serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus. Sugestiivne, endastmõistetav ruumikujutlus. Kasutatud on kangeid külme toone, värvide tugevus ja kontrastsus. Maalimisviis on sile ja kuiv. Võrdlud maali "Tüdruk pärliga" Jan Vermeer van Delft: ka sellel maalil on külmad, kanged toonid. On näha ka värvide kontrastsust ja tugevust. Tüdruk maalil mõjub jällegi poseerivana. Kolmnurkne kompositsiooniskeem, riiete illusionistlik kujutamise viis, portreemaal, ragulik idüll pildi taga peituva jutustusega, hajutatud valgus, endastmõistetav
Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste
14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik
• Pildi alaosas kujutatud kaasaegsed inimesed • Määratlemata ruumi piirid • Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes • Pronksist Apolloni kuju (liialdab kontrapostiga Manerism arhitektuuris • Ehitiste üksikosade lõtv seostamine
Klaaside värvid olid väga kirkad . Kujutised olid lihtsad ja monumentaalsed . Maalinguid sai ka lugeda nagu religioosseid jutustusi . Tahvelmaal Hakkas levima hilisgootia päevil . Tahvelmaal võimaldas anda edasi elu mitmekesisust ja peeni nüansse . 14. 15. sajandil kasutati peamiselt altarite juures . Üks levinumaid altari tüüpe oli tiibaltar mis meenutas suurt kappi mitme paari ustega . Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad , kuid sageli moonutatud . Kuulsamad gootika maalikunstnikud olid GIOTTO di BONDONE (1276-1337) ja SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Tiibaltar GIOTTO di BONDONE SIMONE MARTINI Järeldus Nimi on tulnud siis ühe gooti hõimu järgi. Kirikuid katsid suuresosas vitraazaknad. Ja üldiselt kasutati teravkaarmotiivi. Kasutatud kirjandus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_kunst
Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad. · Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust. · Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse- varju abil omandama ümarust. 15
("loomingu täpset valemit" ja "absoluutset maalikunsti") Tuntud on tema kompliment ühe seansi lõpus: "Aitäh, täna te poseerisite täpselt nagu õun." Üht kubismi varasemat järku nimetatakse cezannismiks. "Kes Cezanne ei mõista, ei mõista ka kogu maalikunsti" Herbert Read Eestis tõmmatakse paralleele Johannes Uiga'ga Näituse kriitikutelt sai ta rohkem mõnitada kui teised impressionistid, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutlus tundus kohmakas. Paul Cezanne on kõige ehtsam näide terve elu otsivast kunstnikuhingest. Tema looming oli alustalaks 20.sajandi kunstile. Paul Cezanne pidas Claude Monet' üheks suureks, jumalikuks silmaks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maja punase katusega
14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel, olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne. Kõige levinumad stseenid olid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid
omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika.
14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena
Suur hulk geniaalseid inimesi on ilmutanud tippandekust mitmel alal. Viimase 5000 aasta jooksul on esile kerkinud üsna piiratud arv400 geniaalset isikut. Naiste hulk nende hulgas ei küüni isegi 1 protsendini. 4. Elementaar- ja erivõimed. Elementaar e. üksikvõimed ei anna enam väiksemaiks koostisosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad pmts kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu maht ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt jne. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides (silmamõõdu täpsusest on abi nii sportlasele kui käsitöölasele). Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest ühet terikut kujundavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal (nt tehinikas või matemaatikas, muusikas või teatris)
Suur hulk geniaalseid inimesi on ilmutanud tippandekust mitmel alal. Viimase 5000 aasta jooksul on esile kerkinud üsna piiratud arv-400- geniaalset isikut. Naiste hulk nende hulgas ei küüni isegi 1 protsendini. 4. Elementaar- ja erivõimed. Elementaar e. üksikvõimed ei anna enam väiksemaiks koostisosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad pmts kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu maht ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt jne. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides (silmamõõdu täpsusest on abi nii sportlasele kui käsitöölasele). Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest ühet terikut kujundavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal (nt tehinikas või matemaatikas, muusikas või teatris).
14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Nendel tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne, enamasti stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Gooti ajal viljeldi Itaalias ka seinamaali (freskotehnikat). Gooti ajastul loodi ka kõrgetasemelisi piltvaipu. Tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipp on Prantsusmaal loodud 6 vaibast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega". Vaipade punasel taustal seisab noor neid keset aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. NÄITED Romaani maalikunstist:
14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.
Võimete liigid Kõigipealt tuleks vahet teha kehaliste ja vaimsete võimele vahel. Kehaliste võimete hulka kuuluvad painduvus, osavus, jõud ja kiirus. Elementaar- ehk üksikvõimeid ei anna enam väiksemaisk koostiosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad põhimõtteliselt kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu math ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides. Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest üht tervikut kujudavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal, näiteks tehnikas või matemaatika, muuusikas või teatris. Valik erivõimeid: - Kuulmismälu - Loov fantasia - Kujundlik keel
Alles elu lõpul sai Cezanne'ile osaks ka juba tunnustust ja tema taotluste mõistmist. Lausa täht- tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel. Näituse kriitikutelt sai Cezanne aga veelgi rohkem mõnitada, kui teised impressionistid, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutlus tundus kohmakas. Tema maalid ei taotle mööduva hetke või mulje tabamist, vaid looduse põhistruktuuri leidmist. Pidades värvi kõige tähtsamaks, andis ta vormi edasi värviliste pindadena, nagu kristalli tahkudena. 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5) Kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed,
mõjutab (afitseerima). Meeled vahendavad aistinguid, vahetud kaemused üksikutest objektidest (N: roosist, svammist). Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled. Meeled vahendavad vaid tajusid, mis moodustavad tooraine kujutlusele. Meis on veel midagi, mis taju teatud viisil korrastab, see ei pärine meie tajudest. Määravad on: 1)ruum - ulatuvusest ruumis ei saa mööda vaadata, ruumikujutlus on a priori. Ruum on kui vorm, milles on antud välised meelte ilmingud, pole seotud objektiga. Me ise kanname ruumilise kujutluse objektidele. Meeled vahendavad aistinguid, järelikult peab väljaspool midagi olemas olema. Võtame aistinguid vastu teatud piirini (asub meis endis), mida pole võimalik ületada. Paratamatu piirang - kõik asjad on antud ruumis. Ruumil on empiiriline reaalsus. Me ei saa öelda, kas asjad on ruumis tegelikult
annaabi.ee 
