Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab hingerahu ainult ennast tappes tagasi. 2.a) Põhiprobleem - Hinge kuradile müümine vastutasu eest, ehk siis igavese nooruse vastu. b) Kõrvalprobleemid: Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. c) Autor on pannud ka midagi endast sinna raamatusse, nimelt tema homoseksuaalsus kajastub seal selges pildis. Teiseks kumas läbi autori homoseksuaalsus. See kajastus teoses sellega kuidas Basil oma noorde sõpra armus ja tahtis teda ainult endale hoida. Ta tahtis ilmtingimata vältida Doriani ja Lord Henry kohtumist. See oli tal nagu haiglaslik kiindmus. 3. Dorian Gray oli noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. Enne Harryga kohtumist oli ta sootuks teine inimene. Ta oli siiras ja hingelt puhas. Kunstnik sisendas talle tema ilu ja ideaali ja tänu sellele ta oli suur enesearmastaja. 4
Atalanta ehk Atalante Kaisa Pilnik Atalantast Tasakaalus (Kreeka keeles) VanaKreeka mütoloogia tegelane Naiskütt Kaks samanimelist tegelast Schoineuse ja tema naise Klymene tütar Isa soovis omal ajal saada poega, kuid sündis Atalanta Poolhobused kentauri Hylaeus ja Rhaecus Argonautide retk Soo tõttu ei tahetud Atalantat kaasa võtta Oineuse poeg Meleagros armus tüdrukusse esimesest silmapilgust Tänu Meleagrosile võeti neiu jahile kaasa Paljud surid retkel läbi metssea rünnaku, enne kui keegi midagi teha jõudis Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast Atalanta nool tabas looma esimesena Meleagros läbistas tolle südame Atalanta sai kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma Reljeef Kalydoni metsseajahiga Meleagrose surm Tema onud polnud trofee jagamisega päri
klassis. Jussile meeldib üks tüdruk nimega Laura. Ühel õhtul tuli kolm politseiniku kes rääkisid et tema vanemad olid suusaretkel surma saanud. Maily rääkis et ta on 16. aastane ja ta käib 10. klassis. Ta otsib seda ja ainust armastust kes on korralik ja hoolitseks tema eest. Tal oli ennem kaks poissi, aga nemad tahtsid ainult pidu panna. Peale selle tahtsid nad isa ja Ena otsima minna. Juss läks kodust ära ja Maili läks vanaema juurde. Juss sai tasuta tuupi kus ta kohtas Birtiga ja armus temasse. Juss tuli Eestisse tagasi. Memm tuleb vastu ja toimuvad isa matused, ema sai haiglas terveks. Kaupa ütles et tal on Aids. Juss tahtis Britile kirjutada, aga ei saanud sõnu öelda. Juss päris memmelt oma isa kohta. Juss kõndis ja sai lõpuks selgeks et see mees kes pidi olema Jussi isa oli hoopis mingi muu mees ja Jussi pärisisa oli vanglas. Kõige lõpuks sai Jussi ema haiglast välja ja isa saadi ka vanglast välja. Nad elasid elulõpuni hästi edasi.
ta Genfi ja sai kokku oma tädi teenriga, kes ütles, et Milaano politsei kahtlustab Fabriziot mingis vandenõus. Ta naases oma kodukanti Milaanos, kus ta oli nüüdseks tagaotsitav ja kohtus seal oma ema ja tädiga. Fabrizio kohtas Milaanos Parma vangivalvurite ülema ilusat tütart Clelia Contit. Fabrizio oli kindel, et ta kohtab teda kunagi uuesti. Fabrizio sõitis jälle Prantsusmaale ja tema tädi hakkas külastama ooperitteatri, kus ta kohtas Parma ministrit, kes temasse ära armus ja nad abiellusid ning hakkasid elama Parma linnas. Fabrizo tädi kutsus ta Parmasse endale külla. Parmas kohtas Fabrizo ooperitrupi liiget Mariettat ja nad armusid üksteisesse ära. Mariettal oli aga juba armuke nimega Giletti, kes lubas nüüd Fabrizio ära tappa. Ühel päeval lasi Fabrizio Parma maante läheduses lõokesi. Fabrizio märkas tee peal tema poole liikuvat tõlda. Tõllas olid Giletti, Marietta ja Marietta ema. Giletti arvas, et
punaseid ja teisi heledaid värve. Arlekiinid ja veiderdajad esinevad Picasso roosa perioodil maalidel pidevalt. 1906-1915 Kubism Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Tpicasso suhe Olivier'iga hakkas hääbuma kui ta 1911. aastal kohtas Picasso Eva Goueli. Ta armus silmapilkselt ja kolis temaga järgmisel aastal ühisesse korterisse. 1915. aasta detsembris suri noor naine tuberkoloosi. 1916-1925 Klassitsism Nii Picasso loomingus kui ka eraelus toimusid aastatel 1916-1925 olulised muutused. Vastukaaluks kubismile, mida ta alles äsja oli viljelnud, hakkas ta joonistama maale, mille jooned ja kontuurid muutusid tähtsaiks, volüümid ja kehavormid said täiesti uue tõlgenduse. 1917. aastal Itaalias armus ta kirglikult vene soolotantsijatari Olga
