( . -- -- , -- ) -- , . (17 075 400 ² 11,46 % , 12,65 % , , ). 2012 143 030 106 , . -- . 23 . -- . 12 : , -, , , , , , , , --, , . 18 ( ), 2 , : , , , , , , , , , , , , , , , ; . 1991 - ]. -- , , , , , , , . -- . . , , , , . .
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register..............................
Dear Neander Taal, Once again, I find disappointment. Once again, I find no satisfaction. Once again, I find that my motivations for writing this letter are not of insult or hatred, but of the deepest love for mankind and the truest concern for its future generations. It is requisite, even in this summary sketch, to go back a few years to see how I admit I have a tendency to become a bit insensitive whenever I rebuke Laivi Tuvahe for trying to leach integrity and honor from our souls. While I am desirous of mending this tiny personality flaw, by brainwashing her apologists with anarchism, Laivi makes them easy to lead, easy to program, and easy to enslave. I would like to comment on Laivi's attempt to associate hooliganism with Dadaism. There is no association. Should we be concerned that Laivi wants to destroy that which is the envy of--and model for--the entire civilized world? I'll answer that question for you: Yes, we shoul...
Nuclear Power: A Burden or a Blessing? Today, when the pollution of Earth is an important matter, people are trying to find economic solutions to produce power. This is where the necessity of nuclear power plants comes in question. Nuclear power plants are a cheap way to generate electricity but it also brings a lot of pollution that is much more radioactive and toxic than, for example, coal waste. But if we are looking at the facts, burning coal pollutes the Earth much more than nuclear power plants because more waste is generated. CO2, which is released from burning coal, is the main cause of global warming. Nuclear waste is collected and hidden in rocks or under ground, where it won't face the environment. However we shouldn't depend on nuclear energy as Uranium reserves are ending, especially when the world population is increasing and so is the demand for energy. There is Uranium in seawater, but gettin...
............................................................................9 1 Austria Vabariik on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Umbes kaks kolmandikku tänapäevasest Austriast on suurte mägede all. Austria paikneb Kesk-Euroopa kagunurgas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on 8 355 260, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13
ÕLU Üldist Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook Temas on 1-7 massiprotsenti alkoholi Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. Õlu sisaldab kuni 95% ulatuses vett. Õllepruulimise jaoks on oluline vee karedus. Lager-tüüpi õlled vajavad pehmemat vett, ale-tüüpi aga vastupidi karedamat. Valmistamine Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast Aafrikas valmistatakse hirsiõlut Saksamaal nisuõlut Ida-Aasias riisiõlut Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist. Kahjulik Õlu on küllalt kõrge energeetilise väärtusega ning rohkel tarbimisel võib põhjustada ülekaalulisust Õlles sisalduv alkohol tekitab alkoho...
Tabel 1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuste leidmine Üksus/ Pindala Tsooni Maa Puidu Puidu Kasvava Koguväärtus kirjeldus ha hind väärtus tagavara maksumus metsa S /ha S*t.h tm/ha /tm väärtus t.h. Pt PM S*Pt*Pm 1.1 Põld 15 450 6750 6750 (450/ha) 1.2 Põld 6,5 260 1690 1690 (260/ha) ha = = 8440 21,5 2.1 Põld 19,5 450 8775 8775 (450/ha) 2.2 Põld 9,6 260 2496 2496 (260/ha) ha = = 11271
ldus a Ha ha EUR Tm/ha us EUR rtus EUR Maav=S* metsv=S*Pt Maav+Me S t.h. t.h Pt Pm *Pm tsv 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/ha 6,625 260 1722,5 1722,5 1 osa =21,8 kokku 75 =8585 2.1. Põld 450EUR/ha 19,875 450 8943,75 8943,75 2.2. Põld 260EUR/ha 9,6 260 2496 2496 2 osa =29,4 =11439
Üksus/kirjeldu Pindala EUR/h väärtus tagavar Puidu Kasvava metsa Koguväärtu s Ha a EUR a Tm/ha maksumus väärtus EUR s EUR Maav=S*t. metsv=S*Pt*P Maav+Mets S t.h. h Pt Pm m v 1.1. Põld 450EUR/ha 15,25 450 6862,5 6862,5 1.2. Põld 260EUR/ha 6,625 260 1722,5 1722,5 =21,87 1 osa kokku 5 =8585 2.1. Põld 450EUR/ha 19,875 450 8943,75 8943,75 2.2. Põld 260EUR/ha 9,6 260 2496 2496 =29,47 2 osa kokku 5 =11439,75 3.1. Mets
Elekter, vesi jm. 400 400 Transpordikulud 1 500 1 500 Töötajate palgad 59 985 28 660 Reklaamikulud 700 700 78 585 47 260 Kokku Nagu tabelist on näha, madalhooajal tegevuskulud on väiksemad 31 325 krooni võrra tööliste arvu vähendamise arvel. 3.3. Rahavoogude aruanne OÜ Mustvee Kurk rahavoogude aruandes on kajastatud 2 aasta tulusid ja kulusid (laekumusi ja väljamakseid). Selle eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha hulgas.
