Eksport: Saudi-Araabia, Venemaa, Iraan, Nigeeria, Araabia ÜE, Iraak, Angola. Import: USA, Hiina, Jaapan, India, Korea, Saksamaa. Transport: Torudega. Eelised: Kõrge kütteväärtus, võimalik transportida palju korraga, odav. Puudused: Õhureostus, lekkeoht transpordil, plahvatusoht, naftaplatvormide rajamine kallis eriti merepõhjas. Gaas: Paiknemine: Saudi-Araabia, Usa, Venemaa, Kanada. Tootjad: Venemaa, Usa, Kanada, Iraan, Norra, Hiina, Holland, Indoneesia, Katar. Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada, Alzeeria, Indoneesia, Holland. Import: b Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Türgi. Transport: Meritsi, torujuhtmeid pidi. Eelised: Suurim kütteväärtus fossilsete kütuste seas, põlemisel kõige vähem saasteainet, kõrgsurveall odav ja tõhus transportida. Puudused: Tülikas meritsi transportida, tehnoloogia kallis ja ohtlik. Kivisüsi: Paiknemine: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Saksamaa
põuad, halb majandusseis 7.Peamiste põllumajanduskultuuride (riis, nisu, mais, kohv, tee, suhkruroog, puuvill) kasvatuspiirkonnad ja kasutusalad. RIIS-piirkond: kasutus: NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,Kirde- India,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,ravi SUHKRUROOG- piirkond: Kasutus: loomasööt PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31
o Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. o Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala ja lunastusekäsitlusi. o Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured Hinduistide kogukonnad Nepaalis Bangladesh Indoneesia Malaisia Tai Sri Lanka Pakistan jm Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Asi muutus 8. sajandi algusest, kui islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. ajalugu Hinduism on tekkin...
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37. Sri Lanka- Colombo
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Maapähkel Herkko Sõber Maapähkel kasvab lähisekvatoriaalses agrokliimavöötmes kus on peamiseks kliimatingiumuseks kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Suurimad tootjad 2008. aasta seisuga Toodang, Riik tonnides Osakaal,% Hiina 14 341 075 37,5 India 7 168 000 18,8 Nigeeria 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 Myanmar 1 000 000 2,6 Indoneesia 773 797 2,0 Senegal 731 210 1,9 Sudaan 716 000 1,9 Argentina 625 349 1,6 Vietnam 533 800 1,4 Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondi...
Fifth level Nafta Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geotermaalenergia laamade kokkupuutekohast Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters
Fourth level Fifth level Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Õli 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Vulkaanid Kuumaveeallikad Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters
Spetsiifilised tervishoiu taseme näitajad (nt arste 100 elaniku kohta) Riikide liigitamine: · Arenenud maad (Esimene maailm, Teine maailm) · Arengumaad (Kolmas maailm) 12. Rahvusvahelised organisatsioonid OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon (Organization of Petraleum Exporting Countries). Moodustati 1960. aastal. Asutajaliikmed olid Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia ja Venezuela. Hiljem ühinesid Alzeeria, Indoneesia, Liibüa, Nigeeria, Katar ja Araabia Ühendemiraadid. Organisatsiooni on kuulunud ka Ecuador ja Gabon. Loomise eesmärgiks oli kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel. Reguleerib toornafta hinda maailmaturul- NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Loodu 1994. aastal. . Siia kuuluvad USA, Kanada ja Mehhiko (Northern-American Free Trade Agreement). Ülesanded on vabakaubandus ja rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine.
Kameruni Metsamajandus Nelli Mahmutov 11b Jõhvi Gümnaasium Metsasus · Kameruni metsad moodustavad riigi pindalast peaaegu 60 % ja mängivad olulist rolli riigi majanduses. Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüü...
