Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
kahel jalal ja olid esimesed, kes tegutsesid savannides. Australopeetikust on tänapäeval väga palju leitud. Australopeedikus boiseil oli kolba peal luust hari, see võis olla hea, sest sinna võis kinnituda väga võimsalt alalõualuu lihas. Australopeedikused kõndisid savannides kahel jalal ja olid 8 esimesed, kes hakkasid üha enam kasutama ka lihatoitu. Nad võisid kambaga tegutseda, peletades mitmekesi kiskja korjuse juurest minema. Selleks, et inimene saaks tööriistu teha, peavad tal olema osavad esijäsemed. Miks hakkas australopeedikused kahel jäsemel kõndima? On välja pakutud, et hakati elama savannis, avatud keskkonnas. Seal on rohi kõrge ja nii on ohtu kergem märgata. Australopeedikus pidi esijäsemeid kasutama muul eesmärgil nt lapsi põgenemisel süles hoidma või siis teatud tööriistade kaasaskandmisel. Ta kandis kaasas vahendeid enese kaitsmiseks või toidu hankimiseks
mängitud mitte kunagi või kui mängiti, siis mitte üle ühe korra, sest nagu ma mäletan, see ei meeldinud hulkadele, rahva jaoks oli see liig hõrk roog. Mulle meeldis sealt üle kõige üks monoloog Aenease jutustus Didole ja sealt eriti see koht, kus ta räägib Priamose tapmisest. Kui see monoloog sul meeles on, alusta sellest reast oot, ma kohe tuletan meelde Julm Pyrrhos kui Hürkaania kiskja Mitte nii. Aga Pyrrhosega see algab Söetükkidena silmad hõõgumas see põrguline Pyrrhos otsimas on vanaisa Priamost seal nüüd. Jätka nüüd sina. KOLMAS NÄITLEJA : Pea märkab rauka, käest kel langend mõõk Ei allund käsule, ei kuuletund, ei kreeklasini küündind rauga relv.
saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele, see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põlgamist üheskoos kätte õpetas. Niisugused halastajad, õpetavad naabrid olid taanlased ja sakslased. Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid mahedate mokkadega, vaid näitasid neid ausa otsekohesusega, kus võisid. Nad käisid sagedasti eestlaste kehval laual söömas, aga kui kõht täis või peremehe malakas tüsedam juhtus olema, vantsis palumata külaline jälle kodu poole, paganaid paganateks jättes. Esimestes võitlustes usu ja hariduse eest kiskus Taani kuningas Harju ja Viru maakonna enese kätte. Muu eestlaste maa jäi Liivi ordu ja piiskoppide omaks.
Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. Vaikijast võib arvata kõike. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. Ka tegemata tegu võib teha muret. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades.
kindlale perioodile omase maalitehnika j�rgi, on antud stseen �gedast v�itlusest kahe leopardi ja hirve vahel maalitud Rutharti poolt aastatel 1665 � 1667. T�� natuuritruudus ja stseeni ehedus m�juvad veenvalt kui loomade tegelik v�itlus, ent ajastut arvestades on seesugune stseen t�lgendatav ka kui n�ide ebav�rdsest v�itlusest paralleelina inimeste maailmas, kus kaks j�uliselt �lekaalukat tegelast on �he kallal, viidates kiskja loomuse paratamatule tegelikkusele, kuid samas ka liigsele julmusele. ******* Clara Peetersi elust palju ei teata, olgugi et ta oli esimene dokumenteeritud naissoost kunstnik, nat��rmortide maalija, keda on peetud andekaimaks ja enim tunnustust p�lvivaks 17. sajandi naiskunstnikuks maailmas. Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade
kleptoparasitism (üks organism varastab teiste pesa, toidu jms, kägu), petuparasitism (taimed, mis ei sisalda nektarit, näevad välja sellised nagu sisaldavad ja see läbi levitavad oma seemneid). 61 Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas mõni kiskja võib olla mõne teise toitumisobjekt- moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haigemad loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria. Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. Taimtoiduline loom on herbivoor. Taimedel on kujunenud
· Armastus esimesest silmapilgust on ilus. Aga kui sa ei näe teda enam kunagi on sul igavesti valus · Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. · Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! · Naeran, sest tean, et see teeb Sulle just kõige rohkem haiget · Naeratus, hetk mil kõik tundub nii perfektne. · Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. · If you don't have anything nice to say, just smile! · No matter what I do , I always forget to forget you · Ma olin koos sinuga, ma tundsin, et hoolid. See oli, on ja jääb parimaks . · I used to waste my time dreaming of being alive. Now i only waste it dreaming of you. · I've built a wall. Not to block anyone out , but to see who loves me enough to climb over. · Tahaks ära minna , kuskile kaugele , kus mind keegi ei tea , ja vabastada end mõttest , et siin ,
*Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik, kui ta loodab. *Oma nõrkuste üle naermine teeb sind tugevaks *Naerata tihti. See ei maksa midagi ja sel on hindamatu väärtus. *Naljad vananevad rutem, kui tõsine jutt, kui viimane üldse noor on olnud. *Õnne täiuseks peab inimesel olema keegi, kellele ta räägib oma õnnetustest. *Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! *Pidage meeles: väga vähe on vaja selleks, et olla õnnelik! *Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. *Naeratame, ja see paneb inimesi huvi tundma, milllest me mõtleme! *Hinnake inimesi, kes teid naeratama panevad ^_^ * Enamik inimesi, on nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsustanud olla. *Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm. *Ülipalju armastan, ülirohkem igatsen, surmani ootan ! *Las gracias, porque el actuar como usted cuidaron. aitäh, et käitusid nagu sa hooliks.