P. Põdra 13.11.2011 13.11.2011 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] = 235/2,9 = 81 Mpa - lubatav tõmbepinge [ ] = 0,56*81 = 45 MPa - lubatav lõikepinge [ S ] = 2,9 - varutegur []c = 3*81 = 243 Mpa - lubatav muljumispinge F = 260 kN - ülekantav koormus Leida: 1. Sobiv nurkteras või terased 2. Needi läbimõõt (d) 3. Neetide arv (n) 4. Needirea kaugus nurkterase servast (a) 5. Sõlmlehe paksus () ja laius (b1 ) 2. Nurkterase valik · Ühe nurkterase sisejõud tõmbel, kN F 260 N L = FL = ; N L = = 130kN 2 2 · Tõmbe tugevustingimus N = L [ ] AL
liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüdud Varud
A. F b1 a z0 : 2 . S235. [ ] = 235/2,1= 112 Mpa - [ ] = 0,6*112 = 70 MPa - [ S ] = 2,1 - [ ]c = 1,7*112 = 190 Mpa - F = 260 kN - : 1) () 2) , - 3) 4) 1. F 260 N L FL 130kN 2 2 NL - NL AL AL - ( ) NL 130 10 3 AL ; AL 11,6 10 4 m 2 11,6cm 2 112 10 6 - , , 15%. Ak 1,15 AL 1,15 11,6 13,3cm 2 RUUKKI 757510 : z0=22,1 75
3962634016 0.98481 0.5 100 1.745329252 0.98481 120 2.0943951024 0.86603 0 140 2.4434609528 0.64279 0 45 90 160 2.7925268032 0.34202 -0.5 180 3.1415926536 1E-016 -1 200 3.490658504 -0.34202 220 3.8397243544 -0.64279 -1.5 240 4.1887902048 -0.86603 260 4.5378560552 -0.98481 280 4.8869219056 -0.98481 300 5.235987756 -0.86603 320 5.5850536064 -0.64279 340 5.9341194568 -0.34202 360 6.2831853072 -2E-016 Koostage järgmiste fun Siinusfunktsioon 1) Y=sin(x) 1.5 2) Y=cos(x)
f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520 Ilmselt sobib IT11=320, ja TD = Td =320 EI=0; ES=320; Et Nmin = 110, peaks ei = ES+Nmin=320 + 110 = 430 Et Nmax = 656, peaks es = ei + Td = 430 + 320 = 850 Tabelist näen, et esimene mõistlik toleratsijärk (võllile) on z8 (ei=710, es=791). Ist EI= 0; ES= 320; ei=710; es=791 Nmin= ei ES = 390 Nmax= es EI =791 Maksimaalne ping on liiga suur
Kuigi saadud võrrandil on kaks lahendit, sobib neist ülesande vastuseks ainult teine, sest ruudu külje pikku ei saa olla 0 cm. Kontroll: Kui ruudu külje pikkus on 1,5 cm, siis pindala on 1,5 . 1,5 = 2,25 cm2. Ristküliku küljed on 3 cm ja 1,5 cm ning pindala 3 . 1,5 = 4,5 cm2, mis on 2 korda suurem kui ruudu pindala. Vastab ülesande tingimustega. Vastus: Ruudu külg on 1,5 cm. 4. Kahe arvu vahe on 6. Nende arvude ruutude summa on 260. Leia need arvud. Lahendus: Tähistame ühe arvuga x, siis teine arv on 6 + x. Nende arvude ruutude summa st x2 + (6 + x)2, on 260. Saame võrrandi: x2 + (6 x)2 = 260. Lahendame selle. x2 + 36 + 12x + x2 = 260; 2x2 + 12x 224 = 0; 2 x 2 +12 x - 224 = 0 :2 x + 6 x -112 = 0; 2 x = -3 ± 3 2 +112 ; x = -3 ±11; x 1 = -3 +11 = 8; x 2 = -3 -11 = -14. Kui üks arv on 8, siis teine arv on 6 + 8 = 14.