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
APEC Asia-Pacific Economic Cooperation · Loodi 1989 Austraalia peaministri algatusel, et luua parem keskkond Vaikse Ookeani äärsete riikide koostööle. · Liidule pani aluse 12 riiki: Austraalia, Brunei, Kanada, Indoneesia, Jaapan, Korea, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Tai ja Ameerika Ühendriigid. · Hiljem liitusid: Peruu, Venemaa, Hiina, Taiwan, Paapua Uus-Guinea, Mehhiko, Tsiili, Vietnam, Hong Kong. APECi 3 põhiprintsiipi · 1. Kaubavahetuse ja investeerimise liberaliseerimine · 2. Äri arendamine · 3. Majanduslik ja tehniline koostöö Eesmärk · 1994 seati Bogori eesmärk · Tollimaksude vähendamine ja turgude avamine Aasias · Majanduse kasv
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük
Kaneelipuu Mis kliima tingimustes kasvab , mitu saaki aastas ? Kaneelipuu kasvab ainult troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikul. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvab , algne kodumaa? Tänapäeval kasvatatakse seda puud ka Indoneesia, Madagaskari, Väikeste Antillide ja Kesk-Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. Algselt pärit Sri Lankalt. Milleks ja kuidas kasutatakse ? Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, sokolaaditooteid, puuviljamahlu, hõõgveini, teed ja mett Kaneeli tarvitamine on eriti levinud riisipudru, mannapudru, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures.
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. Madagaskari toidud põhinevad peamiselt suurest portsjonist riisist, palju kastmeid, liha, taimetoidud ja suurel määral vürtsikatest lisanditest. Rahvusroad on siis... Ro Ravitoto Ramazava Vary amid' anana Veise ja sealiha, marineeritud äädikas, vesi
tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütusena mootorites, pliitides, keemiatööstus Fossiilne kütus Probleemne koht: naaberriikidega jagamine (Venemaa gaas Läti hoidlates) Kasutatud kirjandus http://de.wikipedia.org/wiki/Erdgas http://de.wikipedia.org/wiki/Erneuerbare_Energie http://www.diplomaatia.ee/artikkel/balti-energia-ja-julgeolek/ http://www.keila.edu.ee/est/download.php/file_id/225/Energiaprobleemid.pdf http://www
saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk- Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya 11. Keskkonnaprobleemideks on rannikuäärsete riikide majandustegevus, tihe laeva liiklus, suubuvad jõed, vähene veevahetus avaookeaniga
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36
Euroopas : Rootsi Soome Prantsusmaa. Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie.
1. Selgita, millest sõltuvad maavärina tagajärjed? V: Maavärina ulatusest, rahvastiku hulgast ja asustustihedusest, ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest, infrastruktuuri tasemest. 2. Too näiteid võimsamatest / ohvriterohkematest maavärinatest. V: 1) 2010 aasta Tsiili maavärin, kus maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi ja kestuseks umbes kolm minutit. 2) Mehhikos 2017 aasta, maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 magnituudi. 3) 2018 aasta Indoneesia Lomboki saarel maavärin, mille võimsuseks mõõdeti 6,9 magnituudi. 3. Nimeta suuremaid vulkaanipurskeid ja ohtlikumaid tegevvulkaane. V: 1) 2914 meetrine kihtvulkaan Jaaval, purskas viimati 2010 aastal 2) 3456 meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo kihtvulkaan Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga mäestikus 1977 aasta purske tagajärjel hukkus mitusada inimest. 4. Põhjenda laamtektoonikale toetudes : 1) Miks on Jaapanis sagedased
PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA VENEZUELAS, KIIRESTI ON KASVANUD TOOTMINE KA BRASIILIAS. IDA JA KAGU-AASIAS ON SUURTOOTJAD VAID KAKS HIINA JA INDONEESIA, KUS SUUREM OSA TOODANGUST TARBIVAD SISETURUD. EUROOPA RIIKIDES KUULUB NAFTATOOTJATE ESIKOLMIKUSSE VENEMAA, KES EKSPORDIB LIGI POOLE TOODANGUST LÄÄNE-EUROOPASSE. MÕLEMAL PÕHJA-AMEERIKA RIIGIL USA-L JA KANADAL ON OMA NAFTAVÄLJAD JA HÄSTI ARENENUD TOOTMINE. NAFTA TOOTMISEGA ON SEOTUD GEOLOOGIA TEENISTUS, EHITUSETTEVÕTTED, INSENERID, ARVUTISPETSIALISTID JA TÖÖJÕUD. PUURITAKSE MANDRILISE MAAKOORE SEEST LIGIKAUDU 2-5 KM SÜGAVUSELT. NAFTA ON RÕHUALL JA PURSKAB ISE VÄLJA
arendab ja koordineerib poliitilist koostööd. Liikmesriike 25- Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia, Holland, Itaalia, Taani, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Austria, Hispaania, Kreeka, Portugal, Iirimaa ja uued liikmed- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Malta, Küpros, Sloveenia. ASEAN- Kagu- Aasia Rahvaste Assotsiatsioon, arendab liikmesriikide vahelist majanduslikku, sotsiaalset ja kaubanduslikku koostööd. Liikmed on näiteks Malaisia, Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai. WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon-liikmeid 135 riiki, sh Eesti. WTO taotleb mitmepoolsete kaubanduslepingute kaudu kaubanduse liberaliseerimist, alandada või kaotada sisseveotolle ja teisi kitsendusi. Maailmapank- koostöös IMF-ga (Rahvusvahelise Valuutafondiga) töötav ülemaailmne, ennekõike arengumaadele sooduslaene väljastav arengupank. NAFTA- Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon- on Kanada, USA ja Mehhiko
Second level Third level Fourth level Fifth level Kaks suurimat sertifitseerimiskeskust: Pan European Forest Certification Council, Forest Stewardship Council ( Mexico) EFC alustas 1993 Sertifitseeritud on ligi 30 miljonit hektarit maad, 56 riigis ( Rootis 10 milj hektarit, Poolas 4 milj hektarit) Ka Indoneesia huvitatud sertifitseerimisest, aga mitte läbi Euroopa Indoneesial oma programm ja see vastab International Tropical Timber Organizationile. 2002 info põhjal on vähem kui 10 % Indoneesia puidust pärit istandustest, kõik on pärit põlismetsast Isegi kui sertifitseerimine läheb läbi, on probleemiks suurte puidutootjate võimutsemine väikeste üle ja kahtlus, et puit mittesertifitseeritud maadelt võib olla asendatud sertifitseerituga Süsiniku maksustamine ja teised maksustamised
Suurimad teepõõsaste tootjad: Hiina, India. Suhkruroo kasvupiirkonnad: Lõuna- Aasia, Kagu-Aasia, Ida-Aasia, Ida-Austraalia rannikuala, Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Suurim eksportija ning tootja on Brasiilia. 10)Maisi kasvupiirkonnad: Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Ida- ja Kagu-Aasia, Euroopa. Suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia. Riisi kasvupiirkonnad: Ida- Kagu- ja Lõuna-Aasia. Suurimad riisi tootjad: Hiina, India, Indoneesia. Kohvipuude kasvupiirkonnad : Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Kagu-Aasia, Ida-Aafrika. Suurimad kohvipuude tootjad: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia. 11)Arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine, mida võimaldab kaasaegse teaduse ja tehnoloogia kasutamine või loodusolud. Toidu ja toiduainete suur kadu töötlemisel, aegumisel, varutakse rohkem kui jõutakse ära tarbida. Ületootmist püütakse riiklikult reguleerida. Paljude ostujõud võimaldab
