Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 Meedia ja sugu Referaat Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia ülesandeks on kajastada arvamuste paljusust , et igaüks saaks erinevaid seisukohti võrrelda ja nendest omi järeldusi teha. Kuidas tekkis meedia? · Teave levis vanematelt noortele, · Tehnika arenedes edastati sõnumeid massidele, · Tööstuse arenedes tekkis reklaamivajadus ehk toodang tuli kellelegi maha müüa, · Demokraatia arenguga tekkis vajadus tuua poliitika ühiskonda, · Majanduse arenedes tuli teabelevi vajadus, · Ühiskonna tagasisidekanal · Ja tänu majanduse arenemisele tekkis vaba aega ja see omakorda tekitas vajadust meelelahutusele. Kuna kõigel, mis eksisteerib, on ülesanne või ...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
K o m m u n ik a t s io o n V a h e tu V a h e n d a tu d I n t e r a k t iiv n e Millised on peamised kommunikatsioonivahendid? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Massikommunikatsioon 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas M a s s ik o m m u n ik a t s io o n i i s e lo o m u lik u d jo o n e d ja v a h e n d id M a s s ik o m m u n ik a t s i o o n I s e lo o m u lik u d jo o n e d V a h e n d id
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
....................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1. Naised Interneti kasutajatena Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued kommunikatsioonivormid on interaktiivsed (McQuail 2003). Kuna Internetis leiduv informatsioon on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu, ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda. Raske oleks öelda, et see on suunatud just naistele või meestele. Kui varem kasutasid Internetti pigem mehed, siis aja jooksul on Interneti kasutamine naiste ja meeste vahel võrdsustumas.
olnud võimule meelt mööda · Sisevaenlasi oli vaja selleks, et oma hirmu kõrval nõustuksid nad ohverama enda heaolu (sõjatööstuse eelisarendamine) · Juutide peamine koonduslaager oli sõja ajal Austerwitchzis · Välisvaenlasteks kõik liberaal-demokraatlikud riigid, nim. Kõik riike tegelikult, aga peamised vaenlased olid Prantsusmaa, NSVL, Inglismaa Massiteabevahenid allutatud riigile: · Haridus, massikommunikatsioon, noorsoo-organisatsioonid allutatud riigile, kuna eesmärk oli inimeste ideoloogiline kasvatamine juba väiksest peale. · Noorsoo-organisatsioonid olid Jungvolk, Noorhitlerlased, Saksa Tütarlaste Liit Prantsusmaa: · Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fasistlikke. · 1934.a. üritavad fasistid riiki pöörata, aga see kukub neil läbi, sest puudub ühtne ja tugev juhtimine, polnud
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
- isiklik suhtlus - otseturundus - osalemine messidel ja näitustel - sündmusturundus - multimeediakommunikatsioonid; sotsiaalmeedia (FB, blogid, Youtube, foorumid) - muud turunduskommunikatsioonikanalid, nt sponsorlus (pigem brändi kui objekti keskne) Tuleb teha mõistlik valik, kõiki kanaleid ei pea kasutama. Kuid need, mida kasutada, peaks omavahel haakuma ning mitte omavahel vastu käima. Isiklik vs massikommunikatsioon. Isiklik müük on kallim (kontakti hind kallis), samas tihtipeale tulemuslikum. Kergem infot täpsustada, info liigub kahes suunas. Massikommunikatsioon on valdavalt ühesuunaline. Varem või hiljem tuleb jõuda isikliku suhtlemiseni. Mida varem, seda parem. Turustus siin on mitmeid võtmeküsimusi, mida peab arendaja otsustama: - kanali valik; kas arendaja tahab ise müüa või teenusena sisse osta (oma müügiosakond on kallis pidada
