Vaimuseisundite põhjuslik vastasmõju ajuseisunditega saab olla võimalik vaid siis, kuivaimuseisundid on füüsilised seisundid. Kui vaimuseisundid oleksid midagi ontoloogiliselt eraldiseisvat, siis esineks alatasa põhjuslikult ülemääratus, kuid see pole usutav. 3. Ontoloogilise lihtsuse kaalutlused(Ockhami habemenuga). Väheneb eri liiki entiteetide arv. Lisaks c- kiudude ärritusele pole maailmas veel valusid. Leibnizi seadus. Leibniz: kaks eristuvat asja ei saa olla teineteisega täpselt sarnased. Ei leidu kaks eri objekti, mis oleksid täpselt samade omadustega. Identsete eristamatute printsiip: mistahes objektide x ja y kohta kehtib, et kui x ja y on identsed, siis on x’l ja x’l samad omadused. Eristamatute identsuse printsiip: mistahes objektide x ja y kohta kehtib, et kui x’l ja x’l on samad omadused, siis x ja y on identsed. Leibnizi seadus ja samasusteooria
ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) Kosmoloogilise argumendi kriitika Jumala põhjus? - Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema? Miks ei peatu see regressioon nt universumi tekke
Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Küsimus 3 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Küsimus 3 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
Vinci. 1967. aastal leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834. Tema leidis, et inimese eest võib arvutit juhtida, s.t. tehteid
28 Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid, luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle. 1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti talupoegade vabastamist pärisorjusest, kritiseeris absolutismi ja militarismi.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
1967. aastal 10 / 115 leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834. Tema leidis, et inimese eest võib arvutit juhtida, s.t. tehteid valida ja arve ette anda, spetsiaalne
tõestamise jaoks: kui saame näidata, et väite eitus pole tõene, peab väide ise tõene olema. Traditsioonilises ja vahel ka filosoofilises loogikas lisatakse eeltoodud kolmele põhireeglile mõnikord veel neljaski loogika põhireegel. Küllaldase aluse seadus (principle of sufficient reason, ld principium rationis sufficientis): ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Selle seaduse autor on G. W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond
inimese transtsendentaalne (piiridest väljuv) hing osaleb selle konstrueerimises.Peamised teosed: Puhta mõistuse kriitika (Kritik der reinen Vernunf), 1781; Prolegomena, 1783; Praktilise mõistuse kriitika (Kritik der praktischen Vernunf), 1788; Otsustusvõime kriitika (Kritik der Urteilskraft), 1790; Anthropologie in pragmatischer Hinsicht, 1798; Loogika, 1800 (Jäsche poolt toimetatud); Kategooriad. Kui Locke ütles, et Nihil est in intellectu quod non fuerit in sensu, millele Leibniz vastas Nisi intellectus ipse. Mõistuse kategooriad eksisteerivad enne kogemust. On olemas puhta mõistuse kategooriad, mis ei tulene kogemusest. Näiteks kirjutas ta Puhta mõistuse kriitikas: Koera mõiste tähendab reegleid, 36 mile alusel mu kujutlusvõime võib esile manada neljajalgse looma kuju, olles piiramata ühegi
Newtoni-Leibnizi seoseks nimetatakse juba toodud seost funktsiooni , tema määratud integraali ning algfunktsiooni muudu vahel: . See ongi kõige täpsem ja kasulikum sõnastus integraali ja tuletise vahelisele seo- sele. Selle seose alusepanijad Isaac Newton ja Gottfried Leibniz ei suutnud omava- hel kuidagi kokku leppida, kumb on ikkagi rohkem tunnustust ära teeninud. Mõle- mad pidasid just oma panust olulisemaks ja nii nad jäidki Leibnizi surmani tülli. Üsna tühine tüli ilusa matemaatika ümber. Kui määratud integraal ise selle kurikuulsa seose kaudu defineerida, ei ole seda
vastuväitelise tõestamise jaoks: kui saame näidata, et väite eitus pole tõene, peab väide ise tõene olema. Traditsioonilises ja vahel ka filosoofilises loogikas lisatakse eeltoodud kolmele põhireeglile mõnikord veel neljaski loogika põhireegel. Küllaldase aluse seadus (principle of sufficient reason, ld principium rationis sufficientis): ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Selle seaduse autor on G. W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust
speakers and hearers; the state of the external world makes a contribution as well. Thus, two speakers could be molecule-for-molecule duplicates and yet mean different things by their words. 46 Reference and referring Possible worlds I shall now set up the apparatus needed to state Kripke's fundamental criti- cism of description theories of proper names. I begin with the notion of a "possible world." (It goes back at least to Leibniz, though it was incorpo- rated into philosophical logic only in the twentieth century.) Consider the world we live in--not just the planet Earth, but the whole universe. Our talk about things in our universe is talk about what actually exists, what things there really are: Gordon Brown the British Prime Minister, my left elbow, Bolivia, the sandwich on your plate, the Andromeda Galaxy, and so on, but not Hamlet, the Easter Bunny, the Big Rock Candy Mountain, or the free lunch
Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 65 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3. Parallelism ( keha ja vaimu mittepõhjuslikune seos, mis on juba algusest peale nö. ,,sünkroniseeritud" ), Leibniz. 4. Epifenomenalism ( vaimsete protsesside põhjustajateks on kehalised protsessid ), Huxley. 5. Subjektiivsuse valdkond ( vaimseid omadusi ja aspekte ei ole võimalik taandada kirjeldusteks, mis on materiaalne ), Nagel, Searle. Nüüdisaegne psühholoogia teadus on veendunud, et teadvus ja psüühika ei eksisteeri ilma ajuta. Sellest annab meile tunnistust näiteks T. Bachmanni ja R. Maruste õpik ,,Psühholoogia alused", kus
7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3. Parallelism ( keha ja vaimu mittepõhjuslikune seos, mis on juba algusest peale nö. „sünkroniseeritud“ ), Leibniz. 4. Epifenomenalism ( vaimsete protsesside põhjustajateks on kehalised protsessid ), Huxley. 5. Subjektiivsuse valdkond ( vaimseid omadusi ja aspekte ei ole võimalik taandada kirjeldusteks, mis on materiaalne ), Nagel, Searle. Nüüdisaegne psühholoogia teadus on veendunud, et teadvus ja psüühika ei eksisteeri ilma ajuta. Sellest annab meile tunnistust näiteks T. Bachmanni ja R. Maruste õpik „Psühholoogia alused“, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