Naine küll lootis, et nad abielluvad, kuid mees seda ei soovinud ja naine halvustas meest avalikult, kuid mees võttis seda suhteliselt rahuliku südamega. Brett ja Romero- mõlemad armastasid üksteist, Brett hoolitses mehe eest, kui too peksti Roberti poolt läbi, ta veetis mehega niipalju koos kui võimalik. Kuid raamatu lõpus käsib Brett Romerol ära minna hotellist, kuna ei ole tema jaoks liiga hea. Kõigi meelest oli Romero täiuslik mees. Brett ja Robert- Robert armus kergesti Bretti ja tahtis temaga koos koguaeg olla, kuid Brett teda ei armastanud ja andis talle korvi. See ei muutnud Roberti tundeid, ta ikka jõlkus koguaeg Bretti ja Mike sabas, olles reisil San Sebastianisse. Roberti meelest, oleks magamine Bretiga olnud nende tõelise armastuse märk. Brett ja Mike- Mike armastas küll Bretti väga, teda häris Roberti kiindumus Bretti ja nad koguaeg olid vaenujalal, Robelt isegi läks kallale talle. Nende kahe armastus oli üürike, kuna Brett armus
Naine küll lootis, et nad abielluvad, kuid mees seda ei soovinud ja naine halvustas meest avalikult, kuid mees võttis seda suhteliselt rahuliku südamega. Brett ja Romero- mõlemad armastasid üksteist, Brett hoolitses mehe eest, kui too peksti Roberti poolt läbi, ta veetis mehega niipalju koos kui võimalik. Kuid raamatu lõpus käsib Brett Romerol ära minna hotellist, kuna ei ole tema jaoks liiga hea. Kõigi meelest oli Romero täiuslik mees. Brett ja Robert- Robert armus kergesti Bretti ja tahtis temaga koos koguaeg olla, kuid Brett teda ei armastanud ja andis talle korvi. See ei muutnud Roberti tundeid, ta ikka jõlkus koguaeg Bretti ja Mike sabas, olles reisil San Sebastianisse. Roberti meelest, oleks magamine Bretiga olnud nende tõelise armastuse märk. Brett ja Mike- Mike armastas küll Bretti väga, teda häris Roberti kiindumus Bretti ja nad koguaeg olid vaenujalal, Robelt isegi läks kallale talle. Nende kahe armastus oli üürike, kuna Brett armus
Ungari aadlikud olid nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis. Komposisatsiooni õppejõuks oli Salieri. Oma õpingute ajal kohtus ta Beethoveniga. Hiljem õppis Pariisis eraviisiliselt teooriat ja komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta eraldus sõpradest tuttabatest ja süvenes religioonsesse müstikasse. 1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikakeskuseks. Ta dirigeeris seal selle aja kaasaegseid teoseid jne.... 1861 kolis Rooma kus sõbrunes paavstiga. Mõtiskle vaimuliku elukutse üle aga ta ei olnud piisavalt usklik selle jaoks. 1867 aastast külastas igal aastal Ungarit ja oli üks Pudabesti muusikaakadeemia asutajaid
järjekindlam murdeluuletaja. Võrumurdelisi tekste sisaldavad kõik tema 9 luulekogu. Tema teostes peegeldub eesti luule arengulugu. Luulekogud Esimene luulekogu "Henge palango"(1917) "Vana laterna"(1919) "Roosikrants"(1920) "Kaduvik"(1927) "Katai, kibuvits nink kivi"(1928) "Pärlijõgi"(1921) "Lehekülg ajaraamatust"(1937) "Värsivakk"(1959) "Rahumäe kannel"(1973) "Luuletused"(1990) Marie Under Tutvus Marie Underiga 1913 ning hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson armus Underisse. Underile mulje avaldamiseks hakkas luuletama. Aastal 1924 lahutas Under oma esimese abielu ning abiellus Adsoniga. 1944.a septembris põgenesid nad Rootsi. Elasid oma elupäevade lõpuni koos. Adson suri 5.jaanuaril 1977 Stockholmis. On maetud Stockholmi Metsakalmistule. Kasutatud materjal http://sari.epl.ee/raamat/11 http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_b.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under
kultuurile? Rooma riik vajas haritud kreeklasi.Paljudel elualadel toimus kreekastumine: rooma olustikku tungisid kreeka tavad, levis kreeka keele oskus, tavaline oli haritud kreek ori lastekasvatajana, levisid ka kreeka jumalad nt Zeus. Mis on roomlaste eepos, kes on autor? Aeneis on eepos ja autor on Pubilus Vergilius Maro Mis on eepose põhisisu? Aeneas on vaja täita missioon- rajada riik Itaaliasse. Tänu Junole sattus ta saarele kus armus temasse Dido.Nende suhe katkeb ootamatult, kui Jupiter saadab talle meeldetuletuse.Nii jätkas Aeneas oma teekonda. Eepos lõppeb Turnuse ja Aenease kahevõitlusega. Keskaeg (Tristan ja Isolde) a)Kes olid Tristan ja Isolde? Tristan oil kuningapoeg, kes elas onu õukonnas. Isolde oli kuldsete juustega neiu, kes pidi abielluma Marciga(Tristani onuga). b)Maapealses elus pole neil võimalik koos olla-miks? Sest Isolde pidi abielluma Marciga. c)Miks surevad Tristan ja Isolde?
