1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
mille niiskus on kuni 50%, tuhasus kuni 10% ja lisandeid kuni 10%. Üle 20% lagunemisastmega turvas ei ole allapanuks kõlblik. Põhjus – kuivalt tolmab ja märjalt on porine. Ka vähelagunenud turvas märjana ei ima vett ning külmub.; 2. maaparandusturbana-Nõuded turbale: Lagunemisaste vähemalt 45%; Tuhasus vähemalt 10%; lubjasisaldus mitte alla 3…4% pH mitte alla 5.; 3. väetusturbana -Komposteerimisprotsessis aeroobses keskkonnas mikroorganismide tegevuse tulemusena tõuseb temperatuur 50…70 kraadini. Selle juures läheb enamus taimedele kättesaamatuid lämmastikühendeid kättesaadavaiks. Kui turvaskomposti on tehtud külmal ajal ja märjast turbas või on kasutatud vedelat läga, siis võib kompostimine ebaõnnestuda. Selline kompost külmub läbi, bioloogilised protsessid peatuvad ja taimedel kergesti omastatavaid ühendeid ei teki.; 4. kasvusubstraadina kasvuhoonetes ja lavades. - e
Organismides on lõviosa lämmastikust valkude koosseisus (meenutagem, et igas aminorühmas on lämmastikuaatom). Laguahelas hoolitsevad immobiliseeritud lämmastiku ringesse toomise eest esimesena ammonifitseerijad bakterid. Ammonifikatsioon on aminorühma (-NH2) sisaldavate orgaaniliste ainete bakteriaalne lagundamine (aminohapete desamiinimine). Ammonifikatsiooni lõpp-produkt on ammoniaak (NH3, vesilahuses esineb ammooniumioonina – NH4+). Aeroobses keskkonnas ammoniaak ei kogune vaid assimileeritakse koheselt nitrifitseerijate bakterite poolt. Nitrifikatsioon on ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine, algul nitritiooniks (NH4+ ® NO2-, seda teevad näiteks bakterid perekonnast Nitrosomonas), pärast nitraatiooniks (NO2- ® NO3-, seda toimetavad näiteks perekonna Nitrobacter esindajad). Nii ammooniumioonid kui nitrit- ja nitraatioonid on taimedele kättesaadavad. Anaeroobsetes (e
lõhustamine lõplik lõhustamine toimub aga peensoole enda ensüümide toimel. Need on laktaas, sahhariid... Toidu kiudainetes sisalduvad polüsahhariidid, aga lõhustatakse jämesoole bakterite ensüümide poolt. Monososahhariidide imendumine toimub peensooles, imenduvad verre (glükoos, galaktoos, fruktoos - need on monosahhariidid). Glükoosi nii nagu fruktoosigi kasutab organism kudedes energia saamiseks oksüdatsiooni protsesside käigus (toimub hapniku juuresolekul, tavaliselt aeroobses faasis saadakse hapniku juuresolekul 38 ATP molekuli väärtuses energiat). Osa energiat läheb rakkudes endis ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, osa energiat aga kulub keha temperatuuri hoidmiseks. Ülearune glükoos muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks ning põhiliselt rasvkoes triglütseriidideks(rasvhapped ja glütserool), mis kujutab enesest varu e depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning
hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Lagundavad suuresti samad mikroobid, kes lagundavad ka tselluloosi. Lagundatava orgaanilise aine koostis omab lagundamisprotsessile olulist mju. Mikroobid ei lagunda taimejnuseid kui ht tervikut, vaid taimekudede orgaaniliste hendite gruppe lagundatakse selektiivselt. ldine reegel: mida raskemini lagundatav on hend, seda viksem on vastavat hendit lagundava ensmi osakaal mikroobikoosluses. Taimejnuste lagundamise kiirus sltub keskkonna
ja rahvuste evolutsiooni. Mitokondrite ülesanded : 1. hingamine rakutasandil. Toitainete järkjärguline lagundamine ensüümide ja hapniku koostöös. Selle tagajärjel moodustuvad vesi, süsihappegaas ja energia. Enamus energiat hajub soojusene, ülejäänud kasutatakse ATP sünteesiks. 2. ATP süntees Mitokondrite arv rakus : sõltub : a)raku suurusest.(suurim rakk on munarakk) b)raku aktiivsus c)hapniku juurdepääs. NB! mitokondrid saavad olla vaid aeroobses keskkonnas. Mitokondrite paljunemine : 1) jagunemine 2) Pungumine 3) Uued mitokondrid tekivad vanade sisse. Plastiidid - Ainult taimerakkudes. Eristatakse 4 rühma : 1) Proplastiidid - väikesed plastiidid, millest arenevad teised plastiidivormid. 2) Leukoplast - pärisplastiidide vorm. Säilitavad varuaineid. Kõige rohkem on leukoplastides tärklist, aga leidub ka valke ja lipiide. Leukoplaste on palju viljades ja säilitusorganites.