Araabia. • Vastupidiselt toimis Itaalia, kes püüdis 1935. aastal laiendada oma koloniaalvaldusi Abessiiniasse. • II maailmasõda kiirendas koloniaalsüsteemi lagunemist veelgi. Sõjategevus puudutas paljusid Aasia ja Aafrika maid Koloniaalsüsteemi lagunemine • Jaapan kuulutas formaalselt mitu vallutatud maad iseseisvaks, kuid kehtestas sisuliselt okupatsiooni. • 1943. aastal iseseisvus Liibanon, 1945 kuulutasid end iseseisvaks Indoneesia ja Vietnam ning 1946 Jordaania, Süüria ja Filipiinid. • 1948. aastal tekkisid Iisrael, India, Pakistan ja Birma (Myanmar). • Viiekümnendate keskpaigaks oli enamik Aasia riike vabanenud koloniaalsõltuvusest ja Algas lagunemine Aafrikas Koloniaalsüsteemi lagunemine • 1960. aastaks oli iseseisvunud 17 Aafrika riiki • Kramplikult hoidis oma kolooniatest kinni üksnes Portugal, mis loobus neist alles diktatuuri kokkuvarisemise järel 1975. Koloniaalsüsteemi tagajärjed
Sumatra maavärin 2004 Katastroof toimus mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004. Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina järgselt. Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma teelt. Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed rahvusvahelised andmed puuduvad). Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2009 Maigi Astok Maavärinad Eestis Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.. Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist selle tugevuseks mõõdeti 5,3
38. Filipiinid Manila 39. Vietnam Hanoi 40. Kambodza Phnom Penh 41. Laos Viangchan 42. Tai Bangkok 43. Malaisia Kuala Lumpur 44. Singapur Singapur 45. Indoneesia Jakarta 46. Brunei Bandar Seri Begawan 47. Ida-Timor Dili
Suurbritannia London Tsehhi Praha Ungari Budapest NAFTA (Põhja-Ameerika Kaubanduse ASEAN (Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon) Assotsiatsioon) Brunei Bandar Seri Begawan Am. Üh. Washington Filipiinid Manila Kanada Ottawa Indoneesia Jakarta Mehhiko Mexiko Laos Viangchan Kambodza Phnom Penh Malaisia Kuala Lumpur EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Piirkond) Myanmar Yangon Island Reykjavik Tai Bangkok Sveits Bern Singapur --- Norra Oslo Vietnam Hanoi Lichtenstein Vaduz
KOOKOSPALM ekvatoriaalne vööde- aasta läbi kuum ja niiske Kliimatingimused Väga soojanõudlik taim Ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril Kui kookospähkel satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi Suurimad tootjad, algne kodumaa Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha). Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg
tootja), Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Naftatööstuse rajamine on alles noor majandusharu, seega veetakse enamik välja teistesse regioonidesse. Ladina- Ameerika 12 % . Suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, tootmine on kiiresti kasvanud ka Brasiilias. Columbias, Argentinas oluliselt vähem. Naftatööstus ei ole mahukas (pole lihtsalt palju vaja), müüvad peamiselt toornaftat USA-le. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks: Hiina ja Indoneesia - tarbivad suurema osa toodangust siseturul. Väiketootjad nt Brunei aga vean täielikult oma toornafta välja. Ida-Euroopa 6% Venemaa: Volga-Uurali piirk, Kasashtan, Komi, Lääne-Siberi. ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Lääne-Euroopa 2% suurtootjad Suurbritannia ja Norra, kuid nende varud Põhjameres on hääbuvad. Ülejäänud veavad sisse. Kõige enam impordivad naftat : Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland.
