pidamist ja temaga arvestamist. Teenindaja omakorda püüab teha kõik, et tarbija soov saaks täidetud ja lisab sellele omalt poolt soojust ja tähelepanu. Seega võime öelda, et tarbija on KUNINGAS vaid siis, kui Kliendil on alati õigus .... mõelda, arvata, aru teenindaja saab teda abistada KUNINGANNANA! saada just nii, nagu ta mõtleb, arvab, aru saab Kuna kuninga mõte seostub meie kultuuris alamaks olemise ja tingimusteta allumisega võib olla teenindaja jaoks kasulik mõelda kliendist kui Inimesest (ja inimesed on erinevad) Suhtlemise etapid ja müügimudel Suhtlemise eelduseks on suhtlemisvalmidus st. ma olen valmis suhtlema (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu (ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, määratlen rolli
läänekiriku parimaks alternatiiviks poliitilise ühtsuse tugevdamisel. Honorius väljastas 445. aastal edikti, et kõikide läänekiriku piiskoppide kohustus oli ametist vabastamise ähvardusel alluda Rooma piiskopile ja tema määrustele. Seetõttu oli Rooma primaat läänes tõsiasjaks muutunud. Pärast Leo l Surma aastal 461,kui impeeriumi lääneosa jagunes iseseisvateks germaani riikideks, muutus ka Rooma primaat Läänes olematuks. Läänekatoliku kirik jäi germaani kuningate alamaks. Paavsti primaati tunnistati küll formaalselt, kuid Rooma ei olnud praktiliselt mitte mingisuguseid sõnaõigusi kirikliku elu ja arengu osas uutes germaani maakirikutes. Lääne keisririigi kokkuvarisemine 480. aastal tähendas seda, et Rooma paavstitool oli Itaalias ainus korrastatud ja funktsioneeriv institutsioon, kellel olid kasutada suured rikkused. Paavst ei olnud ainult Rooma valitseja, vaid temas sai Itaalia roomameelse elanikkonna koondaja germaanlaste vastases võitluses
ordu ja eestlaste vägi tungis Vadjamaale ja kaugemalegi Novgorodi alale. Ristiti Vadjamaa rahvasti, rajasid linnuse, kehtestasid rahvale kümnisemaksu ja alustasid maade läänistamist. 1241. aastal alad olid tagasi vallutatud Novgorodi vürsti poolt. Samal ajal 1237. aastal khaan Batu mongolite juht tungis sisse Venemaale, nad vallutasid Kiievi ja tungisid edasi Poolasse ja Ungarisse. Novgorod ja Pihkva läksid Kirde-Venemaa vürstide kontrolli alla, kes tunnistasid end khaanide alamaks ja maksualuseks. Pihkva troonipretendendiks oli Jaroslav Vladimirovits, kes 1240. aastal koos Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Põhja-Eesti vasallide vägedega alustas sõjakäiku Pihkva vastu. Pihkva sai vallutatud, kuid 1242. aastal Aleksandr Jaroslavits võttis omakorda PIhkva üle ning viis Vene väed Liivimaale rüüsteretkele. 5. aprillil 1242. aastal toimus Jäälahing, kus ordu kaotas ning pidi sõlmima rahu. 1253. aastal
· Kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) · Kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinever) Varauusaegne au ja duellid Aadliau demilitariseerumine · Noblesse de robe vs noblesse d'èpée · Õukondlik ideaal ,,honette homme" aus mees, pidi täitma peenet reeglite süsteemi, olema väga täpne ja hoolikas selles, kuidas kohtleb oma kaasaadlikke. · Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur auküsimus. Aukaotuse vältimine, selleks tuli midagi ette võtta väljakutse duellile · Uusaegne duell pärit Itaaliast. Au elust kõrgemale tõstmine. Renessansi virtú ideaal. Käsiraamatud (G. Muzio ,,Il Duello" ) kuidas duelli õigesti pidada. Duell Juured · Keskaegne vaen (feudum) õigluse otsimine jõu abil. Kaks võrdset aadlikku otsisid ise õiglust, sest neist kõrgemat jõudu polnud
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
iseendale ja jääks sama vabaks kui enne." Kuidas sõlmitakse ühiskondlik leping? Iga ühiskonnaliige võõrandab iseenda koos kõigi oma õigustega kogu ühiskonnale, kõik inimesed teevad seda võrdsetel tingimustel samaaegselt ning Rousseau väidab, et kui see nii toimub, siis võidavad sellest kõik - kui igaüks annab end kõigile, ei anna ta end tegelikult kellelegi, kuigi inimene muutub suverääni alamaks, moodustub suverään üksikisikutest ja inimene on selles mõttes iseenda alam. Kes on iseenda alam, on ka enda valitseja. "Igaüks meist annab kogu oma isiku ja kogu oma võimu üldise tahte kõrgema juhtimise alla ning peale selle tunnistame me kõik iga ühiskonnaliikme terviku lahutamatuks osaks". Ühiskondlik leping tuleneb rahvalt ja on rahva huvide kaitseks, kuid pole Hobbes'lik enda allutamine absoluutse võimu alla, vaid võim jääb rahvale, kuigi see antakse ära