glükoos, sahharoos, etanool) 2. Kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained) 3. Käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid) 4. Peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne.) 5. Temperatuurinõudlis (külmalemb, kuumalemb) 6. Liikuvus (vedel keskkond, tahke pind) 7. Osmotolerantsus (osmootse rõhu talumine) 8. Suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob- saab elada nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas) 9. pH taluvus 10. Soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed) 11. Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne.) moodustamine 12. Tundlikkus antibiootikumitele 13. Varuainete loomus 3. Biokeemilised 1. Rakukesta keemilised komponendid 2. Pigmentatsioon (Serratia marcescens- prodigiosiin. Antibiootilised omadused) 3. Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid) 4
diagnoosi. Teostamisel valmistatakse tampooniga võetud materjalist 2 äigepreparaati. Ühte töödeldakse Bordetella pertussis’e ja teist B. parapertussis’e fluorestseeriva seerumiga. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE. Tampooniga võetud materjal külvatakse enamasti süsiagarile, kuhu on lisatud 10% hobuseverd ja konkureeriva mikrofloora mahasurumiseks antibiootikumi tsefaleksiini (Regani- Lowe’I agar). Külviplaate inkubeeritakse aeroobses, suhteliselt niiskes keskkonnas 35-36°C juures 5 kuni 12 päeva. Pesad on väikesed kuni keskmised, valkjashallid, siledad, meenutades kaste- või elavhõbeda tilku. Külvimeetodi sensitiivsus ei ületa 60%! Valitud ja märgitud pesadest tehakse kontrollpreparaadid ja värvitakse need Grami meetodil. Kui preparaadis on näha bordetelladele iseloomulikke väikesi gramnegatiivseid pulgakesi (kokobakterid), samastatakse
Metabolismi reaktsioonid on praktiliselt kõik ensüümide poolt katalüüsitud: ○ Toitainete muundamine ○ Jääkainete eemaldamine ○ Energia muundamine ○ Sünteetilised ja lammutamise protsessid Metaboolsed rajad on üksteisest sõltuvad. Glükolüüsi ja Krebsi (TCA) tsükkel on ainevahetust ühendav mehhanism. ATP saadakse süsivesikute, rasvade ja valkude põlemise ● Süsivesikute põlemisel – peamiselt glükoosi (tsütoplasmas anaeroobsel glükolüüsil, mitokondrites aeroobses Krebsi tsüklis) ● Rasvhapete põlemisel – mitokondrites beeta oksüdatsioonil ● Valkude põlemisel –hüdrolüüs aminohapeteks, aminohapete lammutamine Krebsi tsükli vaheühenditeks, ning siis atsetüülkoensüüm A‐ks ja süsihappegaasiks Mitmesuguste ainete kasutamine sünteesiprotsessides kudede ülesehitamisel ja asendamisel, samuti varuainete kogumisel – anabolism- on tasakaalus lõhustumisprotsessidega vanade kudede lammutamisel ja jääkainete eemaldamisel- katabolismiga
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine ...
materjalidega on siin abiks); võib sisaldada raskemetalle (nende puudumine või esinemine oleneb sellest, millisest toorainest kompost on valmistatud; näiteks heitveepuhastite setted võivad neid sisaldada). Esmatähtis kompostimisprotsessi õnnestumisel on massi piisav varustatus hapnikuga. Hapniku piisav juurdepääs tagatakse põhi- ning tugimaterjalide õige valikuga. Kui kompostimine toimub hapnikuvaeses keskkonnas, hävivad mikroorganismid ning aeroobses keskkonnas toimuvate lagunemisprotsesside asemel käivituvad anaeroobses keskkonnas kulgevad mädanemisprotsessid. Süsihappegaasi asemel hakkab nüüd erituma metaan jt anaeroobses keskkonnas kulgevate reaktsioonide produktid. Piisav õhustatus (hapnikuga varustatus) ning sobiv niiskusrežiim tagatakse ühelt poolt komposteeritava materjali kihitamise teel koredama tugimaterjaliga ning teiselt poolt komposti regulaarse segamisega. Tugimaterjaliks sobib puukoor, hake, oksajäägid,
Anaeroobsetes tingimustes, kus saavad töötada ainult käärimisrajad (juhul, kui puuduvad hapnikule alternatiivsed elektronaktseptorid), vajavad rakud elutegevuseks samuti prootonpotentsiaali energiat. Sel juhul toimub F1F0 ATPaasi manulusel ATP hüdrolüüs ning hüdrolüüsi käigus vallandunud energia abil pumbatakse prootonid rakust välja. Laborikatsetes on näidatud, et F 1F0 ATPaasi-defektsed mutandid pole võimelised kasvama anaeroobses keskkonnas. Samuti ei suuda nad kasvada aeroobses keskkonnas olukorras, kus C-allikaks on ainult TCA tsükli vaheproduktid. Tsitraaditsükli vaheühenditel kasvavates rakkudes ei toimu substraadi tasemel fosforüleerimist ning ATP süntees on võimalik ainult H + ioone pumpava F1F0 ATPaasi abil. F1F0 ATPaasi kompleks on kodeeritud atp operoni poolt. Kuigi kõiki geene transkribeeritakse koos ühelt promootorilt, on nende geenide poolt kodeeritud ensüümkompleksi kuuluvate subühikute arv erinev.
Mehaanilise puhastuse käigus väheneb biokeemiline hapnikutarve (BOD) 20–30% ja heljumi (SS) sisaldus 50–60%. Bioloogiline puhastus Teises etapis toimub reovee bioloogiline puhastus, mille käigus lagundatakse bakterite abil kuni 90% orgaanilisest reostusest. Mikroorganismide elutegevuse tõttu muudetakse lahustunud- võikolloidne orgaaniline aine osaliselt gaasideks, mis vabanevad atmosfääri, või kasutatakse toiduks, mille tulemusel bakterid paljunevad. Aeroobses keskkonnas muudavad bakterid orgaanilise aine vaba hapniku abil süsihappegaasiks, veeks ja biomassiks. Anaeroobses keskkonnas muudavad anaeroobid reoained aga metaaniks, süsihappegaasiks ja biomassiks. Pärast bioloogilist puhastust suunatakse heitvesi järelsetitisse, kus mikroorganismid settivad[11]. Eraldatud biomass ehk liigmuda sisaldab patogeene ja seega vajab edasist käitlemist. Bioloogilisi reoveepuhasteid on kaht tüüpi: biokilepuhasti ja aktiivmudapuhasti:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