tõsteti see maksimaalse seitsme peale kuna radiatsioon levis juba õhus , köögiviljades, vees ja ookeanis. Maavärinad võivad tekitada tohutuid kahjustusi ja purustusi. Kõrgemate magnituudlistele maavärinatele võib tihti järgneda ka tsunamid, mis tekitavad omakordas suurt kahju. Fukushima tuumaõnnetuse tagajärjel otsustas Sveits (2034) ja Saksamaa (aastaks 2022) loobuda tuumaenergiast. Kõige ohtlikumad alad on vaikse ookeani ääre alad nagu Jaapan ja Indoneesia. Pidevate maavärinate tagajärjel korraldataske seal pidevalt õppusid et olla valmistunud maavärina korral, aastakümneid on kehtinud ka hoonete projekteerimist puudutavad karmid seadused. Maavärinad tekitavad veel laviine , maalibisemise ning tulekahjus ,mis pääsevad valla purunenud gaasi- ja elektrivõrkudest Jaapan (2011) Jaapan (2011) Kasutatud kirjandus :
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu.-sse Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis Põhja- Ameerika riigid Nii USA l kui Kanadal oma naftaväljad USA ostab suures koguses toornaftat veel sisse -1972a. 28%, 2003a. 55% tarbitavast kogusest Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) Alzeeria Angola Araabia Ühendemiraadid Indoneesia Iraak Iraan Katar Kuveit Liibüa Nigeeria Saudi Araabia Venezuela Maagaas 1900 a. hõlmas 1,5% energiatarbimisest, 1980 a-l 20%, 2005 a. 28 %. Tarbijad peamiselt Põhja riigid Maagaas versus nafta + - Lihtne toota Ei sobi keemiatööstuse tooraineks Ei vaja erilist töötlemist Tülikas toimetada üle Torujuhtmete kaudu on teda mere
Aafrika keskosa, Austraalia põhja ja Lähis Kõrrelised, ninasarvik, aafrika Savann keskosa ekvatoriaalne Ferralliitmullad akaatsiad, palmid elevant Liaanid, Ekvatoriaalne Amazonase kaldad, Indoneesia mangroovtaimed, Gorilla, anakonda, vihmamets saarestik, Aafrika keskosa Ekvatoriaalne Ferralliitmullad hiidbambus jaaguar Kõrgusvööndili Olenevalt sus Mägedes Varjeeruv Oleneb kõrgusest kliimatüübist Kaljukist, kotkas
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18
BATAAT Kevin Liimask 11a Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maguskartul ehk bataat pärineb nagu kartulgi LõunaAmeerikast Paljude Aasia ja LadinaAmeerika maade põhitoiduaine. Suurim kasvataja on Hiina, millele järgnevad Indoneesia, Vietnam, Jaapan jpt troopilistes maades Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Taime maapealsed osad on pikad roomavad varred, pikkusega kuni 5 meetrit Lisaks juurviljaletile leiab bataate juba mitu aastat ka meie aiandites ja puukoolides Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist tärklist, krõpse, jahu ja alkoholi
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. ASEANi loomisel oli peatähelepanu Vietnamis toimuval sõjal (levima hakanud kommunismil) ja Hiina kultuurirevolutsiooni mõjudel ning vajadusel ühiste jõududega takistada sotsialismi levimist teistesse Kagu-Aasia maadesse. Alates Bali tippkohtumisest 1976. aastal hakati keskenduma majanduslikule koostööle. ASEAN loodi 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viie riigi Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide välisministrite kohtumisel. Hiljem liitunud riigid: Brunei (7. jaanuarist 1984), Vietnam (28. juulist 1995), Laos (23. juulist 1997), Myanmar (23. juulist 1997), Kambodza (30. aprillist 1999). ASEANi peakorter asub Jakartas (Indoneesias). 2001. a leppisid ASEANi riigid ja Hiina kokku luua kümne aasta jooksul Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. See hõlmaks 2 miljardit tarbijat ning organisatsiooni SKT oleks 2000 miljardit dollarit aastas.
