1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring. Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega. Praktiline filosoofia. Analüütilise filosoofia rakendusi moraali ja ühiskonnafilosoofias. 46. Analüütiline filosoofia ja esteetika. Analüütilise filosoofia rakendusi kultuuriteooriates
hääldamine erinev. Kõne on ainukene viis, milles keel tegelikkuses olemas on. reeglite süsteem on kasutuses ainult kõnes. Ka moes võib olla reeglite süsteem, moekeeli kõnelemist väljendab see mida inimesed kannavad (Barthes). Praktika on oma kandjate nägu, samas kui süsteem on abstraktne. Charles Sanders Peirce (18391914) Kuulus filosoofilise pragmatismi koolkonda. lõpetas Harvardi. kirjutas palju. Filosoofiline pragmatism: teooria, mis esineb üllatava tõe mõistega: tõde on see, millega kõik nõustuvad, tõde on kokkuleppe küsimus. iga tõde tuleb alati küsitavaks seada. ükski tõde ei lõplik, sest põhineb kokkuleppel. Märgiteooria klassik: tema elupõhiline projekt. Ulatub müstiliste proportsioonideni. Kogu universum koosneb märkidest. Kõik on käsitletav märkidena. Märk on suhe. Märk on suhe selle vahel mis on kohal ja selle vahel mis ei ole kohal, kuid mis läbi märgi kohalolevaks muutub
oleks tunnetatav, siis ei oleks tunnetatu väljendatav. Seega pole sofistidele enam miski püha, lähtepunktiks pole maailm, vaid inimene. Samas suunasid sofistid esimesena filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele, muutsid mõtlemise enda mõtlemise aineks, allutasid eetilised väärtushinnangud. Suur panus ka kõnekunsti, keeleteaduse ja grammatika arengusse. MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 20. PILET AMEERIKA PRAGMATISM (PEIRCE, W.JAMES, J.DEWEY) H. MARCUSE UUSMARKSISM Pragmatismi põhiidee: õige, eetiline on see, mis töötab ja annab tulemust, kasu. Pierce räägib sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tulenevad kahtluse ja veendumuse vahelisest pingest. Inimesel on loomulik vajadus veendumuse e usu järele. Tal on vaja kindlustunnet. Inimesel on mõtete ja harjumuste kogu ning kahtlus tekib siis, kui me puutume kokku uute
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
muutuuatult on. Meid ümbritsev, meeltega tunnetatav muutuv maailm ainult näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama. Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu. Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. 17. Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism Teha ühiskonna elu paremaks. Meie elu hüvanguks. Paljud ,,praktilised" filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et ,,õigluse", ,,vabaduse" jmt mõistete selgitamine on ühiskonnale kasulik. 18. Karl Marx (1818-1883) ,,Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." 19. Filosoofia on mõjutanud maailma J.-J.Rousseau (1712-1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni. I
selle osa või käepikendus * Poliitika sotsioloogias on pikk eliitide uurimise traditsioon. Vilfredo Pareto (1848- 1923) kirjutas eliidi tsirkuleerimisest: eliidi sees teatud osa on see, kes parajasti on võimul, teised n-ö. ootavad oma korda # võimule saamine oleneb olukorra muutustest: stabiilses situatsioonis on võimul ,,lõvid", muutuste korral ,,rebased" (kes paremini kohanevad) (Niccolo Macchiavelli 1469 1527, poliitkateaduse rajaja, Prints 1513, kavaluse ja pragmatism pooldaja) * Robert Michels (Mosca õpilane) (1876-1936) esitas nn. oligarhia raudse seaduse: kus on organisatsioon, seal on ka oligarhia. Oli uurinud Saksa sots dem parteit, leidis, et organisatsiooni käimas hoidmise jaoks vajalik professionaalsus ja spetsialiseerumine möödapääsmatult viivad juhtkonna kaugenemiseni realiikmetest. (Weber - partei aitab huvisid konsolideerida, kuid partei toodab ikkagi eliiti) - esitatud on küsimus: kas ü/k-s on üks eliit või mitu? Võib eristada nt
The result of the cold war, there began intellectual terror, in USA and USSR. The intellectual terror is embodied in the character Senator McCarthy, very odeous figure, suspected that many American intellectuals were secret communists. he organized modern whichhunts. He ruined the lives and careers of very talented Americans. Existentsialism became dominent philosophies-choices, no happiness, if we choose authentic life. Another important influence is Freudism, pragmatism. According to freud the conflict between society and individual is inevitable. Also everyone is a sexual pervert, if we start analyzing dreams as Freud did. Another important feeling or perhaps quality is alienation. Meaning that people are alienated from each other and from society. They are even alienated from their relatives, there is no real communication between people, people can't understands each other. The danger of nuclear war. The fear of the abomb was
õpistrateegia. Et konspekt sobiks erinevatele lugejatele, on õpimeetoditega arvestamine oluline. Järgnevalt lühike ülevaade strateegiatest ja eelistustest, mida loodavas õpimaterjalis toetatakse. 2.3.1.1 Õpetamise teooriad Kolm enimtuntud õpetamise teooriat on: 1. konstruktivism – õpilane ehitab oma teadmiste pagasi ise. 2. empirism – teadmised omandatakse otseste kogemuste kaudu. 3. pragmatism – teadmine on ajas muutuv. (Villems, A. Ruul, K. 2001) Projektijuhtimise konspekt toetab mõnda konstruktivistliku õpetamisteooria alustala. Lugejal on võimalik haarata tervikut ja valida teemade läbimise järjekorda. Konspektil on ka omadusi, mis ei toeta konstruktivismi. Näiteks standardiseeritud enesetestid, suhtlemise ja koostöö võimaluse puudumine. Empirismiga ei ole antud konspektil seoseid. Töö autor ei usu, et inimene on “puhas leht”. Ka
väikeajus) • Temporaalse epilepsia “isiksus” Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra • Inimeste pragmaatiline ratsionaalsus vs ülemääraselt riskiv käitumine Kokkuvõte frontaalse ajukoore kahjustusega ahvide sotsiaalsest käitumisest: • Pragmatism vs altruistlik käitumine - mida on näha ka teistel liikidel 69 • Freudi emotsioonidilemma: “alateadlikud” emotsioonid ja teadlikkus emotsioonidest Hirmu allikad: