veetmiseks, või oma laste tuleviku kindlustamiseks. Eestlased Lõuna Hispaanias, britid Austraalias või Uus Meremaal. Terminology •Migrant –person, who is outside of the territory of the state of citizenship •Refugee/forced migrant- põgenik •Applicant for international protection/Asylum seeker- asüülipaluja •Beneficiary of International protection- poliitilise kaitse alla minevad migrandid •Economic migrant •Illegal or clandestine migrant Rände liigid ja rändepoliitika Pereränne – Perede ühendamine. Pigem kitsendav ja piirav, lähisugulastele iseenesest mõistetav Õpiränne – Ränne õppimise eesmärgil, osa lahkub riigist. Riigi tasandil piiranguid pole vaja ( teatud regioonide suhtes ilmselt vajalikud põhjalikumad taustauuringud julgeoleku kaalutlustel) Piirangud kehtestab õppeasutuste õpetamise ressurss Tööränne – Ränne töötamise eesmärgil. Riigi poolt reguleeritud, erinevatele sihtrühmadele erinevad piirangud
Immigrandid moodustavad 12% riigi populatsioonist 1990ndatel oli rändesaldo positiivne(26 per 1000) ehk sisserännanuid oli rohkem, aga nüüd aastal 2015 on migratsioonisaldo neutraalseks muutunud ehk sisserännanuid ja väljarännanuid peaks olema enam-vähem võrdselt. Seega sisse- või väljaränne ei ole Elevandiluurannikul üldse probleemiks Ränne muudab riigi rahvaarvu, rahvastiku soolis- ja vanuselist koosseisu. Rände tõttu võib muutuda ka sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused. Rändepoliitika seab piiranguid kodakondsuse ning elamis- ja tööloa saamisele, või vastupidi, soodustab seda, võimaldades nii reguleerida inimeste sisse- ja väljarännet. Et minna Elevandiluurannikule, on vaja viisat. Eleri Etverk 11R
7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA rändepoliitika, iibe mõjutamine, rahvusprobleemid, tööturu reguleerimine 10. LINNASTUMISE-JOONED · 11. SUURED LINNAD · London, Pariis, Moskva, Tokyo, Singapur, New York, Los Angeles, Chicago 12. LINNASTUMISE PROBLEEMID · prügi, saaste, vägivald, kuritegu · ülelinnastumine · keskkonnaprobleemid
Sloveenia Rahvastikupoliitika Rändepoliitika: välistööjõu värbamisskeem Sloveenias on töökohapõhine värbamisskeem(töökohapõhiste süsteemide eelis on see, et sisserändajale on töö tagatud kohe riiki saabudes ja tööandja saab talle vajaliku töötaja) Sündide arvu mõjutamine 2012 2013 2014 2015 2016 21938 21111 21165 20641 20345 Tervishoid: Tervishouisüsteemi tegevust reguleeritakse Sloveenias Tervishoiuministeeriumi poolt. Tervishoiuteenused ja ravimine on Sloveenias enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid). Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välis...
Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal, noori inimesi tuleb vähem juurde ning rahvastiku taastootmine on pidurdunud või pidurdumas. (Joonis 1. Eesti rahvaarvu muutused aastatel 1970-2008)(Joonis 2. Eesti rahvastikupüramiid aastal
ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikku mõjutavad sündimused, suremused ning sisse-ja väljaränded. Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid. Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Perepoliitika: kõik lapsed saavad lastetoetust ja kooliõpilased kord aastas koolitoetust
on vajalik rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikupoliitika eesmärgiks on mõjutada otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu kasvu või vähenemist, sündimuste suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet teistest riikidest või väljarännet. Eestis kasutatavad meetmed on laste- ja perepoliitika, rändepoliitika ja tervisepoliitika. Hiinas aga näiteks sündide vähenemine.
suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv nüüdisaegne rahvastikutüüp- demograafilise siirde etapp, mil sündimus on väike, suremus on väike, eluiga on pikk, iive on neutraalne immigratsioon- sisseränne, inimeste ränne riiki, mis pole nende kodumaa emmigratsioon- väljaränne, inimeste ränne oma koduriigist välja rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevs sooviga rahvaarvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada rändepoliitika sündide arvu mõjutamine regionaalpoliitika ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti linnastumine- rahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus eeslinnastumine- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse slumm- valdavalt töötute ja vaesete rahvastikuga asustatud vilets linnaosa tõuketegurid- põhjused miks inimesed tahavad riigist lahkuda
Need on meetmed, mis mõjutavad sündimust,suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed. Rahvastikupoliitika eestis · Laste ja perepoliitika- tähtsad on toetused ja puhkused. Kõik lapsed saavad lapsetoetust.Enne ja pärast lapse sündi on emadel õigus minna tasustatud puhkusele. Lisatoetusi saavad üksikvanemad ja paljulapselised pered. · Rändepoliitika- Sisseränne reguleeritud kvoodiga.Aastas ei tohi üle 0,1% inimese asuda elada rohkem, Eesti alalisest rahvastikust. · Tervisepoliitika-Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine. Tehakse reklaamkampaaniaid surmade ennetamiseks (alk, helkur
ülevaade riigivarade kasutamisest ja säilimisest. Koostöö riigikogu eelarvekomisjon, valdkondlikud komisjonid. Auditi teemad valitakse seire- ja riskipõhiselt 3 aastat ettevaatavalt. Kõik valdkonnad, mis hõlmavad suurt hulka raha või inimesi. Sõelumisel ca 150 teemat, tegeletakse 30 kuni 35 teemaga. Aasta lõpul avaldataskse raport, kas riik on valmis võtma vastu pagulasi, see teema tuli erakorralisena auditeerimisele. Riigi rändepoliitika valikuid pole mõtet auditeerida, tehakse ülevaade. Kaasatakse eksperte ja spetsialiste, audiitor ise ei saa hinnata. Auditeerimise protsessi 3 etappi: 1. Eelselgitus (mida, kas, kuidas, vajalikkus); kollegiaalne otsus. Auditi plaan uurimiskriteerium, selge eesmärgipüstitus, metoodika. 2. ’’Põllutöö’’ (intervjuud, tähelepanekute kokkuvõte, sõnumid aruandesse). 3. Auditi aruande koostamine, avalikustamine ja teadvustamine. Auditi protsess on avatud
· Odav tööjõud · Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile: · Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas · Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega · Suurem surve sotsiaalsfäärile Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad: 1) Rahvastikupoliitika: · Rändepoliitika · Sündide arvu mõjutamine · Regionaalpoliitika 2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika
5. keskkonnaprobleemid õhusaaste, prügi, müra ARENGUMAAD 1. kasvutempo kiire (ülelinnastumine) 2. linnaelanike % - madal, va Ladina-Ameerika marginaalne rahvastik 3. sotsiaalsed probleemid halvad elamistingimused, suur tööpuudus, madalad palgad 4. majanduslikud probleemid tööstusettevõtete paigutus (sageli linna keskosas) 5. keskkonnaprobleemid õhusaaste, prügi, joogivee puudus, nakkushaigused, müra Rahvastikupoliitika · Rändepoliitika · Regionaalpoliitika · Sündide arvu mõjutamine (perepoliitika) · Sotsiaalpoliitika a) pensionipoliitika b) hariduspoliitika c) toimetulekupoliitika (toetused) d) erivajadustega inimeste toetused Ühisosa a) tervishoid b) perepoliitika c) integratsioon d) eluasemepoliitika e) tööturupoliitika Rahvastik arengumaades KAVA 1