Tähendus: ühendust pidama, ühenduses olema, suhtlema, suhtlus. On muutunud ühiskonna juhtivaks jaotussüsteemiks. Kommunikatsioon on sõnumite vahendamine saatja ja vastuvõtja vahel teatud kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Jagatakse: · Intrapersonaalne · Individuaalne · Telekommunikatsioon Massikommunikatsioon on telekomunikatsiooni erivorm. Sellise suhtluse vahendid on eeskätt trükiajakirjandus, raadio ja televisioon, aga ka kino, kaubandusreklaam. Massikommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile. Meedia meedium kommunikatsiooniteoorias on vahend, millega sõnumeid siiratakse saatjalt vastuvõtjale ehk see on kanal, mille kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on
Kahesuunaline kommunikatsioon Saadetakse sõnum, millega saadakse ka tarbija reaktsioon. Nt: e-mail. Saadetud konkreetsele inimesele, konkreetne inimene reageerib. Internet, sotsiaalmeedia. (samuti helistamine, tagasiside andmine veebis, aktiivne osalus kampaanias, osalemine üritustel) Turunduskommunikatsiooni arenguetapid Preindustriaalne ajastu- isiklik suhtlus (olid teada inimesed, kelle käest sai osta teatud asju; kelle käest piima, mett jne) Massturundus ja massikommunikatsioon – alates 50ndatest (massturundus töötas hästi, kuna turg oli tühi ja nõudlus piisav) Müügiedenduse osatähtsuse kasv 70-80.a. Sõnum on see, et toote omaduste asemel rõhutatakse hinda. Eesmärk võtta konkurentidelt kliente ära. Sunnitud minema hinnakommunikatsiooni peale, brändi arendamine ei olnud oluline. Suhtlusturunduse teke Turundajaid piinas mõte, et suur osa reklaamist läheb raisku. Olemasolevatele klientidele
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia, terviklikkus ja enesemääratlus. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. Mõistet kasutatakse rohkem või vähem negatiivse varjundiga väljendites, nagu massikäitumine, massiarvamus, masstarbimine, massikultuur, massiühiskond jne ja muidugi massikommunikatsioon ise. Massi mõiste: · Suur inimkogum · Amorfne · Peamiselt negatiivse tähendusega · Vähe korda ja organiseeritust · Kajastab ühiskonna massistumist 14. Massiauditoorium (lk 38) On tüüpiliselt palju suurem kui ükski grupp, rahvahulk või avalikkus. See on väga hajutatud ja selle liikmed ei tunne tavaliselt üksteist ega tea ka seda, kes auditooriumi moodustamise esile kutsus. Auditooriumil jääb
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
kes ise on kohusetundlik. Haridusorganite ja kooli juhtkonna nõudeid täidab püüdlikult õpetaja, kes neist organeist lugu peab. Õpetajate kodumaa-armastus väljendub tema ette seatud ülesannete kohusetruus ja loovas täitmises. Nendest ülesannetest on eriti oluline õpilastes optimismi ja positiivse enesetunnetuse kujundamine. Et seda ülesannet edukalt täita, peame ise olema optimistid ja nägema, kuidas elu areneb paremuse suunas. Seda on üsna raske teha, sest massikommunikatsioon võimendab tavaliselt puudusi meie elus. Armastagem oma õpilasi! Õpilased teavad meist küll vähem, kuid neil on meiega võrreldes ka olulisi eeliseid. Lapsed on tundlikumad, teadmishimulisemad ja neil on suured aren- guvõimalused. Kui me oleme 10 aastat töötanud õpetajana, näeme enda kõrval kolleegidena endisi õpilasi. Kui me oleme kakskümmend aastat töötanud, on mõni endistest õpilastest juba meid juhtimas. Praegused õpilased töötavad ja
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
liialdatakse) või kohandamine (kohandatakse oma nägemusega). 81. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? 82. Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni.
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused. c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada. d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all. Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine, nägemine, puudutused, telefon, internet, massikommunikatsioon jne. Müra. Selle alla kuuluvad kõik need faktorid, mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks.