Charlie e. Bella isa andis Bellale ühe vana auto, mille Jacob oli korda teinud. Bellale anti see selleks, et Bella saaks kooli sõita ja koolist tagasi, kuna kooli oli pikk tee. Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nimeks oli Edward. Aga Cullenid olid koguaeg eraldi ega suhelnud teistega. Ta sai hiljem teada Cullenite saladuse... Minu arvamus: See oli väga ilus armastus romaan. Milles tõmbuvad kaks vastandit. Samuti on sellele raamatule ka kolm eesti keelset järge. (,,Noorkuu", ,,Päikesevarjutus" ja ,,Koidukuma".) Mis ei lõppeta üllatamast. Ja on ka ilmunud Päikesevarjutuse lühiromaan ,,bree tanneri lühike teine elu"
Jane'i tädi saatis tüdruku Lowoodi jalust ära. Elu Lowoodis oli väga raske: koolireeglid olid väga karmid, söök oli kehv ning elamistingimused halvad. Lowood Jane sai Lowoodis sõbraks Helen Burnsiga. Kooli tabas tüüfus ning paljud õpilased surid. Peale kooli lõpetamist õpetas Jane õpetajana Lowoodis veel 2 aastat. Thornfield Jane soovis vaheldust Lowoodist ning läks Thorfieldi guvernandiks Adelele. Thornfieldis armus Jane oma peremehesse mr Rochesteri. Pulmad Jane ja mr Rochester otsustasid abielluda. Pulmad jäid aga katki, sest üks mr Rochesteri tuttav ilmus pulma ning ütles, et mehe naine on veel elus. Jane põgenes Thornfieldist. Rivers'id Mitu päeva hiljem jõudis Jane Rivers'te juurde, kes võtsid Jane'i enda juurde elama. St John leidis Jane'le töö kohalikus koolis. Jane sai teada, et Mary, Diana ja St John on tema sugulased.
Neetud Peategelasel Mirdil surid ära ema ja isa. Seejärel läksid Mirt ja ta vend Henri Tallinna elama. Mirt pidi alustama uues koolis gümnaasiumi. Ta leidis juba esimesel päeval paar sõpra ja armus ühte poissi, kelle nimi oli Ronald. . Posi ema ja kasuisa olid surnud Ameerikas Jacksonvilles autoavariis. Poiss elas Tallinnas nüüd oma päris isa juures, kes oli ka koolidirektor. Peagi hakkas Mirdile ligi ajama üks tema klassi poiss Oliver. Poiss sai teda ühel peol, et mirt ei armasta teda ning jõi ennast täis. Pärast seda sai Ronald teada, et Mirt armastab teda ninlg nad hakkasid käima. Mirt sai teada, et Ronald tarvitab narkootikume ning parasjagu, kui ta oli laksu all peksis ta Mirdi venda Henrit. Ronald rääkis talle, et kui ta ema suri siis hakkas ta narkootikume tarvitama. Ning kui isa sellest teada sai siis ta käskis Ronaldil Eestisse tulla. Ronald alustas Eestis taas bändi tegemist, ta oli v...
