BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja
Allikaanalüüs Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Liivimaa kroonika kolmas osa Need sündmused toimusid aastatel aastatel 15611563. Aastal 1561 kuulus Tallinn veel moskoviitide võimu alla. Moskviidid olid venelased. Nad olid kaotanud palju linnu ja losse. Nende võimul püsimine rippus põhimõtteliselt juuksekarva otsas. Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel. Nad pidid seega minema Rootsi võimu alla, see oli ligemal ja ühesõnaga neile soodsam. Saadeti juhid siis heermeistri juurde, et neile antud vannet üles ütleda. Kui juba linn ja loss Rootsi all olid läksid
ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi kirikuid ja losse. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi
Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L
o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument. Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale KESKAEG(5-15 saj.) Keskaja algust tähistavad Vana-Rooma impeeriumi lagunemine sellega kooskäisid asjade ülestõusud ja barbarite sissetungid. Hävitati suurehitisi losse, teatreid. See on aeg kus linna ja maavahel hakkaisd tekkima sidemed. Kristlik kiriklik võim sai alguse aastal 315, kus Konstatin Suur liitis usu ja riigi. Kõige tähtsamaks võimuorgan kirik ja riigi juht on Paavst, tähtsaim raamat piibel. Inimeste kultuuriline harimine käib läbi kiriku. Kirikute juurde asutati kloostrid kus elasid mungad. Kloostrites kirjutati üles ajaloosündmusi, kroonikaid. Kirikute juurde asutati koole, kus anti haridust ka lihtsate talupoegadele.Jumala-
aasta paiku hakkas kärmelt arenema klassitsistlik stiil. 1600. aasta paiku, kui toimus suur pööre Euroopa muusikapildis, tekkisid kiiresti uued zanrid(nt ooper) ja sai alguse ka solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Suurim ja tähtsaim muutus oli siiski põhimõtteline muutus kompositsioonitehnikas. Polüfoonia, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, asendus monoodiaga. Mulle meeldib, et losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma
meeltele ja tunnetele Baroki tugev jälg paljude maade rahvakunstis ISELOOMUSTUS Kuigi kujutav kunstis saab puhta baroki sünnist rääkida ainult seoses Itaaliaga, läheb 17. Sajandil juhtiv roll Itaalialt üle Prantsusmaale. Louvre, Louis'de õukonnad pimestavad kogu Euroopat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest RIIETUS MEHED
kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei olnud. Kreeta saarel püüti kala, hariti põldu, käidi reisidel ja arvatavasti tegeleti piraatlusega. Mükeene kunst. Levikualaks oli Peloponnesose poolsaar, õitsenguperiood oli 1600-1100 eKr. Samal ajal kreetalastega ehitasid ka nemad losse (Mükeene losse). Need olid ümbritsetud võimsate ringmüüridega, mis olid ehitatud nii suurtest kividest, et arvati, et see pole inimeste vaid kükloopide töö. Linnad Mükeene, Hagija jms, need kõik olid kükloopilised linnad. Linnad on hävitatud, aga alles on jäänud kuningate hauad, mille järgi on teada saadud, millise kunstiga seal tegeldi, haudadest on leitud metallesemeid, kujukesi jms. Veel on säilinud Mükeene lõvivärav, mis on väga märkimisväärne
Saarland Tundmatu info Saarland on väikseim maakond saksamaal Pindala on 2570 km2 Pealinn on Saarbrücken Elanike on seal 1,017,567 miljonit Seal on palju vanu losse Sealt leiab palju järvesid ning jõgesid Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level pildid Click to edit Master text styles Second level Third level
Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest pärinevalt) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud: - Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus. - Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks. - Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud. - Keeruka põhiplaaniga lossid (labürintide temaatika kreeka müütides) olid
Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Arhitektuur Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad. Tarbekunst Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast ehteid ja muid esemeid.
IIRIMAA. Greta Roosileht 9.a klass Paikuse Põhikool Iirimaa üldiseloomustus. · Pealinn: Dublin · Iiri keeles kutsutakse Iirimaad Eire ja inglise keeles Ireland. · Iirimaa täisnimi iiri keeles on Poblacht na heireann ja inglise keeles Republic of Ireland. Vaatamisväärsused Iirimaal. · Kindlasti peab külastama iiri pubisid, loodust, erinevaid ajaloolisi paiku ja kirikuid, väga vanu ja ilusaid losse, kloostreid ning keldi muistisi jne. · Kindlasti peab külastama Iirimaa pealinna Dublinit. · Väga soovitan minna Carrantuohilli Iirimaa kõrgeima mäe tippu. Iirlased söövad hästi ja palju. · Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad. Kartul, porgand, naeris ja pastinaak. · Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Kaladest on ohtralt saadaval makrelli, lõhet ja jõeforelli.