3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450 70 Seejärel mõõtsime valgustuse aknast seinani iga meetri tagant loomulikus valguses: Aken 610 260 130 80 50 Sein Valgustust mõõtsime ka raamatukogus riiulil ja laual, puhkeruumis, sööklas, koridori põrandal ja teadetetahvlitel: Mõõtmise koht Tulemus (lx) 1. söökla Menüü 150, kassa100, laud 90, laud 570 2. raamatukogu Riiul 260, laud - 530 3. koridori põrandal 180, 20 4
Üks neist oli Hiroshima ja teine Nagasaki linn. Nende rünnakute tagajärjel hukkus 260 000 inimhinge ja tekitas edasistele põlvkondadele suuri geneetilisi kahjustusi. Peale neid rünnakuid on küsitud nii USA kui ka Jaapani käest, et mis siis põhjustas selle ja kas USA on selles teos ainukesena süüdi. USA vastab sellise küsimuse peale, et nemad käitusid õigesti, sest sõda hakkas venima ja see oleks maksnud mitmete tuhandete sõdurite elusid. Ameerika arust oli 260 000 ohvrit õigustatud, sest sõda sai lõpetatud ja nende sõdurid jäid ju ellu. Minu arust on USA arvamus vale ja see mis nad tegid oli suur massimõrv. Kuigi on ka Jaapan süüdi selles, et kogu see sõda nii kaugele läks. Jaapan nägi, et ta võitleb endast võimsama ja suurema riigiga ,kuid ikkagi keeldus ta kõikidest kapituleerumise pakkumistest mis USA talle esitas. Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga
liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (€) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 €/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 €/tk = 480 € Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (480) = müüdud kaupade kulu 720 eurot Ressurss – kaubavarud perioodi lõpul keskm. Soet.m = müüdud kaupade kulu keskm soet
fy 355 Matr. 123456 L 50 B 18 IPE400 IPE450 HEA320 HEB260 G kg/m 66.3 77.6 97.6 93 h mm 400 450 310 260 b mm 180 190 300 260 tw mm 8.6 9.4 9 10 tf mm 13.5 14.6 15.5 17.5 r mm 21 21 27 24 Wpl mm3 1307 1702 1628 1283 Wel mm3 1.2G+1.5s 10.98 13.66 13.90 11.29 Mc rd kN* 463.99 604.21 577.94 455.47
310 103,3333333 250 60 240 312 120 136,3636364 171,7171717 313 171,8666667 273,7 314 150 250 220 315 200 200 250 317 250 320 300 318 150 266,6666667 200 266,6666667 319 255,8139535 320 360 300 321 120 175 233,3333333 260 322 250 250 250 85 324 190,9090909 123,3333333 105 180 325 202,1276596 208,3333333 150 329 172,7574751 332 240 282 164 210 333 180 220 334 150 337 260 290 200 338 120 340 236,3636364 341 270 150 342 100
Nisujahu,vesi, taimne õli, suhkur, pärm, keedusool(1,2%) 1 portsjonis (1 keskmine viil on 26g): Energiasisaldus 286kJ/68kcal, Valgud 2,0g, Süsivesikud 13,5g millest suhkruid 0,7g, Rasvad 0,8g millest küllastunud rasvhappeid 0,0g, Kiudained o,7g, Naatrium 0,1g 16.09.2013 - 500g 45 senti AS Eesti Pagar, Paide, Tööstuse34, 72720, Tel.38 49 260, e-mail: [email protected], www.eestipagar.ee ud Tondi Selveris Leiburi Klassikaline Tallinna Peenleib Rukkijahud, vesi, nisujahu, suhkur,rukkilinnasejahu, pärm, keedusool(1,0%), köömned. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. 1 portsjonis ( 1 keskmine viil on 38g): Energiasisaldus 356kJ/85kcal, Valgud 1,8g, Süsivesikud 18,1g millest suhkruid 1,3g, Rasvad 0,3g millest küllastunud rasvhappeid 0,0g, Kiudained 1,8g, Naatrium 0,2g 17.09.2013 - 475g 89 senti
Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju.
Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju.
Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5
18.01.2011 Piirsalu Irma Võiste kask 1 15 03.01.2011 Salumets Erno Võiste kuusk 5 30 Hind Maksumus 800 16 000 740 10 360 760 9 880 870 6 960 800 20 800 1 240 37 200 480 10 560 1 020 24 480 740 11 100 760 14 440 1 130 21 470 510 13 260 800 5 600 870 7 830 760 9 120 1 240 18 600 830 15 770 480 12 960 1 020 4 080 790 20 540 830 12 450 760 22 800 Kogumaksumus 326 260 Kogus ja maksumus valdade lõikes Vald1 Kogus Maksumus Abja 157 136 240 Asuja 107 82 820 Võiste 136 107 200
225 220 19 4180 7190,4 0,158 0,113 21 0,1432402 235 230 43 9890 3842,9 0,379 0,220 40 0,1748117 245 240 55 13200 16,4 0,650 0,271 50 0,6030275 255 250 31 7750 3448,1 0,859 0,210 38 1,4130713 265 260 17 4420 7176,7 0,962 0,102 19 0,1609069 275 270 10 2700 9330,9 0,993 0,038 7 1,2525871 Summa 183 43820 37945,355 4,045873 1,000 183,000 3,756 Keskmine 239,45 14,44 1
Statistilne uurimus Mitu korda päevas sa keskmiselt läbi hoone ukseava käid? Lisa vastavalt kas M/N. (Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil). Statistilised read: M: 50, 45, 100, 70, 65, 60, 80, 75, 40, 90, 100, 100, 30, 55, 60, 70, 80, 80, 95, 40, 50, 60, 66, 55, 76, 100, 78, 80, 60, 85, 55, 58, 69, 50. N: 100, 80, 85, 85, 85, 70, 80, 55, 50, 70, 60, 65, 75, 80, 90, 90, 110, 100, 100, 60, 70, 75, 85, 90, 75, 55, 70, 80, 55, 80, 60, 75, 100, 70, 65, 75, 75, 80, 90, 70, 60, 55, 70, 80, 90, 100, 55, 60, 40, 60, 45, 80, 68, 80. Variatsiooniread: M: 30, 40, 40, 45, 50, 50, 50, 55, 55, 55, 58, 60, 60, 60, 60, 65, 66, 69, 70, 70, 75, 76, 78, 80, 80, 80, 80, 85, 90, 95, 100, 100, 100, 100. N: 40, 45, 50, 55, 55, 55, 55, 55, 60, 60, 60, 60, 60, 60, 65, 65, 68, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 75, 75, 75, 75, 75, 75, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 85, 85, 85, 85, 90, 9...
9 160 6,282 5,682 4,56 0,5 1,722 60,421 1,122 10 180 7,092 6,392 5,13 0,5 1,962 68,842 1,262 11 200 7,696 7,126 5,70 0,5 1,996 70,035 1,426 12 220 8,633 7,874 6,27 0,5 2,363 82,912 1,604 13 240 9,436 8,671 6,84 0,5 2,596 91,088 1,831 14 260 10,114 9,514 7,41 0,5 2,704 94,877 2,104 15 280 11,016 10,416 7,98 0,5 3,036 106,520 2,436 16 300 11,819 11,397 8,55 0,5 3,269 114,702 2,847 17 330 13,018 12,971 9,41 0,5 3,608 126,596 3,561 18 335 13,038 12,990 9,55 0,5 3,488 122,386 3,440
Õlide suitsemistemperatuurid Toiduõli suitsemistemperatuurid (C) Avokaadoõli 271 Riisiõli 260 Viinamarjaseemne õli 252 Oliiviõli (Extra Light) 240 Maapähkliõli 232 Sojaoa õli 232 Maisiõli 232 Palmiõli 232 Oliiviõli (Rafineeritud) 220
: . . 1. 8 3 ( ). 100 $, 250 $. : , . - 50 $ , - 30 $ , - 20 $ . ? 100+8*50=500 3*50+250=400 100+8*30=280 3*30+250=340 100+20*8=260 3*20+250=310 ; . 2. . 180 $, - 60 $. : 2 , 12 . 16 $, 12 $ 2 $? 180+2*16=216 60+12*16=252 180+12*2=204 60+12*12=204 180+2*2=184 60+12*2=84 - ; ; .
3. Saksamaa 907 4. Valgevene 1 250 4. Ukraina 576 5. Ukraina 1 190 5. Valgevene 247 6. Hiina 748 6. Türgi 188 7. Kanada 367 7. Tsehhi 161 8. Türgi 260 8. Rootsi 103 9. Tsehhi 193 9. Austria 96 10. USA 191 10. Taani 91 11. Austria 164 11. Soome 82 ... ...
