Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
Kognitiivne alus baseerub eelkõige teadmistel, mis on psühholoogias kogutud inimese mälu töötamise seaduspärasuste kohta. Kaks teoreetilist kognitiivset printsiipi. Mälu taastav juhis, meeldetuletamise ajend (cue) on kasutamisel efektiivne sel määral, millisel määral on kattuvad, ühtivad kodeeritud informatsioon ja taastav juhis, märguanne. Algse kodeerimise konteksti taastamine suurendab säilitatava informatsiooni kättesaadavust (Tulving, Thomson- kodeerimise, meeldetuletamise paradigma, 1970, 1973). Teiseks jälgede mitmesuse hüpotees (Bower, 1967), mille järgi säilivad mälus omavahel seostumata sündmustest paremini niisugused sündmused, millega midagi assotsieerub. Järelikult võib ühe tehnika abil kättesaamatu informatsioon osutuda kättesaadavaks kasutades teist tehnikat või meeldetuletamise ajendit. 35.küsimus Neli kognitiivset ja kolm sotsiaalpsühholoogilist alust intervjuu läbiviimiseks
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
kuid see oli enamasti siiski optimistlik, arengu progressi uskuv ja toetav. Nii oli see just 20. sajandi esimestel kümnenditel. Üha enam aktsepteeriti teaduse sõltumatust ja objektiivsust. Progressi ja täiuslikkuse poole viivad alati teadmised ja teaduslik tõde. Läbi teadusliku analüüsi on võimalik vigu parandada. Ka inimese mõistus saab aru sellest, et mis on hea, õige ja ilus. Arvati, et nende kolme vahel ei ole olulisi vastuolusid. Teadus on sotsiaalselt kasulike teadmiste paradigma, mis on neutraalne ja objektiivne. Ka objektiivsete teadmiste väljendamise vorm peab olema ratsionaalne, läbipaistev ja see peab toimima ainult tunnetatud maailma kirjeldajana. Kuid tekkisid neis sisalda- vad ohud, mille üle hakati pead murdma. Näiteks tuumaenergeetikas tehtud avastused. Hakati kaht- lema modernistliku kultuuri alustes. Sellesse hoiakusse suhtusid skeptiliselt ka paljud humanitaar- teadlased. ( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.4 Loodusteaduste evolutsioon
kuid see oli enamasti siiski optimistlik, arengu progressi uskuv ja toetav. Nii oli see just 20. sajandi esimestel kümnenditel. Üha enam aktsepteeriti teaduse sõltumatust ja objektiivsust. Progressi ja täiuslikkuse poole viivad alati teadmised ja teaduslik tõde. Läbi teadusliku analüüsi on võimalik vigu parandada. Ka inimese mõistus saab aru sellest, et mis on hea, õige ja ilus. Arvati, et nende kolme vahel ei ole olulisi vastuolusid. Teadus on sotsiaalselt kasulike teadmiste paradigma, mis on neutraalne ja objektiivne. Ka objektiivsete teadmiste väljendamise vorm peab olema ratsionaalne, läbipaistev ja see peab toimima ainult tunnetatud maailma kirjeldajana. Kuid tekkisid neis sisalda- vad ohud, mille üle hakati pead murdma. Näiteks tuumaenergeetikas tehtud avastused. Hakati kaht- lema modernistliku kultuuri alustes. Sellesse hoiakusse suhtusid skeptiliselt ka paljud humanitaar- teadlased. ( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.4 Loodusteaduste evolutsioon
ellu; kusjuures rakendamiseks on vaja süsteemi, distsipliini, selgeksõppimist, praktiseerimist. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. 2. Innovatsiooni liigid Innovatsiooni liigid: Produkt toote, teenuse muutmine Protsess muutused toote/teenuse loomise protsessis, selle korraldamises Positsioon muutused toote/ teenuse turustamises Paradigma muutused organisatsiooni tegevuse aluseks olevates mõttemallides 3. Muudatuste juhtimise etapid Innovatsiooniprotsessi etapid ehk muudatuste juhtimise etapid: · ,,Lahtisulatamine" (unfreesing)- probleemi teadvustamine, uuendusidee otsing, lahenduse projekteerimine, võimalike probleemide analüüs, juurutusprogrammi koostamine, katsetamine; · Üleminek uuele, muutmine (cooperation)- vahetu uuele üleminek, motivatsioon