monopoliks. EL-i liikmed on piisavalt erinevad, mistõttu pädevamaid otsuseid osatakse teha liikmesriigi tasandil kui Brüsseli administratsiooni poolt. Suur enamus eurooplastest soovib Euroopa Liidult tõhusamat tegutsemist kokku 15 erinevas valdkonnas. Ühendusel on hetkel käsil tulevikuvisiooni väljatöötamine. Eurooplaste hinnangul peab Euroopa Liit rohkem ära tegema valdkondades nagu võitlus terrorismiga, tööpuuduse kõrvaldamine, keskkonnakaitse ja rändepoliitika, selgub tänavu märtsis läbi viidud Eurobaromeetri uuringust. Inimesed soovisid näha suuremat panustamist kokku 15 erinevas valdkonnas. Eurooplaste seisukohad omavad olulist kaalu ajal, mil ELi institutsioonid on välja töötamas ühenduse tulevikuplaane. Euroopa Parlament on teinud tööd liidu senise ülesehituse täiendamise nimel. Euroopa Komisjon on sel aastal käinud välja viis aruteludokumenti, mis on aluseks debatile ELi tulevikustsenaariumite üle
Maailmas on tohutult näiteid rahvastikupoliitika headest ja halbadest mõjudest ja veel neid näiteid mis näitavad, mis võib juhtuda kui see puudub. Esimesed riigid mis seonduvad sõnaga rahvastikupoliitika on India ja Hiina, mõlemad maailma suurima rahvaarvuga riigid. Rahvastikupoliitika õieti kasutamine on parandanud maailma riikides töökohtade olukorda, töötuse olukorda ja üldist arengutaset. Tihti mõjutavad valitsused oma rahvastikku läbi perepoliitika, rändepoliitika ja tervisepoliitika. Viimasel ajal on populaarsed, eriti Euroopas perepoliitika meetmed, kus valitsused reklaamivad oma soovi, et pered saaksid vähemalt X arv lapsi. Näiteks Eestis levinud jutt, et perel võiks olla vähemalt 3 last, et tõsta iivet. Brasiilias on olukord kontrolli all, inimesed oskavad ja planeerivad peret. Tuleviku prognooside järgi, paari aasta jooksul pigem iive langeb ja muutub negatiivseks.
Ränne Rände osa rahvastikupoliitikas: Rahvastikupoliitika on abinõude (meetmete) kompleks, mille sihiks on mõjutada RAHVA ARVU RAHVASTIKU STRUKTUURI – sooline proportsioon RAHVASTIKU PAIGUTUST (M.Livi-Bacci, 1994) Kahte esimest näitajat mõjutab rahvastikupoliitika kitsamas mõttes. Seda osa rahvastikupoliitikast on perepoliitikast raske kui mitte võimatu eristada. Sageli sünonüümid Rahvastiku paigutust mõjutab rände (s.h. immigratsiooni) poliitika. Rändepoliitika käsitleb nii riigi alalise elanikkonna elukoha valikuid kui ka immigrantide võimalusi/vajadusi. Rändepoliitika osaks ….. on inimeste õigused (osalised või täielikud õigused s.h. poliitilised) …. perekonnaliikmete (rände lähtekohta mahajäänute) õigused – järelränne =soositakse pere järele tulemist …. abi sisserännanutele Mõisted: Pendelränne Siseränne Rahvusvaheline ränne Pöörduv ränne Pöördumatu ränne
norme). • Tõhustada rahvusvahelist koostööd kliimamuutustega seotud julgeolekuriskide avastamise ja järelevalve ning ennetamise, leevendamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise suutlikkuse valdkonnas. Edendama piirkondlike julgeolekustsenaariumite väljatöötamist erinevate kliimamuutuste tasemete jaoks ja nende poolt rahvusvahelisele julgeolekule avalduva mõju kohta. - 10 - • Pidama tervikliku Euroopa rändepoliitika edasiarendamisel silmas täiendavaid keskkonnast tingitud rändega seotud probleeme, tehes seejuures koostööd kõikide asjakohaste rahvusvaheliste organitega. Allikas : www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/dv/sede310308climatechange _/SEDE310308climatechange_et.pdf - 11 - KLIIMAMUUTUSTE UURIMISE RAHVUS- VAHELISED PROGRAMMID ON JÕUDNUD FINISISSE Eestis on edukalt lõpetatud Maailma Keskkonnafondi (GEF) ja ÜRO
annaabi.ee 