VÄLJALASE 220 9,15 3,8397 0,1598 0,0238 0,1196 -0,0284 0,1480 0,0007942 230 10,93 4,0143 0,1907 0,0284 0,1233 -0,0238 0,1472 0,0007731 240 12,38 4,1888 0,2160 0,0321 0,1279 -0,0186 0,1464 0,0007477 250 13,45 4,3633 0,2347 0,0349 0,1331 -0,0127 0,1458 0,0007184 260 14,11 4,5379 0,2462 0,0365 0,1389 -0,0064 0,1454 0,0006856 270 14,33 4,7124 0,2501 0,0371 0,1452 0,0000 0,1452 0,0006503 280 14,11 4,8869 0,2462 0,0365 0,1518 0,0064 0,1454 0,0006134 290 13,45 5,0615 0,2347 0,0349 0,1585 0,0127 0,1458 0,0005761
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.........................................................
SEBRA OMADUSED Valge-mustatriibuline hobune. Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes
0,02 400 380 390 0,850069 0,8720184 0,021949 0,0219489 i 1,525 0,04 380 360 370 0,806476 0,8465587 0,040083 0,0400826 314,15 0,06 360 325 342,5 0,746535 0,7956242 0,049089 0,0490889 n 1390 0,08 320 325 322,5 0,702942 0,7065273 0,003585 0,0035853 l 0,222 0,1 260 250 255 0,555815 0,5710976 0,015283 0,0152829 D 0,12 0,12 180 180 180 0,39234 0,4097716 0,017432 0,0174319 0,14 120 120 120 0,26156 0,2687146 0,007155 0,0071548
Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0 ...
Liha vasardamine. Miks? Et liha muutuks pehmemaks. Kuidas? Läbi kile taotakse vasaraga mõlemalt poolt. Liha vasardatakse selleks, et teha liharulle, snitsleid, kanafileed. Vasardatud liha võib paneerida. Kala ei vasardata. Kui kuum peab olema pann? 250-260 kraadi. Mis pidi lõigatakse lihakiud? Ristikiudu, 1cm laiused tükid. Kuidas asetatakse lihatükid pannile? Mitte eriti tihedalt. Kui kaua praetakse? Kuni pruunistumiseni. Kasuta liha, mis sisaldab vähe sidekudet. Liha hoia enne praadimist 1 tund toatemperatuuril. Peab olema võimalikult kuiv liha. Lihatükid ei tohi olla tihedalt. Maitseaineid võib panna ainult praetud pinnale. Teflonpann hakkab eritama vähkitekitavaid aineid, kui seda kuumutada 100 kraadini (või üle selle).
Redis 25 Naeris 23 Salatid 11 Peet 40 Kõrvits 20 Till 30 Küüslauk 60 Spinat 16 Kuivatatud valged seened 210 Seened keedetud 25 Seened koorekastmes 230 Praetud seened 165 Mesi 20 Pähklid 650 Maapähklid 470 Mandlid 600 Pistaatsiapähklid 620 Sarapuupähklid 670 Rosinaid 270 Kuivatatud viigimarjad 290 Kuivatatud aprikoosid 290 Kuivatatud mustad ploomid 220 Kuivatatud õunad 210 1muna 65 Munapulber 540 Suhkur 295 piparkoogid 330 Leib 206 Sai 265 Rukis 210 piim (3,2% rasva) 58 Feta juust 260 Jogurt (1,5%) 51 Rasvasisaldusega jogurt 60 Jogurt (1% rasva) 38 Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatoori...