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud
8b klass Gustav Adolfi Gümnaasium 05.11.2013 TEOSE TEGELASED Mikael- Loo peategelane. Ta ei õppinud koolis hästi. Ta tarvitas alkoholi , narkootikume ja suitsetas. Tema vanemad olid rikkad. Tal oli tüdruk Roosa. Mikael suri ära , kui sõitis jalgrattaga pankaautomaati sisse. Ta oli 16. Tuomas- Ta oli Mikaeli vend. Ta õppis koolis hästi. Käis sõjaväes. Käis kolm aastat Maretiga ja nad läksid lahku , sest ta armus Roosasse. Roosa- Mikaeli tüdruk. Tegi endale riideid ise ning oli väga rõõmsameelne. Elas emaga ja vennaga korteris. Jäi rasedaks , kui oli 15 aastane. SÜNDMUSTIK Raamat räägib poisist Mikaelist, kes peaaegu ei käinud koolis , jõi ning suitsetas. Temal oli tüdruk Roosa. Kui mikael ära suri Roosa sai teada , et ta on rase. Mikaeli vanemad aitasid Roosat. Andsid talle raha ning korteri. Algul paistis see Roosile siiras, kuid kui vanemad
Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. "EUROPE" Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E'd hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi
uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse'' kirjutatakse sellest, kuidas solist, riigi-ja ärimees Aivar Riisalu leidis kolm kuud tagasi armastuse. Igati rõõmus sündmust, kuid paljud kommenteerijad on vägagi negatiivselt häälestatud. Pauno kirjutab `' Mina olen armunud Ashlynn Brooke´i. Süldibändi võin teha, ilmselt suudaksin ka kodulaenu eest koha riigikokku osta, oo Aslynn, kus sa o´od?'' ning Qwerti arutleb `'Kuidas nii, et "Missis"??
propagandaplakatite ja -karikatuuride joonistajana. Lenini surma puhul 1924. aastal kirjutas ta 3000 värsirea pikkuse eleegia. Ühe vähese Nõukogude kirjanikuna, kellel oli lubatud vabalt reisida, käis ta alates 1925. aastast Euroopas, USAs, Mehhikos ja Kuubal ning jäädvustas oma reisimuljeid hulgas luuletustes ning satiirilistes sketsides. Lisaks kirjutas Majakovski armastusluuletusi oma kirjastaja Osip Briki naisele Lilja Brikile. Kui Majakovski õnnetu suhe Lilja Brikiga oli lõppenud, armus ta 1928. aastal Pariisis olles emigranti Tatjana Jakovlevasse, kellega tahtis abielluda kuid sai korvi. Samal ajal ebaõnnestus Leningradis tema stalinlikku bürokraatiat kritiseeriva näidendi ,,Saun" lavaletoomine. Pettunud nii isiklikus kui avalikus elus sooritas Majakovski 1930. aastal Moskvas enesetapu. Teosed Esimene luuletus kirjutas ta ajakirjas "Porõv" 1913 a. ilmus esimene raamat "Ja" ,,Armastan: kolm poeemi." ,,Ameerikast." ,,Lutikas; Saun: näidendid
Margareta kirjeldus Margaretat võiks nimetada vooruslikkuse ideaaliks enne kui ta kohtus Faustiga, kes armus neidu esimesest silmapilgust. Ta oli nagu kaunis ja rikkumata kevadine lille õis, kes oli rikkumata. Kui Faust soovis koju saata, siis Margareta keeldus viisakalt ega läinud meelitamisega. Võiks öelda, et Faust rikkuski Margareta ära. Neiu oli väga naiivne ja uskus Fausti igat sõna ning tundus nagu ta tahaks iga hinnaga olla koos Faustiga. Suurepärane näide on see, kui ta oli valmis oma süütusest loobuma. Ta kuulas Fausti nõuannet ja soovis, et ta ema magaks seni
Päeva ajal kirjutas ta armastuskirju. Ferdinand sai vanemate käest iga kuu alguses 200 rubla, aga ta ei tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid. Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu ähvardas kirjuks minna enne kui ta sai sõnumi, et vana parun H. on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist. Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas. Kui kogu varandus otsas oli, tüdines Ludmilla Ferdinandist ära ja leidis endale uue. Ludmilla pärast tuli Ferdinandil tüli Nanumjanziga, sest Ferdinandi süül jäi ta ilma Ludmillast. Nanumjanz tahtis Ferdinandile kätte maksta ja ta ära tappa, aga üks ohvitser sekkus ja nii Ferdinand pääses. Nanumjanz aga hüppas jõkke ja jäi kadunuks. Pärast seda juhtumist otsis Ferdinand omale töö
,,Jevgeni Onegini" sisukokkuvõte Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et
Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas
kirjanike matmispaika Poet's Corner. Lapsepõlv ja noorus 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathmisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevab rikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vang 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat. Maria Beadnell Kuulsus ja saavutused Juba enne 1933. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega. Hiljem, lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistust juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837-1838) ja tegid Dickensi maailmakuulsaks. Teosed
ebaviisakalt II ( Rastignaci suhted Isa Goriotiga,- Vautriniga,- Delphine De Nuchingen,- Vikontess ?) Rastignac - Isa Goriot ( Rastignac sai Isa Goriotiga hästi läbi, kui Goriot sai teda et Rastignac käib tema tütrega Rastignac-Vautrin ( alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi, kuid hiljem ei sallinud teda eriti Rastignac- Delphine De Nucingen ( Rastignaac armus temasse ja armastas teda kogu ülejäänud raamatu jooksul ) Rastignac-Vikontess ( Rastignaci sugulane, Vikontess avas talle tee Pariisi seltskondadesse, läbisaamine oli neil hea ) Muutused: Isa Goriot Rikastus kui olid Pariisis rasked ajad, nimelt ta oli seal nuudlikaupmees , sai selle ametiga rikkaks, teose lõpuks on ta uuesti vaene ,
6. Kui palju tõi sisse aastas de Rasignacile mõis ja kui palju sai sealt endale Eugene? - Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis? - Ta kuulis isa Goriot´i rasket ohet ning läks vaatas läbi ukseaugu ja nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli ning nägi ka, et Vautrini juures käisid kaks meest.
