lõunapoolsest servast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud. Seetõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksul olevatele kudealadele. Jões püsivalt elunevate jõeforelli ja harjuse eluala on aga paisudega tükeldatud reaks piiratud ulatusega jõelõikudeks ning seeläbi on ühe arvuka ja elujõulise asurkonna asemel jões mitu vähearvukat ning ohustatut.
Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala.
rahvuslinnu muret tekitavale käekäigule kiirelt muutuvas maailmas. Suitsupääsukesele on omane suur sünni- ja pesapaigatruudus. Küllap see ongi peapõhjus, miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist). Kaugränduri ohtlik elu. Pääsukese pikal rändeteel leiab väga erisuguse looduse, kliima ja inimasustusega paiku. Lind kogeb nii öökülmi ja lumetorme, kõrbe praepannikuumust ja liivatorme, troopilisi vihmavalinguid ja lopsakat küllust kui ka hävitavat põuakuivust. Niisama muutlik on pääsukese kuvand. Detsembrist veebruarini pääsukesed sulgivad: vahetavad välja kogu sulestiku, sealhulgas
...............12 SISSEJUHATUS Inimene on peamine põhjus, miks paljud loomaliigid on tänapäeval kadumas või kadunud, kuid viimasel ajal teeme me ka kõik endast oleneva, et seda takistada. Üheks levinud meetodiks on ökokoridoride rajamine erinevaid liike silmas pidades. Iga liik on oluline osa meie maailmas ning mõne liigi kadudes võib kannatada ka kogu ökosüsteem. Ökoloogiline koridor on looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks võiksime nimetada ka astmelaudu, ökodukte, kalatreppe jne. Meres esinevaid ühenduskanaleid või ühendusteid, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel, nimetatakse sinisteks koridorideks. Milleks on vaja ökokoridore? Elupaikade struktuur mõjutab liikide püsimajäämist suurel maastikul ning see nõuab üha
tuhandeid kilomeetreid pikk. Üksnes tugevamad suudavad kevadel pesitsuskohta naasta. Paljud lindude rändega seotud küsimused on seni vastuseta. Tänu satelliitjälgimisele jm saame alles nüüd kildhaaval esimesi teadmisi selle kohta, kuhu nad täpselt lendavad, kui kaua kusagil peatuvad, kui kiiresti ja kõrgel lendavad jne. Juba see vähenegi on näidanud, et lindude ränne on veelgi müstilisem ja keerulisem nähtus, kui seni arvati. Eesti asub kahe suure rändetee Joonis 1. Sotimaal kogunevad ristumiskohas.1 Esimene toob meile suure hiiglaslikud kuldnokaparved. osa Venemaa tundrates peitsevatest ning arktilistest ranniku- ja veelindudest, teine Soomes jm põhja pool pesitsevad linnud. Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal
olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Mink Linnud Linnud on esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule, sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja rabahanesid. Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad kurvitsalised, partlased;
Lindude rändetüübid Kõige tüüpilisemaks rändetüübiks on põhja-lõuna-suunaline kaugränne (randtiir). Osade liikide, kelle areaal on suur, lõunapoolsed asurkonnad ei pea rändama, ent põhjapool elutsevad asurkonnad peavad (suitsupääsuke). Osadel lindudel esineb osaränne osa samast paigast samast liigist isendeid lendab, osa mitte (kühmnokk-luik) Esineb ka vaid noorlindude rännet. Orienteerumine ja navigeerimine Üheks viisiks on rändetee tunnetamine suurte maamärkide (jõgede, mägede jms) meelde jätmine. Lisaks aitavad maa magnetväljad, tähed ning päike. Toidu varumine nn sahvritesse Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn halbadeks päevadeks. Näiteks pasknäär peidab talveks 6000 kuni 11 000 tammetõru. Varusid korjavad ka närilised, mutid jt. Vähem liikumine Äärmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka vähem liikumine nii kulutab loom vähem energiat.
Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
* Kasvav mets (metsaribad, koridorid); * Pikemate vahekauguste korral varjepaigad. 29. Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid. -> Looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade jt liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilistele koridoridele sarnanevad ökoloogilised astmelauad, mis aga asuvad kultuurmaastikul elupaigalaikudena ning moodustavad ühendamata "saarekestena" rändetee. Koridoridena toimivad tavaliselt maastiku joonelemendid – võsaribad, jõeorud, samuti suuremad või väiksemad omavahel ühendatud metsaosad, mis võimaldavad nii taime- kui ka loomaliikidel jõuda ühelt tuumalalt teisele. 30. Näiteid erinevatest kaitsealade võrgustikest. Natura 2000 1. Igas riigis peab kaitstud olema 20-60% liigi levialast või elupaigatüübist; 2. Mitmekesisus peab olema ühtlaselt kaitstud. Roheline võrgustik 1. Funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku; 2
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat Eesti metsade loomastik Gerda-Kadi Auli 6C klass Jaanuar 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................3 2. Sisu.....................................................................................................................................4 3. Kokkuvõte..........................................................................................................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, ka...