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik.
*kartuss- kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest *balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. 5. Nimeta barokkstiilis losse Euroopas. Siracusa toomkirik Sitsiilias Santa Agnese kiriku fassad Roomas 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida, lõiganud välja kaks rida mättaid, paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks
Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Nad said koguni loa korralda kokkutulekuid, is olid analoogilised kuningriigi generaalstaatide istungitega. Edikt tagatisena jäid hugenottidele oma väeosad ning hulk kindlusi. Henri 4 troonileasumine ja Nantes'i edikt tähendasid üle kolmekümne aasta kestnud ususõdade lõppu. Need sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud ka rahvastikku. Hävitatud oli mõnigi linn, palju külasid, losse ja kirikuid. Loodetud rahu ei jätkunud siiski kauaks. Uued usuvõitlused puhkesid järgmisel sajandil.
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeus ning 776 eKr)
sagedamini ja enamasti olid just naised kompositsioonides keskmes. Kreeka Kreeklaste esivanemad tungisid Balkani poolsaarele põhjast ning nende ühiskonna ja kultuuri arengutase oli Kreeta asukate omast esialgu selgelt madalam. Kuid tõenäoliselt kasutasid kreeklased lahingus hobukaarikuid, mis tagas neile sõjalise üleoleku Egeuse piirkonnas. Tänapäeval kannab varaseim kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B.kultuuri ja majanduskeskusteks olid lissid. Tuntuim Mükeene. Losse ümbritsesid kiviplokid-nn kükloopilised müürid. Lossi eesotsas olid valitseja ja sõjapealik. Ühendust peeti egiptlastega ja Ees-Aasia rahvastega. Tumeajajärk Häving oli põhjalik, losse ei ehitatud enam üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändasid Väike-Aasia läänerannikule põllumaa nappuse tõttu.. Kasutusele võeti raud, algas rauaaeg. Tsivilisatsiooni uus tõus. Põhilisteks haldusüksusteks kujunesid linnriigid
kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B. 4. Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatuid losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati, langes tsivilisatsioonitasemelt arengutasemeni. Kuid kõigest hoolimata leidis sel perioodil aset tuleviku seisukohalt positiivseid muudatusi. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond
Kreeka mkeene ehk minoiline kunst pèrineb Egeuse mere saartelt. K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis
suursugusest muusikast, kunstist ja arhitektuurist ning inimeste liigsest raha pillamisest on Prantsusmaa kuningas Louis XIV ehk Päikesekuningas. Louis XIV valis enda sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib päike rahu ja võimsust ning teisalt jälle kunsti ja kõige loojat. Just seda viimast oli Päikesekuningas oma valitsemisajal Prantsusmaa jaoks. Ta kulutas rohkelt energiat ja aega ning veel rohkem raha erinevatele lõbustustele. Louis XIV eluajal valmis mitmeid uusi losse, millest kõige uhkem ja kuulsam on Versille loss, mis on siiani jäänud üheks Prantsusmaa kuulsaimaks sümboliks. Peale arhitektuuri oli Louis XIV jaoks kindlasti väga tähtis nii enda kui ka oma õukonna lõbustamine. Versille lossis toimusid õukonna jaoks igapäevaselt mitmed erinevad teatrietendused ning kontserdid, kus esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. See kõik oli aga kättesaadav
inimeste kodusid ja võtavad mõnikord isegi nendelt elusid. Meil esineb ainult tugevamaid tuuli, mis rebivad majadelt katuseid ja murravad puid. Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest. Üheks turistide lemmik paigaks on Tallinna vanalinn aga sellega asi ei piirdu, samuti on meil palju vanu mõisu, losse ja teisi mitmete sajandite vanuseid ehitisi. Meil puuduvad küll mäed, aga meile kuulub Baltimaade kõrgeim koht Suur munamägi. Eestlaste emakeeleks on üks maailma ilusamaid keeli Eesti keel, mis on väga vokaalide rohkne keel. Aga tänapäeval pole keel enam sama, mis sajand tagasi. Kõnes levib väga palju slängi ja täitesõnu, mis reostavad meie ilusat keelt. Kokkuvõtteks ütleksin, et mulle meeldib Eestis elada, sest kellele ei meeldiks, kui
★ Romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. ★ 70 meetrit pikk ★ Riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. ★ Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. ★ Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. ★ Bayeux' katedraal Normandias. ★ Vaip on rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Kujundus ★ Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse, 30 ehitist ja 40 laeva. ★ Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Vaiba autor ★ Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. ★ Kuid selle võis teha ka Williami poolvend piiskop Odo, keda saab näha ka vaibal. See seletaks, kuidas suudeti nii täpselt edasi anda üksikasju. Kasutatud materjal ★ https://www.google.ee/search