Raamatu algul põgenetakse kaunile aasale Carmenit kirjeldatakse kui ilusaimat ja kordumatut naist Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis Kujutatakse maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nõidus ja ebausk aitavad tekitada romantilist miljööd Romantilisele kangelasele iseloomulikud jooned Don Jose pidi põgenema Ta armus lootusetult Ta pidas endas tihti võitlusi, tema elu oli raske Ta allus igale Carmeni soovile Ta ei suutnud otsustada mida teha, kas elada röövli elu või põgeneda Ameerikasse Ta oli Carmeni nimel kõigeks valmis Oma armastuse tõttu Carmeni vastu kaotas terve mõistuse Ta tappis Carmeni, et keegi teine peale tema ei saaks Carmen´ga koos olla Arvamus Raamat oli segane. Peatükid ei olnud omavahel kuidagi seotud. Raamatu lõpp
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas
varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagasi. Kord kutsus Lenski Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana kirjutas Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin omapoolset huvi ei avaldanud. Tatjana oli hästi haritud ja valdas prantsuse keelt, kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles, kuna see keel oli selle ajastu kultuurile omane. Prantsuse keeles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini. Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt noor mõisnik ja poeet Vladimir Lenski. Lenski oli noor ja sirge poet, kelle süda oli tulvil armastusest
Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.Hermese vahekorrast Aphroditega sündis Hermophroditos ja vahekorrast ühe nümfiga sündis Paan.Just Hermes viis väikese Dionysose nümfide juurde kasvatusele. Minos Minos oli Kreeta kuningas ning Zeusi ja Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone
Daphnist päästis see, et ta sadas soku selga. Ta jäi ootama kas keegi mööda kõnnib ja teda aitaks. Chloe nägi seda pealt ja tormas appi koos veisekarjusega. Köit polnud kaasas ja kasutati väljatõmbamiseks Chloe juustelinti. Ka sokk tiriti üles. Sokk kingiti veisekarjusele tänutäheks. Daphnis polnud vigastada saanud. Kuna Daphnis oli väga must, läksid lapsed pesema allika juurde. Daphnis pesi alasti ennast ja Chloe imetles teda. Chloe pesi Daphinsi selga. Chloe armus Daphinsisse ja jäi ootama juba järgmist korda kuna ta näeks teda pesemas uuesti. Chloe kiitis Daphnist ja sellest saigi algus armastusele. Chloe ei saanud aru, mis temaga toimub. Nimelt ei jäänud ta öösiti magama, karja jättis hooletusse, söök ega jook ei maitsenud talle enam, kiired tujumuutused. Ta ei saanud aru, mis temaga lahti on. Chloe ei tea, mis on armastus. Dorkon teadis läbi ja lõhki armastusest kõike, ta oli poisieast välja kasvanud
Apollon ja Daphne Apollon ja Daphne lugu on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast. Päikese ja muusika jumalale Apollonile langes needus, kui ta pilkas noort jumalat Erost. Apollon olevat üleolevalt Erosele öelnud, et vibu ja nooled peaks olema ikka nende kätes, kes on nende väärilised. Pahur Eros lasi seepeale Apolloni pihta kuldse noole, mis pidi sütitama armastust ning nümf Daphne pihta tinast noole, mis pidi sütitama viha. Apollon armus Daphnesse, aga nümf jälestas teda. Tegelikult põlgas Daphne ära mitmeid potensiaalseid armsamaid, eelistades selle asemel metsade avastamist. Kuigi Daphne isa Peneios soovis, et ta abielluks ja saaks lapsi, palus ta isa, et ta ei peaks abielluma nagu Apolloni õdegi. Apollon pidevalt palus Daphnet, et ta jääks, kuid nümf jätkas põgenemist. Ühel korral nähes, et Apollon saab ta kohe kätte, palus ta oma isa Peneiose abi: "Aita mind Peneios
· Boltzmann alustas 1863. aastal Viini Ülikoolis füüsika õpinguid. Ülikoolis tutvus ta lähemalt Maxwelli töödega. · 1869. aastal sai Boltzmann Graz'i ülikooli Matemaatilise füüsika professoriks . · 1873. aastal kutsuti Boltzmann Viini Ülikooli professoriks, kus ta õpetas kuni 1876. Boltzmann ülikooli aastatel. Perekond · 1872. aastal kohtas Boltzmann Henriette von Aigentler'i, kellesse ta armus. 1876. aastal abiellus paar ning neile sündis 3 tütart ja 2 poega. · Boltzmann naases 1876. aastal Graz'i, kus ta elas edaspidi 14 aastat koos perega, sel perioodil tegi ta palju märkimisväärseid avastusi. 1885 sai ta Graz'i ülikooli presidendiks. Boltzmann koos Henriette von Aigentler'iga . Avastused ja saavutused · Boltzmann on üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid.