kuid see oli enamasti siiski optimistlik, arengu progressi uskuv ja toetav. Nii oli see just 20. sajandi esimestel kümnenditel. Üha enam aktsepteeriti teaduse sõltumatust ja objektiivsust. Progressi ja täiuslikkuse poole viivad alati teadmised ja teaduslik tõde. Läbi teadusliku analüüsi on võimalik vigu parandada. Ka inimese mõistus saab aru sellest, et mis on hea, õige ja ilus. Arvati, et nende kolme vahel ei ole olulisi vastuolusid. Teadus on sotsiaalselt kasulike teadmiste paradigma, mis on neutraalne ja objektiivne. Ka objektiivsete teadmiste väljendamise vorm peab olema ratsionaalne, läbipaistev ja see peab toimima ainult tunnetatud maailma kirjeldajana. Kuid tekkisid neis sisalda- vad ohud, mille üle hakati pead murdma. Näiteks tuumaenergeetikas tehtud avastused. Hakati kaht- lema modernistliku kultuuri alustes. Sellesse hoiakusse suhtusid skeptiliselt ka paljud humanitaar- teadlased. ( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.4 Loodusteaduste evolutsioon
Kultuuri- ja kunstiinimeste väljasaatmine- hakatakse üsna massiliselt NL-st välja saatma neid kultuuri- ja kunstiinimesi, kes ei nõustunud mängureeglitega, mis võim ette nägi. Kirjanik Brotski, mitmed teised, Solženitsõn, filmirežissöör Tarkovski, dirigent Rostokovits jne. Nn magnetofonirevolutsioon- Läbi muusika toob Lääne kultuuri NL-i. Plaate jõudis veidi vähem, aga magnetofonide laiatarbekaubaks muutumine tõi kaasa ka teatud paradigma muutuse NL kultuuris- sellele ei suudetud kontrolli rakendada. Lääne muusika tulek NL-i erinevaid kanaleid kaudu on väga põnev ja nüansirikas protsess. Humanitaarteaduste suukorvistamine- Väga jõuliselt tungitakse peale ka humanitaarteadustele, nt ajalooteaduse poolest on väga nukker aeg. Ka sotsioloogiale pannakse päitsed pähe ja formaalselt ära nullitakse. Tähendas ka seda, et ajaloo vallas
Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Kirjeldavad lähenemised: · Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu. · Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. Kirjeldavad lähenemised: dramaturgiline lähenemine 3.1.5. · Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris
ilusse" (mis mõnel juhul hiljem ette tuleb), vaid üritas taastada kosmilist ühtsust inimese ja maailma vahel, mis saab ühtlasi ka aia peremehe suursugususe mõõdupuuks. Kõikvõimalikud astroloogilised sümbolid ja vihjed aastaaegadele näitavad mitte ainult sellele ajale omast kohakonteksti, vaimu, terviklikkust ja tervislikkust, vaid ka kosmilist harmooniat koos selles avalduvate vastuoludega. Kosmiline paradigma peegeldus küll ka juba keskaja neljakandilistes kloostriaedades, mida interpreteeriti kui paradiisi. Kuid keskaja aiad olid eelkõige väikesed müüridega kammitsetud õued, eemal ilmaliku maailma eest, kus kõikvõimalikud seosed universumiga olid tabatavad üksnes läbi pühadusega ühendatud intellekti. Seevastu renessanssaias sisalduv (kosmiline) kord pole midagi sellist, mida peab dekoreerima läbi
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täienduste ja paranduste tegemise korral. Vastasel juhul oluliselt riivatakse kaitseõigusi. 57 Kohtupidamine üldmenetluses (16.10.17) Kohtupidamine üldmenetluses on võistleva menetluse paradigma kõige selgem väljendus. Üldmenetlus on oma sisult klassikaline vaidluse lahendamise vorm, kus üheks pooleks on riiklikku süüdistust esindav prokuratuur (proponent), teisel poolel aga süüdistatav(oponent), keda abistab kaitsja. Vaidluse esemeks on prokuratuuri väide, et süüdistatav on kuriteo toime pannud. Kohtupidamist (aga mõnes mõttes kogu õigusmenetlust) on hea võrrelda andmetöötlusprotsessiga:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