3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Kodakondsuse mõiste peaks täpsel kasutamisel olema seotud vaid vabariiki kuuluvate isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke, vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse vahel kodanikuks ja alamaks olemist ühendava täpsema ülsmõistena riikkondsust. Avalik võim, territoorium ja rahvas võivad riikluse elementidena esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses: 1) riigivalitsemise vorm; 2) riikliku korralduse vorm; 3) poliitiline reziim. 2
Sellisele Jumalale saab alluda vaid suure värinaga ja püüda kaudsel teel despooti lepitada libeda kiituse ja meelitava kuulekusega. Kuid usaldussuhe näib olevat kaasaegse mõtlemise seisukohalt mõeldamatu." (JUNG 2002:26) Nii jätabki Jahve käitumine pigem loodusjõu mulje, mis võib oma pimedas tungis korda saata mida tahes, olles vaba igasugustest eetilistest kaalutlustest. On muidugi väga küsitav, kas (kui järgida Jungi loogikat) saab loodusjõudu pidada millekski inimesest alamaks. Teadvuse olemasolu ei pruugi näidata paremust, vaid üksnes teistmoodi olemist. Pigem on inimene alati olnud sunnitud tunnistama loodusjõudude ülemust endast, kas siis laastava orkaani või päikese vähenenud aktiivsuse näol, mis maa peal võib kaasa tuua jääaja. Samuti räägib loodusjõu määratlusele vastu dialoog Iiobi raamatu raamjutustuse alguses - Jahve ja Saatan käituvad seal 59
14 kohalikesse vanglatesse. Siin võib õpetaja peatuda ka sünagoogi mõistel. Juutidele kuulunud ärid rüüstati. Võib õpilaste tähelepanu pöörata asjaolule, et tegemist oli 15 partei poolt organiseeritud tegevusega, mitte stiihiliste rahutustega. 16 Meenutada, millal leidis aset anschluss. Alates 15. septembrist 1935 keelati juudi ja sakslase vahelised segaabielud. Juudid tunnistati 17 alamaks rassiks. Teadlaste poolt töötati välja rida tunnuseid, mille põhjal sai kindlaks teha juudi päritolu. Õpetaja võib tuua paralleele „geto“ mõiste kasutamisest tänapäeval. Lõpliku lahenduse 18 poliitika eesmärgiks oli vabaneda juutidest füüsiliselt. See tähendas nende tapmist. Analüüsiobjektiks oleksid inimesed fotol – neil on kaasas palju pakke – miks? Mis sai nende 19 kodudest? 20 Diskussioon kujuneb vastavalt õpilaste küsimustele
ühiskonnale." Igaüks annab end ära täielikult kõik võrdselt. · ,,Kui igaüks annab end kõigile, siis ei anna ta end kellelegi... siis saadakse tagasi kõige kaotatuga samaväärne hüvitus ning lisaks võidetakse juurde suurem jõud, mille abil enda omandust säilitada." (ÜL I.6) · Kui igaüks annab end kõigile, ei anna ta end tegelikult kellelegi, kuigi inimene muutub suverääni alamaks, moodustub suverään üksikisikutest ja inimene on selles mõttes iseenda alam. Kes on iseenda alam, on ka enda valitseja. · "Igaüks meist annab kogu oma isiku ja kogu oma võimu üldise tahte kõrgema juhtimise alla ning peale selle tunnistame me kõik iga ühiskonnaliikme terviku lahutamatuks osaks". (ÜL I.6) · Ühiskondlik leping tuleneb rahvalt ja on rahva huvide kaitseks, kuid võim jääb alati rahvale. Võim peab alluma "üldisele tahtele". Valitsusvorm on teisejärguline
Kas tahad meie hulka tulla?» Võib arvata, kuidas see ettepanek mõjus Gringoi-re'isse, kes nägi oma elu juba niidi otsas rippuvat ja käed longu laskis. Ta haaras ettepanekust õhinal kinni. «Muidugi tahan, ja hea meelega,» vastas ta. «Sa oled siis nõus tulema vargapoiste kilda?» küsis Clopin. 4 7 «Vargapoiste kilda, jah, muidugi!» vastas Gringoire. «Sa astud siis lindpriide kodanike seltsi?» 83 «Jah, lindpriide kodanike seltsi.» «Argoo kuningriigi alamaks.» «Jah, Argoo kuningriigi alamaks.» «Suliks?» «Suliks.» «Ihu ja hingega?» «Ihu ja hingega.» «Olgu öeldud,» kostis kuningas, «et sind sellegipärast üles puuakse.» «Kurat võtaks!» ütles poeet. «Ainult, et pisut hiljem,» jätkas Clopin rahulikult, «ja suurema pidulikkusega, kuulsa Pariisi linna kulul. Sind puuakse suurepäralisse võlla ja ausate inimeste poolt. See olgu sulle lohutuseks.» «Teil on õigus,» vastas Gringoire. «Sul on veel teisigi eeliseid
mõisad, vaid iga hoone, mille katuse all taanlane või sakslane elas. Armutult kurnatud ja piinatud talupoeg võttis viimse jõu kokku ja müristas-oma ärganud priiusehimu hirmsa valjusega isandaile kõrvu. Sakste põlevate majade tuli pani taeva punetama, varsti värvis ka nende veri maapinda. Nüüd said 93 isandad hirmuga aru, kui kardetav on inimest loomaks alandada, temale näitlikult looma toorust õpetada. Loomadest alamaks arvatud talupojad ei hoolinud inimlikust halastusest, vaid hävitasid viivitamata ja valimata, mis vihatud tõust iganes nende kätte sattus. Nad ajasid põgenejaid kui metselajaid taga, otsisid kõik urkad läbi ja tapsid ilma armuta. Tume mühin, kõledam kui öövaimude möllamine, tõusis igast küljest üksiku künka ümbruses. Kui tasasem tuulehoog ühelt poolt puhus, kandis ta talupoegade rõõmuhõiskamist,