Filmianalüüs (500) Days of Summer/ (500) Päeva Armastust Film rääkis noorest mehest, kes arvas end oma eluarmastuse leidnud olevat. Tüdruk, kellesse poiss armus, polnud just kõige "lihtsam" ning tekitas poisi ellu suurt segadust. Filmis käsitletigi nende suhte kõnekamaid hetki segipaisatud järjekorras. Lugu rääkis leitud, kaotatud ja taasleitud armastusest väga kaasahaaraval ja erilisel moel. Peategelaste näol vastandati ühte, kes uskus, et on olemas saatus ja teist, kes oli veendunud, et kõik on juhuse küsimus. Tekitamata vaatajas segadust, oli filmis sündmuste järjekord täiesti ettearvamatu.
Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Pygmalion kreeka skulptor, kes armus ära oma enda tahutud elevandiluust naise kujusse. Narkissos Herakles on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Kerberos oli hadese koer. Kerberosel on kolm pead, mille kohutavate lõugade vahelt tilgub mürki, ja draakoni saba ning mõnikord kasvavad tema seljas maod. Charon oli vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viis surnud Hadese üle Acheroni jõe
Üksildane laps, kellel olid teistest lastest erinevad teadmised. Teda ei sallitud, kiusati koolis. Suur ego, tal oli alati vajadus olla tähelepanu keskpunktis. Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni kolledzis. Tal oli palju naisi ja ta suhtles ainult väga ilusate naistega. Wilde leidis, et inimeses peab kõik ilus olema. Abiellud ja sai ka 2 last. Hiljem armus Wilde Lord Alfred Douglasesse, kes teda julmalt ära kasutas. Oli väga õnnetu suhe. Nende suhe läks kohtusse välja ja Wilde mõisteti süüdi Douglase võrgutamises ja ärakasutamises. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Vangla tingimused olid tema jaoks kohutavad. Vanglast vabanedes lahkus Inglismaalt. Elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all
2. Mida tähendab mõiste ,,faustilik hing"? See on hing, mis on kuradile müüdud, millegi lühiajalise vastu (õnn terveks maapealseks eluks näiteks). 3. Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Faust tahtis kogeda ülimat õnne ja ta tegi selle saamiseks ka vigu, sattudes kuritegelikule eluteele. 4. Miks saab väita, et ,,Fausti" esimene osa on romantilise alatooniga? Faust armus ühte tüdrukusse, ning nad hakkasid kurameerima. See polnud sellel ajal sobilik kui abielus polnud. 5. Milline on teoses naise sümbol? Naise sümboliks on romantika, armastus. 6. Iseloomusta põhjalikult Fausti. Faust tüüpiline romantismiaja tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest. Tema arvates inimesed ei näe üle oma pahede ja probleemide. Faust oli kõigest tüdinenud ja tahtis koguaeg midagi uut, ta otsis elu mõtet
Teos räägib noorest mustlannast, kes oli oma välimuselt palju kenam kui kõik teised tema rahvusest. Ta oli neiu, kes rabas enamikku noormehi ja pani neid endasse armuma esimesest silmapilgust. Carmen oli oma iseloomult väga kaval ning salapärane. Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle nimel isegi röövima ja tapma. Kuid ta ei saanud Carmenit endale ning see kaotus viis ta Carmeni mõrvale. Ta sattus vanglasse, kuhu tuli teda külastama Merimee ning jutustas talle oma loo saatanast Carmenist. ,,Carmenis" anti ka ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Mulle meeldis raamatu sisu, see andis mulle väga palju uusi teadmisi mustlaste kohta