Sõdades kasutati hobukaarikuid. Vallutati Kreeta, tänu selle kohandati kreeklaste kiri kreeka keelel e. Lineaarkiri B, mida suudetakse lugeda. Minoiline kultuur levis nüüd mandrile, edasikanjaks said kreeklased. Majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Losside ümber puudusid suured linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärviliste freskodega + tarbeesemed. Kõik oli kohandatud sõjalisele vaimule, losse ümbritsesid massiivsed kükloopilised müürid. Loss kujundas majapidamise keskust, kus valitsejale alluvad ametnikud ja kirjutajad kontrollisid ja kujundasid rahva majandustegevust. 3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. 4) Arhailise ajajärgu saavutused. Lk.101-103
Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Shi Huangdi hauast leitud sajad savist sõjafiguurid "Terrakota sõdalased" on näiteks hiina skulptuurist.Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised , kuid rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu
Samuti olid ka väga populaarsed hiigelsuured parukad. Mida suurem parukas, seda uhkem inimene. Tänapäeval on samamoodi osaliselt, et nähakse palju vaeva, et hea välja näha. Sellega kaasneb suur raha raiskamine. Kui minna jälle tagasi minevikku, siis võib arvata, et enda välimuse peale läks palju raha. Peamiselt riiete peale, aga kuna hügieeniga olid olud väga halvad, ehk inimesed ei käinud pesemas, siis oli vaja hankida endale ohtralt lõhnaõlisid. Barokkajastul ehitati ka palju losse. Lossid olid väga suured ja uhked ja massiivsete hoovidega. Hoovid olid kaunistatud purskkaevudega ja lillepeenardega, mis olid väga kunstiliselt pügatud. Barokkajastu on väga heaks näiteks lause lahti mõtestamisel, kuna see lihtsalt on ehe näide, kuidas kõik oli uhkem ja vägevam selle tõttu, mida suurem ta oli. Mina isiklikult arvan, et ei pea olema suurem, et olla uhkem, aga barokkajastu näide paneb isegi mind kahtlema selles.
Enne sulgede kasutuselevõttu raiuti kirjamärgid kivisse või suruti kepikese abil savitahvlile. Üsna pea võeti kasutusele kasetohule, vahale ning papüürusele kirjutamine. Esimesed suled olid valmistatud pilliroost. Keskajal oli põhiliseks kirjutusvahendiks linnusulg, peamiselt hanesulg. 18. sajandil võeti kasutusele terassulg. Hiina tähtsaim kivi ehitis? Suur Hiina müür(214eKr-17saj) 6000km pikk, 5,5m lai, 9m kõrge. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal
Kreeklased ja Mükeene ajajärk (1600-1100 eKr). Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr
...detailide rohkus Gooti stiilil Pariisi linnaosad Vanalinn Uuslinn Ülikoolilinn Vanalinn Nostalgiline õhkkond Laeva kujuga saarel Kirikute rohke (21 kirikut) Siin asub: Sainte-Capelle kõrguva katusega Jumalaema kirik (Notre Dame) Palus'-turg Sainte-Capelle Jumalaema kirik (Notre Dame) Ülikoolilinn Rõõmus õhkkond Palju skolaare Terviklik 42 õppeasutust Siin asub: Philippe Auguste klooster Uuslinn Kõige suurem neist kolmest Palju losse Suured aiad, pargid Monumentaalsed hooned Siin asub: Ave Maria kirik Louvre Philippe Augustuse ajal ehitatud Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu Koht kerjustele , vaestele ja äratõugatutele Clopin Trouillefu Seal toimus palju kiritegusid, lõbutseti Seadus: kui sa pole äratõugatud või varas , siis pole sul sinna asja Imede õue lõbutsemised, vargused ja mõrvad jõudsid ka Pariisi tänavatele Pariisi tänavad õhtul
luksuslik väljanägemine.Ning meeste puhul kasutati mütse,sulgi,põlvikuid,mööku jne.Tolle aja inimese nägid väga edevad välja. Mina mõistan renessanssi uue ajastuna.Sel perisoodil toimus palju muudatusi eelkõige hakati haridusele tähelepanu pöörama ning ka inimese võimeid arendama.Hakati ka üksikisikut tähtsaks pidama. Nagu ka inimese luksuslik välimus, siis olid ka ehitised väga tähtsal kohal.Sel ajal oli palju ilusaid ja suuri losse,millede oluliseimaks komponendiks võisid olla sambad.Looside ja ehitistele lisas välimust ka palju pisikesi kaunistusi,mis ehitati nii ehitiste sisemusse kui ka välja.See periood on nagu edevuse laat, kus kõik peab olema kõigile nähtav ja võimalikult suur ja luksuslik. Lõpetuseks,meeldib mulle renessassi ajastu väga.Mulle meeldivad selle perioodi arhitektuur kui ka mood.Uhked ja kohevad kleidid, soengud,suled-see kõik on tõeliselt kaunis ja huvitav.