pesitsuspaigana (Kuresoo, 1998). Mõned sood (Nehatu, Nigula ja Muraka) õnnestus Eestis kaitse alla võtta juba 1957. aastal. 1969. aastal algas prof. Viktor Masingu ettevõttel avalik diskussioon soode ökoloogilise rolli üle. Väitluse tulemusena asutati 1981. aastal 30 sookatseala (Kuresoo, 1998). Märgalade kaitse korraldamine on olnud juba pikemat aega looduskaitse tähelepanu keskmes. Heas seisundis märgalade võrgustik on eluliselt tähtis näiteks veelindudele kogu nende rändetee ulatuses. Samuti on märgalade hea seisund oluline ka kahepaiksete, kalade, veetaimede ning paljude selgrootute populatsioonidele. Paraku konkureerivad kaitse alla võetud märgalad veeressursside pärast sageli niisutusprojektide, asundustele või tööstusettevõtetele vajalike veereservuaaride, üleujutuste kontrollsüsteemide ja hüdroelektrijaamde veehoidlatega. Üheks võimalikuks märgalade kaitse strateegiaks on võtta kaitse alla terviklik valgala
Piisavalt suureks kasvanud angerjatega(kümne, viieteistkümne või isegi kahekümne aastaselt) toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. 1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES Loodusliku rändetee sulgemine hüdrotehniliste ehitistega on ahendanud angerja levila piire. Angerja teekond Atlandi ookeanist Võrtsjärve on kulgenud läbi Põhja- ja Läänemere, 12.11.2009 mööda Narva jõge, Peipsi järve ja Suurt Emajõge. Angerjakarja looduslik arvukus selles merest suhteliselt kaugel asuvas järves pole kunagi olnud väga suur. Aastatel 1933-1939 püüti
linnudirektiivi I lisas. Sellele lisanduvad nii olemasolevad kui ka varunimekirjas olevad Ramsari alad, mitmed kaitsealad ja mõni seni määratlemata, kuid lindude jaoks oluline ala. Linnualadel tuleb vältida elupaikade saastumist ja lindude häirimist. Kõik ülejäänud tegevused, mis jätavad lindudele eluruumi, on lubatud. Väga olulisteks lindude rändepeatuspunktideks on Eesti rannikualad, mis paiknevad veelindude kirde-edelasuunalise rändetee keskpunktis. Ornitoloogiaühingu andmeil peatub kevadrände ajal Lääne-Eesti rannaniitudel kaks kolmandikku Põhja-Euroopas pesitsevatest väikeluikedest ja valgepõsklagledest. Et väärtuslikud poollooduslikud kooslused ja pärandkultuurmaastikud säiliks, on vaja neid niita ja karjatada. Rannaniitude hooldamata jätmisel need roostuvad ja võsastuvad ning linnud kogunevad põldudele, tekitades kahju põllumajandusele. Rannaniitude taastamisel suunduvad linnud tagasi
on küll 1970. aastatega võrreldes langenud, ent keda võib siiski rannikumadalikul pea kõikjal kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad. Lõhe arvukus on oluliselt langenud ning regulaarselt võib teda kudemas näha Vasalemma, Keila, Pirita ja Rutja jões (vähem Loobu ja Kunda jões). Meriforell on vee suhtes vähem nõudlik ning teda võib kudemas näha pea kõigis Põhja-Eesti jõgedes. (Põhja-Eesti rannikumadalik
müüakse asustusmaterjaliks. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. 13. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine a. Lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta) on siirdekalad, kelle jõgedes üles kasvanud noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Seetõttu ohustab neid inimtegevus rändetee tõkestamine paisudega ning ülepüük, eriti kudematulevate kalade püük rannikul ja jõgedes. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise või kalade arvukuse suuren damise eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi
1. vastava elupaigatüübi või liiga soodsa looduskaitselise seisundi säilitamisele või taastamisele; 2. NATURA 2000 võrgustiku sidususele; 3. vastava biogeograafilise regiooni looduse mitmekesisuse säilitamisele. Valikuprotsess viiakse läbi Euroopa Komisjoni poolt koostöös liikmesriikidega vastavalt elupaigadirektiivi III lisas toodud kriteeriumitele. Selle järgi hinnatakse ala suhtelist väärtust riiklikul tasandil, ala tähtsust rändetee osana või riigipiire ületava ala osana, ala kogupindala, direktiivi lisades esinevate elupaigatüüpide ja liikide kooseksisteerimist alal ja ala väärtust tema unikaalsuse pärast biogeograafilises regioonis või kogu EL territooriumil. SCI-de väljavalimiseks korraldatakse töökoosolekuid biogeograafiliste regioonide (atlantiline, alpiinne, boreaalne, kontinentaalne, makaroneesia, vahemereline) kaupa. Lõplikult väljavalitud SCI-de
Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud. Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile). Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust. Lageraie hävitab metsa vääriselupaiga, sest kaob mets kui elupaik Ka muud raied võivad kahjustada vääriselupaiga struktuuri – ei tohiks raiuda ega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