Tsatsiki ja Per Hammer arvasid et nende klassijuhata on ahvnaine kuna ta jalad olid karvased . Peale kooli otsustasidki Per Hammer ja Tsatsiki õpetaja järgi luurata . Aga selleks nad pidid pikkapäeva õpetajatele valetama . Kooli kõige ülbem poiss oli Märten . Ta kiusas endast väiksemaid alatihti .Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid .Märten käib mampsi juures kittarri õppimas , aga Tsatsiki on armukade . Tsatsiki armus enda klassi kõige ilusamasse tüdrukusse , kelle nimi oli Maria Grynwall . Hommikul läks Tsatsiki koos Gäraniga kooli . Ta jõudis kooli väga vara ja jäi klassi ukse taha pingile pikutama . Järsku aga ta juba magas seal ja õpetaja äratas ta ülesse. Tsatsiki polnud kunagi oma isa näinud aga ta tahtis teda kangesti näha . Ta teadis et ta isa elab Kreekal .Ja siis nad läksidki koos mampsiga Kreekasse. SISEMONOLOOG: Vali raamatust mingi kindel stseen/olukord. Kui sa oleksid
ikkagi ära Lopahhini poolt. Novell ,,Suudlus" 1. Lugu räägib ohvitserist nimega Rjabovits, kes ei olnud oma eluga rahul kuni ühe õhtuni, mil koges oma elu esimest suudlust. Peategelasteks on Rjabovits ise ja salapärane naine. 2. Rjabovits oli võtnud osa seiklusest(peost), mille käigus toimusid ootamatud sündmused ning ühel hetkel leidis ta end tundmatu naisega, ta koges oma esimest suudlust ja armus. See andis ta elule hoogu, ta tundis jälle rõõmu. Rjabovits arvas, et peab seda naist tundma õppima ja temaga veel kohtuma. Kuid hiljem ta mõistis, et see oli kõigest ajutine tunne ja ta jätkas oma normaalset elu. 3.Vähe tegelasi: Rjabovits, salapärane naine, von Rabbeck, Lobytko. Ülaatuslik lõpp: Rjabovitsi armastus taandus ning ta jätkas oma tavapärast elu.
Raha eest õnne ei saa Elas kord kuningapoeg , kes oli väga rikas. Ta arvas, et tal on kõik olemas, et olla õnnelik. Ühel päeval kohtus ta vaesest perest päris tütarlapse Miiaga. Kuningapoeg armus koheselt. Mõned päevad hiljem tegi ta Miiale abieluettepaneku. Miia ütles printsile, et abiellub temaga vaid siis, kui prints võimaldab talle õnnelikku elu. Kuningapoeg vastas kohe, et tal on uhke loss, mitu teenijaid, raha ja veel palju muudki. Prints lubas Miiale osta kõik, mida neiu soovib. Miia vastas kuningapojale, et sellised asjad pole veel kedagi õnnelikuks teinud. Miia andis printsile aega täpselt aasta, et prints saaks õppida
Martin eden Jack London Peateglased Martin Eden Ruth Morse Lizzie Connolly Joe Dawson Russ Brissenden Kokkuvõte Ruth tüdineb ootamast ja enne seda Martin Eden armub Ruthi kui Eden rikkaks saab lähevad nad esimesest silmapilgust. Tänu lahku. Samal ajal sureb ka mehe sõber temale tekib mehel soov end Russ Brissenden. Eden jääb üksi. Peol harida ja ta tahab saada kohtub ta Lizziga, kes hakkab talle kirjanikuks. Sellega kaasnevat kohe meeldima ja Eden kogub veelgi kuulsust ning raha. kuulsust ja raha tahtis mees kasutada Ruthiga abiellumiseks. Kokkuvõte Ruth tahab tema juurde tagasi, aga Eden keeldub. Mees kohtab vana sõpra Joed ja läheb reisile "Mariposa" pardal. Seal tekib tal unetus ja soov puhata. Suures...
Armastuses jõud on suurem kui kurjuse jõud Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai e...
Helga Nõu "Kass sööb rohtu" Helga Nõu Elulugu Sündinud 22.septembril 1934 Tartus Isa oli metsainspektor ja ema käsitööõpetaja Ta on elanud Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus Põgenes Rootsi 1944. aasta septembris Õppinud Pärnu 5.Algkoolis, peale seda Rootsi algkoolis, Södermalmi Kõrgemas Tütarlaste koolis Õpingud lõpetas Stockholmi Õpetajaseminaris Kirjanik ja õpetaja 1957. aastal abiellus Enn Nõuga Kaks tütart Laine ja Liia ja poeg Heino Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsim...
