt ükski esineja eraldi silma ei jäänud, kuid kõik kokku oli väga huvitav. Lavakujundus oli pigem lihtsamat sorti, kuid mängis hästi mitmeski mõttes kaasa. Oli näha, et kõik oli hoolikalt ja põhjalikult läbi mõeldud ning oma lihtsuses väga ilus. Samuti arvan, et Ingrid Proosi kunstnikutöö oli väga hästi välja tulnud. Eriti meeldisid mulle õukonnadaamide parukaid ehtinud ,,oinalikud" sarved.
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