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
kui ettevõtte konkurentide poolt pakutu. Vahendajad- on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale (edasimüüjad, logistikaettevõtted, finantsvahendajad). Huvigrupid- tunnevad huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda mõjutada. 1) Huvid langevad kokku ettevõtte huvidega- finantsringkonnad, 2) Ettevõte on huvitatud, kuid nemad huvitatud pole - üldsus, massikommunikatsioon, 3) On ettevõtte tegevusest huvitatud, kuid ettevõte nende omast ei ole. – riiklikud võimuorganid. 11. Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Ostukäitumise mudelis on omavahel seotud kolm tegurite gruppi: individuaalsed tegurid
- religioon allutati riigi kontrollile - nii katoliiklus kui protestantism, mõlema kirikuga suhted halvad. - "pikkade nugade öö" 30.juunil 1934.a. - hävitati E.Röhm ja rünnakrühmad (Sturmabteilung - SA). - 1934.a. augustis suri president Hindenburg - Hitler ühendas kabinetidekreediga presidendi ja kantsleri ametikohad - politseiriigi kujundamine (repressiivaparaadi väljaehitamine) SS, SD, Gestapo, koonduslaagrid - kogu massikommunikatsioon ja meedia allutati propagandaministeeriumile, mida juhtis Goebbels. Koostati keelatud raamatute nimekirju - Nürnbergi seadused 1935.a. - 1933.a. hävitati ametiühingud ja asendati Saksa Töörindega - 9.november 1938 kristallöö - Suurenes riigi sekkumine majandusse. Majandust juhtis Hermann Göring - määrati 1938.a. neljaaastakuplaani ülemaks. Loodi Saksa Majanduse Peanõukogu ja hulk erinevaid majandusega tegelevaid ministeeriume.1936.a
f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine 6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b
seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada või takistada. Tehakse vahet heategeva huvigrupi (näiteks annetaja), otsitava huvigrupi (firma ise taotleb huvitatust, näiteks massikommunikatsioon) ja ebameeldiva huvigrupi (näiteks tarbijate pikett, sellega firma peab arvestama). Firma põhilisi huvigruppe on seitse: Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid. Riigivõimuorganid firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade ohutuse nõuded, reklaami tõepärasus, vahendajate õigused jne.
" Nii pidid nad romantilises Porto Santo linnakeses plaani järgi peatuma umbes neli päeva, aga kuna see koht neile rohkem kui lihtsalt sobis, veetsid Kuked seal sujuvalt neli nädalat. Lihtsalt olid, kulgesid. Käisid turul ja võtsid päikest. Ja koju terrassi peale ei igatsenud üldse mitte. Või siiski? "Lõpupoole, jah, igatsesin isegi mina," tunnistab Hillar. "Tahtsin tavalist elu. Aga sellest tavalisusest sai mul jube ruttu kõrini. Kohe, kui ilmad hakkasid jahedaks minema ja massikommunikatsioon uksele koputas." Aga tavalisuse vastu on Katil ja Hillaril ka väiksemaid abinõusid - ei pea kohe Atlandile tuiskama. Septembris näiteks tähistasid nad oma 25. pulma-aastapäeva. Palju õnne argipäevaks, Kärt ja Avo! Kärt Seppel on keraamik, kes avab jaanuarikuus koos mõttekaaslastega tarbekunstimuuseumis näituse. Teemaks inimesed, kes liiguvad aastate kaupa nagu robotid, tehes ühtesid ja samu toimetusi, makstes
· Rahulolematus rahulepingutega: rahuolematud olid lisaks kaotajariikidele ka võitjariigid, nagu näiteks Itaalia, Venemaa, Jaapan. · Majanduslik ebastabiilsus: ühelt poolt majanduskriis, kindlasti ka valimisõiguse laiendamine. Poliitikasse lülitus palju selliseid inimesi, kelle teadmised demokraatiast olid nõrgad ja kes olid manipuleeritavad. Nad ootasid muutusi väga kiirelt. · Rahva ihalus tugeva käe järele, kes korra maksma paneks. · Massikommunikatsioon: ajalehed ja raadiod olid inimeste mõjutajateks. Oma roll oli ka plakatikunstil, kus enne valimisi erinevad parteid end n-ö reklaamisid. Demokraatia püsimise eeldused: demokraatia kogemuse olemasolu inimesed on harjunud sellega, et muutused ei tule üle päeva. Lisaks rahvusküsimused ei ole seal eriti aktuaalsed, tegemist on üherahvuseliste riikidega. Näiteks Jugoslaavias oli palju rahvuseid. Lisaks on eelduseks tugev kesklass