Üldandmed Pindala: 8 300 km2. Saare pikkus idast läände on 260 km, väikseim laius 12 km ja suurim 57 km. Rahvaarv: 600 000 Saare keskus: Iraklion Suurimad linnad: Hania, Rethymnon Károlos Papoúlias Talved on leebed Suviti temperatuur 20º-35ºC vahele. Kliima Sügisel muutub kõik roheliseks Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha
7.klass Tartu Erakool Jaan oli väga tundeline .(lk 227,228) Jaanile ei meeldinud ka see kui keegi teda puutub peale oma ema ja üliõpilase (lk 230) Jaan oli väga töökas ja visa. (lk 237,238) Jaan oli otsusekindel.(lk 39, 240, 241) Jaan oli heatahtlik (lk 244, 245) Jaanile ei meeldinud kui talle midagi ette heideti.(lk 249, 250) Jaan oli julge. (lk 250, 254, 256257, 259, 260, 268, 271, 273 276, 277,282 283, 287, 307, 308.) Jaan oli trotslik'(250, 272273, 277, 287 288, 307 308. ) Jaan oli iseseisev (lk 285) Jaan oli põlgav valetavate ja ebaausate inimeste vastu. (lk 303 305) Jaan oli vaimukas (lk 296) Jaan oli portlik (lk 314 319) Jaan oli abivalmis.(320 321.) Jaan oli tagasihoidlik. (lk 324, 325. )
RIASRANNIK IIRMAAL Kadri Kiiker Eva-Susanna Reedi MHG 10c ASEND Iirmaa edelarannikul Läheduses pole väga tuntud kohti Lähedal on kolm lennujaama: Reenroe, Bantry Aerodome, Kerry Airport Lähedal palju majutuskohti Saab tegeleda sukeldumisega Surfivõimalus TEKE Riasrannik-rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed. Lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Need on olnud endised jõeorud, mis nüüd on veega täitunud, võivad olla mitukümmend km pikad. Veel: Pürenee ps loodeosas (Galicia), Suurbitannia saarel (Cornwalli ps), ja Mustal merel (Krimm). KASUTATUD KIRJANDUS http://www.panoramio.com/photo/3581068?source=wapi&referrer=kh.google.com http://www.panoramio.com/photo/3214892?source=wapi&referrer=kh.google.com http://www.panoramio.com/photo/101680...
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse ...
Võrkpall Krete Allik MA16 Üldiselt Võrkpalli mängivad kaks võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil Mõõtmed on 18 x 9 m Mängu eesmärk on saada pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul Võrgu kõrgus meestel 2,43 m, naistel 2,24 m 17.01.2017 2 Varustus Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema 65-67 cm, kaal 260-280 grammi Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli Spordisärkidel peavad nii rinnal kui seljal olema numbrid 17.01.2017 3 Mängijad Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata oma väljakupoolel mistahes koha Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija – libero Libero riietus erineb värvilt võistkon...
ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA 6.A Ülenurme Gümnaasjum Asukoht Jääb Võrtsjärvest kirdesse Tartu, Jõgevaa ja Vilj andi maakonnass Pindala on 260 km². Eesmärgid Ökosüsteemide mitmekesisuse kaitsemine 2 ja 3 kategooria kaitsealuste liikide kaitse Liikide elupaikade kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud
Tõmbeteimide katsetulemused Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL , A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80 19,040 328 14,572 251 117,57 47 210 7,8 42 Poldid ja seibid Komposiit II 10 4 40 50 11,600 290 40,410 260 52,72 5 193 8-45 1,5-1,8 Komposiit X 10 4 40 50 14,538 363 14,443 361 53,17 6 242 Polüestervaik 10 3 30 50 0,969 32 -0,126 -4 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Auto kere remontimine
mm mm2 mm N MPa N MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80,0 19040 328±10 14572 251 90,8±2 14 210 7,8 42 Rasketööstus, (117,57) (47) konstruktsioonid Komposiit II 10 4,0 40 50,0 11600 290±10 10410 260 52,72 5 50-70 2,1 138 Lennuki-, raketitööstuses ja spordiriistade valmistamisel Komposiit X 10 4,0 40 50,0 14538 363±10 14443 361 53,17 6 30-50 2,1 173
Saudi Araabia Üldandmed: Pindala 2 260 682 km² Pealinn Ar-Riyāḑ(elanike arv..) Rahvaarv 27 137 000 (2010) Keel Araabia Rahaühik Saudi Araabia riaal (SAR) Riigikord absoluutne monarhia Geograafiline asend: Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen
D K S0 2600 2)2200 4)428 DK 2200 KK 428 S1 828 1% sellest 1) D: Arvelduskonto 50 000 D: Ostjate tasumata arved 210 000 K: Müügitulu 260 000 2) D: Väärtusvähend 2200 K: Ostjate tasumata arved 2200 3) D: Arvelduskonto 185 000 K: Ostjate tasumata arved 185 000 4) D: Ebatõenäoliselt laekumata arvete kulu 428 K: Väärtusvähend 428 Tulud 2600 Kulud 428 Ostjate laekumata arved 82 800 Väärtusvähend -828 Neto 81972
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