Põlevad tänu koostises olevale süsinikule. Kivisüsi Keemiatööstuse tooraine (plastmass, medikamendid-aspiriin) Kaevandamismaht kõikjal langenud, sest söe kvaliteet halb, kaevandustingimused rasked, allesjäänud varud piiratud. Siberis suured varud, kuid väljavedu kallis Eelised: suured varud, hea tooraine keemiatööstusele Puudused: taastumatu loodusvara, väike kütteväärtus, põlemisel palju saasteaineid Leiupiirkonnad: Poola, Sileesia, Inglismaa, Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Austraalia, LAV, Kanada, USA Põlevkivi Leidub: Austraalias, Ameerikas, Eestis Puudused: Väike kütteväärtus, elektrijaamades ei tarvitata (va Eesti), taastumatu maavara, reostab (palju CO2-kasvuhoonegaasid-kliima soojenemine) Tegurid, mis mõjutavad maavarade hinda: 1. Leiukoha paiknemine: reljeef, kliima tingimused, kaugus inimasustusest, tööjõud 2. Varude suurus: Vanad kaevandused, uued kaevandused 3. Maavarade keemiline koostis 4. Kivimite koostis ja struktuur
*loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa *kartul parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina *sojauba lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina *maapähkel soe parasvööde; Hiina, USA, Brasiilia *oliivipuu lähistroopiline; Kreeka, Itaalia, USA *raps parasvööde; Hiina, India, Saksamaa *päevalill parasvööde ja lähistroopiline kliima; Ukraina, Venemaa, India, Hiina
RAHVUSVAHELISED FIRMAD Globaliseerumine Rahvusvaheline koostöö 1.majandusliidud 2.organisatsioonid,mis tegelevad rahusvahelise kaubanduse ja rahaga 3.kartellid ASEAN- Kagu-Aasia rahvaste ühendus 1967 Indoneesia,Malaisia,Singapur,Filipiinid,Tai Soodsad tingimused liikmesriikidele NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon 1989 Kanada,USA,Mehhiko See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi esmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid MERCOSUR- Lõuna ühisturg 1991 Urugai,Paraguai,Brasiilia,Argentina
Tamm Niiske Hiina Mahagonipuu 15-20 m3/ha lähistroopiline(Florida) USA Eukalüpt Jaapan Kebratso Brasiilia Araukaaria Austraalia Bambus Ekvatoriaalne Brasiilia Sandlipuu Kuni 50 m3/ha vihmamets Indoneesia Punane puu Röövraie Kongo DV Dekapuu Mehhiko Herea Boliivia Palm
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. ... Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Rahva arv on: 18 620 000, 2008. aasta statistika põhjal. Loodus Kõrgeim tipp madagaskari saarel on
Maagaas 10 A Sofia Kuperstein, Kristina Tomtsakovskaja, Elina Zvjagina Mis on maagaas · on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides koos naftaga · Põhiliselt metaani ja vähesel määral etaani, propaani, butaani ja lämmastikku sisaldav gaasisegu. Peamised tootjad, suurimad eksportijad ja importijad · Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril · Suurimad maagaasi tootjad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan, Usbekistan · Suurimad importijad: EL, USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia Kasutamise plussid (eelised) ja miinused (puudused). · On suht. lihtne toota · Gaasiplahvatused · Ei ole vaja puhastada · ...
piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. 3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega. Kalandusega tegelevad eelkõige rannikuriigid. Seepärast oleneb palju, kui palju on territoriaalvetes kala. Rikkamad riigid saava lubada omale ookeanilaevastikku, millega minna maailmamerele püüdma. 4.Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia. Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga.
Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh b. Mais kasvatatakse: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia c. Kohv kasvatatakse: peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas. Ekportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko d. Nisu kasvatatakse: eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näiteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana. Eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL e. Tee - Aasia f. Suhkruroog kasvatatakse: peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna- Ameerikas. Eksportijad: India, Brasiilia, Kuuba, Hiina g. Puuvill kasvatakse: Põhiliselt USAs ja Aasias
Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Maismaapiir on tal Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Pealinn on Jakarta Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Pealinn on Bagda Riigikeel on Araabia keel Iraan
Parmupille Karmen Puidak Parmupille Aasiast Ankuoc Päritolu: Kambodza Ankuoc't kasutati kosimisel Olemas bambusest kui ka metallist versioon Tänapäeval tehakse turistide tarbeks Ata Päritolu: LõunaHiina, Lahu rahvas. Mängitakse paarikaupa, nööriga küljes pillihoidja. Ata't kasutati kosimisel ja kurameerimisel Bungkao Päritolu: Malaisia, Kadazan ja Dusun'i rahvad Nikerdatud "Polo" palmi tüvest. Saab häälestada Mängitakse kohalikel festivalidel Dan Moi Päritolu: Vietnam, Hmung'i rahvas Dan Moi on tõlgitult "huulepill" Väga õhukene vaskne pill Turistide seas väga populaarne Kubing Päritolu: Filipiinid, Mindanao rahvas Saanud tuntuks puutetundliku kui ka rikkalike ilustustega pillina Kubing't saab teha väga erinevatest puuliikidest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
