FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD- AEG, MIS KULUB VALGUSENERGIAL ÜHE LAINEPIKKUSE LÄBIMISEKS. LAINE SAGEDUS (F) NÄITAB MITU LAINET MOODUSTUB AJAÜHIKUS (EHK MITU VÕNGET TEEB ELEKTRIVÄLI AJAÜHIKUS). LAINETE LEVIMISKIIRUS NÄITAB KUI PIKA VAHEMAA LÄBIB LAINE ENERGIA AJAÜHIKUS. VALGUSE INTENSIIVSUSE MÄÄRAB AJAÜHIKUS KIIRGUNUD ELEKTRIVÄLJA ENERGIA. KUNA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS AJAS PERIOODILISELT MUUTUB, KASUTATAKSE VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMISEKS RUUTKESKMIST ELEKTRIVÄLJA TUGEVUST. VALGUSE ÄÄRMISED VÄRVUSED: PUNANE (630-760NM) JA VIOLETNE (380- 420NM), MILLE VAHELE JÄÄVAD KÕIK VIKERKAAREVÄRVID: ORANŽ (630-600), KOLLANE (600-570) , ROHELINE(570-520), HELESININE (520-470) JA SININE (470- 420). PÕHIVÄRVUSED ON PUNANE, ROHELINE JA SININE, SEST NEID VALGUSLAINEID ERINEVA INTENSIIVSUSEGA LIITES VÕIB SAADA KÕIKVÕIMALIKU VÄRVIGA VALGUSI, KAASA ARVATUD VALGET VALGUST. INIMESE VÄRVUSAISTING SÕLTUB KÕIGEPEALT TEMA SILMA VÕIMEST ERISTADA
Poolperioodalaldi keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge efektiivväärtus Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Kõik energia alased arvutused teostatakse efektiivväärtustega. Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Ülesanne Eesti madalpinge võrkude pinge on 230V. Kui suur on selle maksimaal- ja hetkväärtused? Aktiivtakistus Alalisvoolule avaldab mõju juhtme ,,oomtakistus" . Vahelduvoolu muutuva sageduse tõttu tekkib juhtmes pinnaefekt. Pinnaefekti tõttu suureneb juhtme takistus. Juhtme takistust vahelduvvoolule nimetatakse aktiivtakistuseks.
muutumise korral Tugeva samasuunalise(positiivse) lineaarse seose y=a+bx korral: regressioonikordaja peab olema eranditult positiivne Valimi sobiva suuruse arvutamisel: kasutatakse üldkogumi suurust kordumisteta väljavõtu puhul Indeksite arvutamisel: hinnaindeks leitakse mikroandmete puhul kokkuleppeliselt Paasche indeksina Standardhälbe arvutamise juures: kasutatakse ruutkeskmist Varieeriumise hindamisel: ei ükski eelpool nimetatud valikutest Keskmine esindusviga on oma sisult: väljavõtukeskmiste standardhälve on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist I tüüpi viga saab tekkida: ainult siis, kui lükkame tagasi õige nulllhüpoteesi Piiresindusviga on oma sisult: keskmine esindusviga teatud usaldatavuse juures Usaldatavuse kontrollimisel dispersioonanalüüsi abil:
ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. 33. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja tähistus? Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: I=Im/2 ; U=Um/2 34. Vahelduvvoolu keskväärtus ja tähistus? Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos Ik=(2/)*Im=0,637*Im siinuspinge korral aga Uk=(2/)*Um=0,637*Um
peab olema antud näitaja järgi) Aegrea tasandamiseks ning trendi kindlakstegemiseks on kõige olulisem probleem sobiva funktsiooni valimine, eriti veel siis, kui trendifunktsiooni kasutatakse uuritava nähtuse prognoosimudelina. Trendi valiku probleemi lahendamine on otstarbekas seostada ka formaalse statistilise analüüsiga, eeskätt trendifunktsiooni statistilise usaldatavuse hindamisega. Trendifunktsiooni valiku formaalse kriteeriumina saab kasutada selle ruutkeskmist viga ehk standardviga Sobivamaks (vähemalt formaalsest statistilisest kriteeriumist lähtudes) on trendifunktsioon, mille puhul standardviga on väiksem mis tavaliselt esitatakse protsentides ning hea vastavuse korral a V ei tohiks olla suurem kui 5%, rahuldava vastavuse korral mitte suurem kui 10%. trendifunktsioonide kasutamise korral oleks mõistlik trendifunktsiooni statistilise usaldatavuse kontroll
peab olema antud näitaja järgi) Aegrea tasandamiseks ning trendi kindlakstegemiseks on kõige olulisem probleem sobiva funktsiooni valimine, eriti veel siis, kui trendifunktsiooni kasutatakse uuritava nähtuse prognoosimudelina. Trendi valiku probleemi lahendamine on otstarbekas seostada ka formaalse statistilise analüüsiga, eeskätt trendifunktsiooni statistilise usaldatavuse hindamisega. Trendifunktsiooni valiku formaalse kriteeriumina saab kasutada selle ruutkeskmist viga ehk standardviga Sobivamaks (vähemalt formaalsest statistilisest kriteeriumist lähtudes) on trendifunktsioon, mille puhul standardviga on väiksem mis tavaliselt esitatakse protsentides ning hea vastavuse korral a V ei tohiks olla suurem kui 5%, rahuldava vastavuse korral mitte suurem kui 10%. trendifunktsioonide kasutamise korral oleks mõistlik trendifunktsiooni statistilise usaldatavuse kontroll läbi viia, kasutades selleks nullhüpoteesi (trendifunktsiooni tegelikud
väärtusena arvu 6,0221415·1023± 0,0000010·1023. Molekulaarfüüsika kohaselt liiguvad molekulid erinevate kiirustega ning erinevates suundades. Seetõttu on mõtekas molekulide kiirust leida ruutkeskmise kiiruse kaudu: . Rõhu saame valemist . Asendades saame , millest järeldub, et energia on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. Ruutkeskmist kiirust saab leida ka valemiga , keskmise kiiruse saab valemist , molekulide tõenäoline kiirus - Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. - - DIMENSIOOND. - soojusmahtuvus soojushulk dzaulides (J), mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini (K) võrra. 1 kalor (cal) = 4,1868 J. erisoojus soojushulk (J), mis tõstab antud aine massiühiku (kg) temperatuuri 1 K võrra.
Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja näivvõimsuse suhe: cos = P-kasulik / S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest
Vastuvõetud signaal antakse üle demodulaatori pseudomüraga sobitatud filtrisse. Viimane on tavaliselt realiseeritud korrelaatori baasil. 6. Korrelatsioonifunktsiooni tipu viiteaja järgi (väljasaadetud pseudomüra signaali lõpuhetke suhtes) määratakse objekti kaugus, 7. Saadetud signaali kandevlaine ja vastuvõetava signaali kandevlaine sageduste erinevuse järgi määratakse objekti liikumise kiirus. 3.3.3.1. Adaptiivsed (isehäälestuvad) optimaalsed filtrid- Need filtrid, minimeerides ruutkeskmist viga, on võimelised kohanduma vastuvõtu eritingimustega. Erinevalt püsiparameetritega filtritest vajavad need filtrid vaid vähest aprioorset informatsiooni signaali ning müra parameetrite kohta. Vaatleme ühte lahendust (joon.3.3.12) ·Kompensaatori põhisisendis on signaal ja müra. ·Kompensaatori (summaatori) tugisisendis on häire, mis on korreleeritud müraga ·Häire läbib programmeeritava filtri, võttes kuju K progr.filter Umüra2
niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Võrdleme olukorda 10-oomise takistiga R alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas. Eralduvat soojushulka iseloomustab võimsus, mis igal hetkel on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. p = u i. Soojushulk on võimsuse ja aja korrutis. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Im I= = 0,707 I m ; 2 Um U= = 0,707 U m . 2 Ja vastupidi: I m = I 2 =1,41 I ; U m = U 2 =1,41U . 79 Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Efektiivväärtuse ja keskväärtuse suhet nimetatakse kujuteguriks kf. I =kf . Ik Siinussuuruse korral on kujutegur I Im kf = = · = =1,11. Ik 2 2 Im 2 2
iga hinna kohta leida. 2350 151,77 2350 = = 15,48 151,77 Vastus: Keskmine bensiiniliitri hind oli 15,48 kr/l. Kui tuleb leida hälbeid (kõrvalekaldeid) normist, standardist, planeeritavast tasemest või keskmisest, on hälvete keskmise suuruse arvutamiseks otstarbekas kasutada ruutkeskmist. Lihtne ja kaalutud ruutkeskmine 2 2 = = Näide 10-10 Ruutkeskmine Viiel kuul oli igakuiste laekumiste erinevus planeeritust järgmine (tuhandetes kroonides): 54; -22; -18; 32; ja -46. Leida keskmine kõrvalekalle. Lahendus. Artimeetilise keskmise arvutamine annab tulemuseks 0, sest positiivsed ja negatiivsed
· Molekuli kiirus ja energia: seos temperatuuriga. Molekulaarfüüsika kohaselt liiguvad molekulid erinevate kiirustega ning erinevates suundades. Seetõttu on mõtekas molekulide kiirust leida ruutkeskmise kiiruse kaudu: . Rõhu saame valemist . Asendades saame , millest järeldub, et energia on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. Ruutkeskmist kiirust saab leida ka valemiga , keskmise kiiruse saab valemist , molekulide tõenäoline kiirus . · Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. · Soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus: dimensioonid. soojusmahtuvus soojushulk dzaulides (J), mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini (K) võrra. 1 kalor (cal) = 4,1868 J.
amplituudväärtust. Amplituudväärtus on pinge suurim väärtus perioodi jooksul. Keskväärtus näitab pinge hetkväärtuste aritmeetilist keskmist ja on avaldatav valemiga 2 U U 0,637 U k m m Vahelduvvoolu iseloomustamiseks energeetilisest seisukohast kasutatakse pinge ruutkeskmist ehk efektiivväärtust (katkendjoon Joonis 3.4). Voolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvoolu väärtusega, mis samasuguses takistis eraldab sama aja jooksul sama suure soojushulga Q. Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri või voltmeetriga näitab enamus mõõteriistadest mõõdetava suuruse efektiivväärtust, mis on avaldatav U U m 0,707 U
niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Võrdleme olukorda 10-oomise takistiga R alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas. Eralduvat soojushulka iseloomustab võimsus, mis igal hetkel on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. p = u i. Soojushulk on võimsuse ja aja korrutis. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Im I= = 0,707 I m ; 2 Um U= = 0,707 U m . 2 Ja vastupidi: I m = I 2 =1,41 I ; U m = U 2 =1,41U . 79 Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Efektiivväärtuse ja keskväärtuse suhet nimetatakse kujuteguriks kf. I =kf . Ik Siinussuuruse korral on kujutegur I Im kf = = · = =1,11. Ik 2 2 Im 2 2
annaabi.ee 
