INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
vastatakse või antakse tagasisidet. • Mitmesuunalise kommunikatsiooniga on tegemist, kui informatsiooni andja ootab tagasisidet. Sel juhul peavad informatsiooni saajad mõistma seda, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada. 107. Kommunikatsiooni tasandid. • Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. • Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. • Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. • Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esindaiseennast. 108. Teate edastamise mudelid • Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. • Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele –võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda,
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
· Heategev grupp heategevuslikel eesmärkidel (nt annetaja) · Otsitava grupi korral firma taotleb huvitatust (massikommunikatsioon) · Ebameeldiva grupi huvi firma ei taotle, kuid peab arvestama (pikett) Põhilisi huvigruppe on 7: · Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. · Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid. · Riigivõimuorganid firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade ohutuse nõuded, reklaami tõepärasus, vahendajate õigused jne.
5) dekodeerimine – vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine; 6) vastuvõtja – sõnumile avatud isik; 7) müra – teabelevikut häirivad mõjurid ja olukorrad; 8) tagasiside – info kommunikatsiooniprotsessi käigust. Kommunikatsioon võib olla: A. ISIKLIK – mitme isiku otsene suhtlemine silmast-silma, telefoni, posti, faksi jm teel. S.o. kiire ja paindlik, kohese tagasisidega. Suure sihtturu puhul aga aeglane ja kallis. B. MASSIKOMMUNIKATSIOON – sõnumi edastamine ilma isikliku kontakti ja tagasisideta. Võimaldab anda suurele sihtturule täpse sõnumi, ka kulutused väiksemad. Puuduseks suhtlemise ühesuunalisus ja tagasiside ebapiisavus. 7.2 TOETUS 7.2.1 Toetuse olemus Toetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist. Toetusega antakse inimestele mingi sõnum ja
Verbaliseerimine jaotub pedagoogi ja lapse vahel. Praktiline harjutamine, kus tegevust ja tulemust püütakse verbaliseerida. Selleks kasutatakse küsimusi, valiklauseid, lünklauseid jne. Kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni allfunktsioonid: Abi taotlemine. Partneri või partnerite (väikese rühma) tegevuse planeerimine ja reguleerimine, instruktsioonide täitmine ja instruktsioonide (korralduste, palvete jne.) esitamine. Massikommunikatsioon. Oma tegevuse reguleerimine—planeerimine, mille eelduseks on oma tegevuse verbaliseerimine Suhtlemine. Suhtlemine kujutab endast partnerite vastastikust mõjutamist. Kui see toimub keele vahendusel, on tegemist verbaalse suhtlemisega, mis on inimeste peamine suhtlemisviis. Selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Kõigepealt algab iga suhtlusakt kontakti loomisest. Järgneb suhtlemine kui protsess, mis eeldab rollide jaotust ning
vaatenurk. 17.1.5. Massimeedia... ...tähendab sidevahendeid massiühiskonnas: · Trükitud vahendid: raamatud, ajakirjad, ajalehed · Elektroonilised vahendid: tv, raadio, internet, lindistused Masstoodangu puhul peavad tooted olema vastuvõetavad paljudele inimestele. Massikultuuri avatud ja varjatud funktsioonid:meelelahutus, informatsooni pakkumine vs toodete müük ja kasum vs kuidas toetab massikommunikatsioon status quo'd? 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju · Vaba aja veetmine enamus inimesi vaatab vabal ajal televiisorit, surfab netis, kuulab raadiot, loeb ajakirju, ajalehti · Oluliseks lüliks majanduses: kujundab reklaami abil turul nõudmist. · Kuidas mõjutab televisoonis näidatav seks, vägivald jm inimeste igapäevast suhtlemist, hoiakuid ja väärtussüsteeme? Uurimustulemused tegelikkuses ebaselged. Massimeedia mõju
kurjategelikud eakaaslased, naabruskond; kurjategelike jõukude liikmed; kokkupuuted vägivallaga ning rassilised kui ka seksuaalorientatsiooniga seotud eelarvamused; muud tagakiusamised. 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad Meedia ehk on informatsiooni kandjate (kommunikatsioonivahendite) ühine nimetus. Keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon. (Wikipedia, 2013) Läbi erinevate infoedastuste kandub edasi igasuguseid kriminaalse käitumise klippe, pilte, animatsioone jne ning mille abil omastatakse arusaam (eriti noores eas) „normaalsest“ käitumisest. Igapäevases elus oleme me paratamatult meedia mõjuväljas, mis võib mitmete kanalite vahendusel meid mõjutada nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Üldiselt võib öelda, et vägivaldne käitumine (eriti laste ja noorte seas) on näidanud
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
8. Peamiste sotsialiseerimisagentide nimistu. Tähtsaimad: perekond -siin saadakse alus teadmistele õigest ja valest; lasteaed; sõbrad; kool; meedia; korrakaitseasutused; kohad, kus vabaaega veedetakse; kujuneb ise (mõjutused massimeediast) Universaalsed ja elupõlised on: massimeedia, perekond, vanemad; perekond, kus laps kasvab; eakaaslaste grupid, õpetajad, kaasõpilased, suvelaagrites kasvatajad jne. Olulist rolli mängivad just eakaaslaste grupid ja massikommunikatsioon, mida saame käsitleda nö universaalse sotsialiseerumisagendina. Eri massiteabevahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus, filmid jne) eesmärgiks on inimeste väärtushinnangute kujundamine. Massimeedia on kahtlemata vahendiks, mis aitab täisealistel omandada rollimudeleid. Kogu sotsialiseeri(u)mis protsessi aluseks on see pagas, mille inimene on saanud lapsepõlves kaasa kodust. Loeng: erinevates eluetappides on erinevad sotsialiseerimisagendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