Raili teadis, et marcus elab oma tädi juures ja vanemad elavad linnas. See oli tõesti nii, aga oma kihlatu jättis ta kogu loost välja. Vahepeal oli juhtunud traagiline juhtum. Marcus oli koos oma sõpradega Roometi läbi peksnud ning hiljem visanud ta järve. Kus Roomet kukkus peaga vastu kivi. Sõbrad olid pärit Tallinnast ning, et ise süüst pääseda viisid nad Roometi haiglasse. Öeldes, et leidsid ta järvest. Raili hakkas tihedamalt Roometiga suhtlema ning peatselt armus tasse. Nad hakkasid Roometiga peatselt käima. Roomet ei olnud rikkast perest, aga Raili sellest ei hoolinud. Märkamatult jõudsid kätte eksamite ajad ja nendest viimane ajaloo eksam. Keset ajaloo eksamit kukkus äkitselt Roomet kokku, kiiresti tuli kohali kiirabi, kuid hiljem teel haiglasse Roomet siiski suri. Pärast Roometi surma sai Raili teada, et ta on rase ninlg ootab Roometi last. Kooli lõpetasid nad mõlemad väga heade hinnetega.
Muidu pidi ta ööbima oma ammuse sõbranna Triinu juures, aga Triinu pidi minema ootamatult Soome. Ta jäi paariks ööks hostelli, aga kuna tal jäi koguaeg raha vähemaks ja tööl ei käinud. Siis ta kirjutas ennast hotellist välja ja ostis endale poest ühe odava magamiskotti. Ta leidis ühe üksiku maja, mis oli suhteliselt korralik ja jäi sinna. Internetti jututoas käies kohtas ta Fredi, kellega nad käisid ka koos väljas. Selle tulemusena armus Kleer Fredi. Hiljem tuli välja, et see üksik maja kuulub Reneele, kes seal vahest ööbib, kui ta kodus ei taha olla. Renee lubas tal majja jääda. Varsti saatis Fred talle kirja, et kui Kleer raha ei maksa siis ta näitab Kleeri kohta tehtud pornovideot kõigile. Ta räägib sellest Reneele ja näitab isegi seda talle. Renee lubab teda aidata. Renee uurib välja, kus Fred elab ja kutsub sinna majja politsei.
"El Greco" (kreeklane)all, mis viitas tema Kreeka päritolule. Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614 Toledos. · 1560. Aastal läks El Greco Veneetsiasse, kus ta vaimustus Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. · Edasi siirdus ta Rooma, kus tundis, et ei leia õiget rakendust ja tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. · 1572 jõudsi kunstnik Hispaaniasse, kus ta armus Jeromina de las Cueva s'se . · 1577. a jõudis El Greco Toledosse, kus ta leidis Click icon to add picture Loomingust El Greco on kahtlemata üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid. Ta figuurid on pikaksvenitatud, näivad meie silme ees kasvavat ja võlutult taeva poole vaatavat. Vahel rikkus ta renessansiajastu perspektiiviseadusi, nii tundus lähedane kaugena ja kauge lähedasena. Kreetal harjus El Greco bütsantsi
Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale. Kord kohtamas olles jäid nad Kristiinele vahele ja see talle ei meeldinud, kuna see meenutas talle Taavit kellega ta kunagi oli koos olnud. Taavi, aga oli läinud merele ja see oli Kristiinele haiget teinud, sellepärast ei tahtnud ta, et tema tütrega sama juhtusk. Kord tööd tehes ütles Taavi, et Jullist võib saada meremees nagu tema kunagi oli. Ükskord tuligi sadamasse väike laev mille kapten oli Sergei
Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäidendi “Pardike Tuttpütt”. Rein Agur on töötanud Nukuteatris lavastaja assistendina ja seejärel lavastajana ja teatri peanäitejuhina. Ta on loonud Nukuteatris üle 70 lavastuse. Etendus rääkis peategelasest Katist, keda mängis Katariina Ratasepp, ja tema elust. Kuidas Kati armus ühte poissi ning kui keeruline elu tal on. Etenduse lõpuks Kati jääb vägistamise ohvriks ning ta saab suguhaiguse. Etendus tervikuna meeldis mulle väga. Kõik oli täpselt paika pandud, kes mida teeb jne. Lavakujundus meeldis mulle, kuna kasutati kõiki ressursse, mis võimalik. Tundus nagu oleks näitlejatest olnud puudus, kuna pidevalt oli üks ja sama näitleja kohal, aga teise karakterina. Muusika oli ainuke asi, mis mulle eriti ei meeldinud
Õnnelik Prints Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski.
kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