1. Muna. Munad satuvad reoveega veekogusse, kus neist arenevad pisikesed ujumisvõimelised (ripsmetega) vastsed. 2. Vaheperemees. Ringiujuvaid vastseid võivad neelata väikesed vähkidest vaheperemehed - sõudiklased. 3. Vaheperemees. Kalad (luts, lõhe, forell, kiisk, ahven jt) võivad süüa koos muu toiduga ka nakatunud sõudiklasi. Parasiidi vastsed tungivad seedetraktist kala kehaõõnde ja lihastesse. 4. Lõpp-peremees. Inimene või kiskja nakatub parasiitide vastsetega, kui ta sööb toorest või väheküpsetatud kala, milles on elusaid vastseid. Nendest arenevad välja täiskasvanud ussid ja kõik hakkab otsast peale. 5. Soole seinale kinnitunud laiuss imendab endasse inimese seeditud toitu kogu keha pinnaga. 6. Munad väljuvad peremehe organismist pärasoole kaudu. (Nakatunud inimene on pidevalt nakkusohtlik!) * Miks nimetatakse laiussi liitsuguliseks? Liimuksolkme eluring
21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37
Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. Vaikijast võib arvata kõike. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. Ka tegemata tegu võib teha muret. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades.
Naerda võib kõvasti, valesti, õelalt, halvustavalt, südamest. Peaasi, et naer pakuks rahuldust. *Naer on kate, mille alla peidetakse suurimad mured ja valud. *Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. *Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle? *Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob... *Ka nalju tuleb teha nii, et sinu üle naerma ei hakataks! *Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! *Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. *Naerdakse ainult selle üle, mida võetakse küllalt tõsiselt. *Naeratame, ja see paneb inimesi huvi tundma, milllest me mõtleme! * Kes naerab viimasena? ... Ma olen teie järel! *Põhireegel: Kui kõik naeravad, naera kaasa, isegi kui aru ei saa, sest tähtis on osavõtt *Hinnake inimesi, kes teid naeratama panevad ^_^ *Kui su kaaslane on nii väsinud, et ei suuda naeratada, siis naerata ise talle, sest enam naeratust vajab see, kes ei suuda seda teistele enam anda.
lennanud, parim masurkatantsija olnud kogu Piiteris, mõistate, kogu Piiteris -- kas teie suudate seda uskuda, kui seisate Issanda meie jumala enda ees? Teie ei vasta muidugi, sest teie olete aus inimene, kes ei räägi ebatõtt, ja tõtt ei taha teie öelda, sest tõde haavab. Jah, tõde haavab alati inimest, tõde pole inimese tarvis. Inimene otsib küll tõde, teeskleb otsima, sest tema tahab, et teised usuksid tema tõeotsimist. Aga tõde on inimesele ometi nagu kuri kiskja või tuhandeokkaline roos. Nõnda on inimene oma tõega. Sellepärast ei pea inimesele tõtt rääkima, vaid teda peab armastama. Aga minule võib juba tõtt öelda, minule küll, sest mina pole enam inimene. Veel mineval suvel läksin kord linnast välja jõe äärde ja võtsin seal enda alasti. Ja kas te usute, et kui ma rohu peal, ilusa pehme, mahlaka ja rohelise rohu peal nägin iseoma varju, siis ei tundnud ma teda ära, ei tundnud, et see on minu vari. Pöördusin ümber ja vaatasin selja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