Kuningas püüdis ära hoida uut kodusõda. Selleks avaldas ta 1598. aastal usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks käskkirja, ehk Nanti edikti. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. ( St. Et katoliku kirik sai tagasi oma varad ja vaimulikkond oma varasemad õigused) Henri IV troonileasumise ja Nante edikt tähendasid üle 30 aasta kestnud ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvaarvu. Hävitati linnasid, külasid, losse ja kirikuid. · Loodetud rahu aga ei jätkunud kauaks. Uued usuvõitlused puhkesid juba järgmisel sajandil.
Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad. Kõik lossiruumid paiknesid ebasümmeetriliselt umber ristkülikukujulise keskõu. Lossid olid esiteks majanduskeskustena ja teiseks usukeskustena ja kultusepaikadena, sest Kreetal polnud lossides eraldi templeid
Kunstis rahumeelne ja rõõmus temaatika 1600 – 1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega Iseloomulikud tunnused: Ahhailased ehk kreeklased kohandasid Kreeta rahuliku lossimajanduse kombed oma sõjakale ühiskonnale Tööriistad ja relvad pronksist Kreeklaste kirjast arenes kreeka lineaarkiri B, mida tänapäeval osatakse tõlgendada Mükeene on Balkani p-s tähtsaim loss. Losside eripära: Losse ümbritsesid kükloobilised müürid, mis on võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kunstis sõjatemaatika 1200 eKr toimus Vahemere idaosas rahvasteliikumine. 1100-800 eKr – tume ajajärk. Iseloomulikud tunnused: Riike ei olnud, Lossid varemetes Lineaarkiri B ununes Võeti kasutusele raud Müüt on lühike lugu jumalatest ja muistsetest kangelastest.
· elu on antud selleks, et sellest rõõmu tunda · kuulsateks meesteks saavad Casanova, Giovanni, südametemurdjate tüüpi mehed Kuulsad keisrinnad: · kõige kuulsamaks keisrinnaks saab Marie Theresa 1717-1780 - Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi · maalidesse tuleb pehmus, pastelsus Riietus naistel · lai, lahtine mantel, kahe voldikimbuga (countushe) · kleidi ülaosa on hästi liibuv, lehvidega rinnaesine (madame Pompadour) · moodi tuleb palju kunstlilli, saavad alguse Itaalias, levivad edasi
Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist, suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest. Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja, sest liitis riigi ühtseks. Kuninga eluajal ehitati palju losse, millest kõige kuulsam ja uhkem on Versailles' loss, mis rajati Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitis on jäänud tänase päevani Prantsusmaa üheks kuulsaimaks arhitektuuri mälestiseks. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Ta kujundas oma päeva kindla korra järgi, kus iga tema toiming oli nagu tseremoonia. Ta kulutas palju aega, energiat ja veel rohkem raha
Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võeti üle kreetalaste kombed ja kiri. Ka Kreekas said keskusteks lossid, milledest tuntuim on Mükeene. Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi
· keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5
Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. ...