Õiguslik aktiivsus nõuab oskust hinnata neid teadmisi ja tegusid, millega isikul tuleb kokku puutuda, kui ta tahab tegelikkust ise kujundada. Õiguslikul sotsialiseerumisel on samad institutsioonid ja grupid, mis on üldsotsialiseerumises. Sotsialiseerumisagendid on vahelülid. Kõikvõimalikud õiguskaitseorganid on oma olemuselt samuti sotsialiseerimisega tegelevad agendid. Peamised lülid kust ühiskonnaliikmed õigusalaseid teadmisi saavad massikommunikatsioon, kodu, eakaaslaste grupid,..., kool. Kust noored saavad käitumisjuhiseid, kui nad ei tea, kuidas mingites olukordades käituda? esikohal on kodu ja ema. II kohal on isa ja massikommunikatsioon. Kool on III kohal. Mõned agendid on teistest rohkem prestiized. See tuleb ilmekalt välja õiguskaitseasutuste juures. On võimalik eristada sotsiaalset ja individuaalset prestiizi. Sotsiaalne seondub sellega, mida arvab mingist institutsioonist ühiskond tervikuna millist palka makstakse
ning täiendus- ja ümberõppe vajadus. - Sotsiaalse elu kultuuriliste aluste muutumine kultuurielementide ja komplekside difusiooni kaudu. - Ühiskonnas toimuvad organiseeritud sotsiaalsed liikumised. - Uute seaduste kehtestamine mingite huvigruppide või jõudude survel. - Indiviidide püüdlustest ja diferentseerumisest ,,kuhjuvad" sotsiaalsed muutused: taotlused vahetada elukohta, töökohta, edasi õppida,muuta sotsiaalset kuuluvus jms. - Ideoloogia ja massikommunikatsioon kui sotsiaalsete muutuste faktor: uute ideede võidukäik või mahavaikimine massikommunikatsiooni abil - Sotsiaalteaduste roll sotsiaalsetes muutustes seisneb ühiskonnaprobleemide teadvustamises diskussioonide, ühiskonnateadusliku hariduse ja teadustöö kaudu. 3. Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon (272-276) Süsteemisisestest teguritest tulenevad muutused:
Mis on informatsioon Kuidas seda salvestatakse Kuidas seda alal hoitakse Kuidas seda vahendatakse Kommunikatsioooniteooria uurib kodeerimise ja dekodeerimise protsesse tingimuse teatud koodide rakendamiseks informatsiooni muutumist ( ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel Informatsiooonivoogude vastasmõju. Tegevust ja ajalooliste sündmustega on nii, et neid on raske selgitada, Kommunikatsiooni liike Vahetu kommunikatsioon Massikommunikatsioon See imbub inimesse koguaeg. Väikestes On võimalik kinni panna. rühmades on omad argirutiinid nt söömaajad. Need rutiinid on enesest mõistetavad. Nende · Vahetust kommunikatsioonist erinev vastu eksides on rühmapoolt kohe teatud vastuvõtja ja erinevad tagajärjed. Väga järjepidev ja väga mõjuv. vastuvõtutingimused · rühma kohalolek vrd
102. Personali värbamiskanalid Organisatsioonisisesed allikaid ja vahendeid; · Organisatsiooniväliseid allikaid ja vahendeid. 106. Kommunikatsiooni sisu Kommunikatsiooni põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav suhtlemine. 107. Kommunikatsiooni tasandid. Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. · Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. · Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast. 108. Teate edastamise mudelid · Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. · Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on
4) uute seaduste kehtestamine mingite huvigruppide või jõudude survel 5) indiviidide püüdlusest ja diferentseerumisest kuhjuvad sotsiaalsed muutused: vajadus elukohta või töökohta vahetada, edasi õppida või muuta muud sotsiaalset kuuluvust 6) rahvusvaheliste org, firmade ja korporatsioonide tegevus: pangad (teke, pankrot;, sõjalised või poliitilised liidud, rahujõudude operatsioonid jne 7) Ideoloogia ja massikommunikatsioon – uute ideede võit või mahavaikimine mahakommunikatsiooni abil. 8) Sotsiaalteaduste roll sotsiaalsetes muutustes – ühiskonnaprobleemide arutlused teadvustamine, haridus ja teadustöö. 3 Süsteemisisesed ja –välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon (275-278) SüsteemiSISESED tegurid: INNOVATSIOON ehk uuenemine, Uuendus millegi uue avastamise kaudu. Sellel on 3 baasosa, mis
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
makrosüsteemide tähenduses), lapse sotsiaalset arengut mõjutavad toimesüsteemid. Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on. Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine............................................................
TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segment...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
suhtlemisele, et luua edastatavast teabest parem ettekujutus. Selleks kasutatakse jooniseid, skeeme, diagramme, fotosid, videofilme ja muid vahendeid. Suhtlemine jaguneb kolmeks liigiks: · Vahetu suhtlemine- kahe või enama inimese vahel suuliselt, kasutades ka sõnatuid ehk mitteverbaalseid suhtlemisvorme, · Kaudne suhtlemine- kasutades kolmandaid isikuid, dokumente või tehnilisi vahendeid ( telefon, faks, arvuti), · Massiline teabelevi ehk- massikommunikatsioon, kasutades kaasaegseid sidevahendeid Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil: · Ametlikult, vastavalt võimule · Mitteametlikult, eitades ametlikke õigusi ja võimu. Ametlik suhtlemisvõrk luuakse teadlikult, kavandades selliseid korralduste andmise ahelad, et vajalik teave jõuaks õigeks ajaks õigesse kohta. Mitteametlik suhtlemisvõrk kujuneb välja iseenesest, organisatsioon liikmete tööalase seotuse ja isiklike suhete põhjal. Kahepoolne suhtlemine 1
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
kogemussuhted Komminikatsioon: mis on informatsioon ja kuidas seda salvestatakse, kuidas seda ala hoitakse, kuidas seda vahendatakse. Kommunikatsiooniteooria uurib: - Kodeerimise ja dekodeerimise protsesse - Tingimusi teatud koodide rakendamiseks - Informatsiooni muundumist (ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel) - Informatsioonivoogude vastasmõju Kommunikatsiooni liike: Massikommunikatsioon Vahetu kommunikatsioon 1930.aastatel - Vahetust kommunikatsioonist erinev - Rühma kohalolek vastuvõtja ja erinevad - On pidev, katkestusteta ja seega vastuvõtutingimused kestev (võrreldes nt vahendatud, sh massikommunikatsiooniga, mis VRD: sõltub vahendaja kohalolekust, - Massirepressioonid
seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada või takistada. Tehakse vahet heategeva huvigrupi (näiteks annetaja), otsitava huvigrupi (firma ise taotleb huvitatust, näiteks massikommunikatsioon) ja ebameeldiva huvigrupi (näiteks tarbijate pikett, sellega firma peab arvestama) vahel. Firma põhilisi huvigruppe on seitse. Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid. Riigivõimuorganid firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade ohutuse nõuded, reklaami tõepärasus, vahendajate õigused jne.
suhtlemine. 523. Protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 524. 525. 107. Kommunikatsiooni tasandid. 526. · Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. 527. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. 528. · Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. 529. · Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi 530. 531. 108. Teate edastamise mudelid 532. · Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. 533. ·Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile.
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
grammantika) ja diskursus (inimeste vaheline vestlus, Massikultuur ja selle kriitika kirjalikud tekstid). Frankfurdi koolkond: lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud Diskursus viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kaup (kuigi omab teatavat võltsindividuaalsust). kirjutatakse: reegilis, mis reguleerivad seda, mida mingi Massikommunikatsioon on loodud selleks, et inimesed teema kohta saab öelda. Nt rahvussuhete diskursus, 15 oleksid kuulekad kapitalistlikus masinavärgis. Sinna alla Keskklass on omandanud kõrghariduse, elab laenuga käib ka tarbimismentaliteet. ostetud majas äärelinnas, saab stabiilselt kõrget Massikultuur vs. kontrakultuur k.kultuurist tehakse sissetulekut ning on huvitatud ühiskondliku kaup, inimene arvab, et on mässaja, aga tegelt on tarbija
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