muinasjutu tegelasi ja piiblitegelasi, pühakuid. Värvitud skulptuurid, seinamaalid, raamatumaalid, tahvelmaalid, vaibakunst. 6. 7. Itaalia kirikutes olid väikesed aknad, seintel palju vaba ruumi, kuhu tehti seinamaale. Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11. Kastell on linnusetüüp. See linnusetüüp kujunes välja Rooma piirikindluste süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas. Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas
just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Baltlased olid väga töökad ning tänu selele oli neil ka palju vürsti losse. 4. Miks võis Wulfstanil baltlaste kohta rohkem informatsiooni olla kui Tacitusel? V: Wulfstanil võis olla rohkem infot kui Tacitusel, sest enamus oma infost sai ta taanllastelt, kes sõdis läänemere riikidega ning omas palju infot tänu sellele. Samuti reisis ta ise Alfred Suure teose järgi suurele maale nimega Estland. Tacitus teadmised põhinesid aga arvatavasti vaid kuuldustel. 5. Võrrelge Tacituse ja Wulfstani andmeid baltlaste kohta. Missugused
Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne. Hooned on rikkalikult ornamentidega kaunistatud (väänlevad taimed e arabeskid, kärjemotiivid) ornamendid võivad olla tehtud mosaiiktehnikas, nikerdatud kivisse, modelleeritud kipsist või pandud kokku raamilistest glasuurplaatidest. Kuna islam tunnistab Muhamedi ??? kristlust, siis vallutuste käigus võeti üle palju kristlaste pühakodasid (Hagia Sophia) Ehitati ka luksuslikke losse ja linnuseid, mis on enamuses hävinud (Taj Muhal) Tarbekunstis on kõrgtasemel vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tipuks. Viikingid Paganlik kultuur. Kunsti õitseaeg 8-10.saj. sellest perioodist on säilinud rikkalikke hauapanuseid(laevmatuseid) Vaatamata barbaarsusele olid nad kirglikud iluarmastajad. Käsitöölised muutusid ka tarbeesemeid kunstiteosteks. Keraamikat on vähe säilinud. Suurel hulgal on leitud metallitöötlemise näidiseid. Olid oskuslikud pronksisepad
väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (varem oli 4-kandiline): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu, välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja
välja, muutis või siis hoopis tühistas seadusi oma voli järgi; karistas ja andis armu ka ilma kohtupidamise ja süüdistuse esitamiseta. Missugune oli siis Louis XIV aeg? Siia sobiks ütlus, et: ,,Kõik märkavad ilu, keegi ei näe valu" (märgati, kui ilus ja tore kõik oli , aga keegi ei pannudki tähele inimesi, kelle arvelt seda tehti). Tegelikult on üsna raske öelda, kas see aeg oli hiilgav või vilets, sest igaüks vaatab oma mätta otsast. Kes näeb losse, riietust ning lõbu, aga kes ainult väsinud ja ära vaevatud rahvast. Kindel on, et see kuningas ei olnud üks parimatest. Ometi ka tema võis õpetada pma näite põhjal tulevasi põlvkondi, kuidas tegelikult valitseda ei tohi.
Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised
Suurbritannia Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik asub Lääne-Euroopas. Tema geograafiline asend on küllaltki soodne ning kliima mõõdukalt pehme enamasti ei lange temperatuur alla -5 kraadi ega tõuse üle 30. Suurbritannia loodust teatakse oma imekauni maastiku ja vapustavate vaadete poolest. Sotimaa väärib kindlasti mõnepäevast tutvumist. Seal on võimalik imetleda nii ilusat pealinna Edinburghi kui ka imelisi keskaegseid losse ning salapärast Loch Nessi järve. Loode- Inglismaal asub Suurbritannia suurim rahvuspark Lake District. Alates avamisaastast 1951 on külastajate arv pidevalt tõusnud ning turism on tõusnud üheks peamiseks sissetulekuallikaks. Inglismaa edelaosas Stonehenge'is võib imetleda Euroopa üht iseäralikumat eelajaloolist mälestusmärki, mis on vanem kui 3000 aastat. On öeldud, et mida lähemale varemetele minna, seda rohkem muljet nad avaldavad.
Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid. · Paljud aadlikud ja palgasõdurid olid jäänud "tööta".1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus.
tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. TARBEKUNST (näide) HIINA PORTSELAN ARHITEKTUUR Põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähe. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (nt Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. SUUR HIINA MÜÜR (arhitektuur) Hiina kaitserajatis Ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000.
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias.
Islam tähendas kuuletumist. Meka oli islamiusuliste püha linn. Koraani suhtuvad islamiusulised suuraustusega. Neil on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Vallutuste algus. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Need, kes usu vastu võtsid ei pidanud enam makse maksma. Esmalt ründasid Bütsantsi ja Pärsia riiki. Araablaste riigi pealinnaks sai Damaskus. Hakati rajama losse ja paleesid iluaedade ning purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX. Sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
