Kunstnikud jäädvustasid oma nime. Tähtis inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Ei osatud veel olulist ebaolulisest eraldada. Töid iseloomustab detailirohke esitamisviis. Maalid peamiselt fresko ja temperatehnikas tahvelmaalid. Teemaks piiblilegendid ja antiikaja müüdid, portreed. MASACCIO (1401-1428)-pärit Firenzest. Kuulsaimad Barancacci kabeli freskod ´´Pearaha´´, ´´Paradiisist väljaajamine´´ . Maal annab edasi oskuslikult ruumiillusiooni. Inimesed mõjuvad maastikus loomulikuna. Järgnevatele kunstnikele eeskujuks. BOTTICELLI tuntumad tööd ´´Kevad´´ ja ´´´Venuse sünd ´´(teemad antiikmütoloogiast) Tema töid iseloomustavad kaunid inimfiguurid, hingestatud näod, sujuv liikumine, inimlike tunnete Edasiandmine. Kõrgrenessanss Keskusteks Rooma ja Veneetsia. Ajastut iseloomustab monumentaalsus. Detailsus asendub üldistava Tervikuga. Kunstnikud ühiskonnas väga tähtsal kohal .
nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile--silindrile, kuubile, koonusele. See on eriti märgatav Cezanne maalitud inmkehade kujul. Cezanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne aluse tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel, aga ühtlasi pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise-- pildi loomiseks. Niihästi neoimpressionistid kui ka Cezanne pidasid süzeed teisejärguliseks või lausa ebaoluliseks. Pilt oli neile eelkõige visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad--maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid
Keskajal kaunistati kiriku aknaid. 12. KOLORIIT- värvide kooskõla 13. VALÖÖR- tooniväärtus. Hele-tumedus. 14. PRIIMAMAAL vt. Õlimaali alt 15. PASTOOSNE MAAL- pastoso it. keel-taignane. Värvid on maalipinnal reljeefselt , maalitakse paksult. Kasutatakse ka pahtlilabidat ja sõrmi maalimisel 16. LASEERIV MAALIMINE vt. Õlivärvi alt 17. PERSPEKTIIV- ruumi kujutamine tasapinnal. Ruumiillusiooni loomine. Tsentraalperspektiiv, värviperspektiiv. 18. FIGURAALKOMPOSITSIOON- Kunstiteos, millel on kujutatud inimesi. Jaguneb, religioosne, mütoloogiline, allegooriline, ajalooline, olustikumaal 19. RELIGIOOSNE MAAL- maal, mis kujutab usuga seotud isikuid ja sündmusi 20. MÜTOLOOGILINE MAAL-kujutab mütoloogilisi tegelasi 21. ALLEGOORILINE MAAL- mõistukõneline süzee 22. OLUSTIKUMAAL- kujutatakse elu-olu, tegevusi 23
GIOTTO Elu jääb 13.saj lõppu 14.saj algusesse Giotto tahvelmaale on säilinud kuid eelkõige tuntud seinamaali meistrina Suurteoseks peetakse Veneetsia läheduses asuva Arena/Scrovegni kabeli seinamaale Mõlemad kunstnikud on töötanud ka Assisis (Kesk-Itaalias asuv väikelinn), mis on kuulus Püha Franciscuse sünnilinnana Seal on 2 temale pühendatud kirikut (Assisi kirikud) ja seal Giotto ja Cimabue seinamaalid Giotto on püüdnud kasutada natukene ka ruumiillusiooni, aga selle perspektiiv on kohmakas, kuid ta on võtnud kasutusele valguse ja varjuga kujundamine Skulpturaalsemad kehapinnad tänu valgusele ja varjule DUCCIO Siena maalikoolkonna rajajaks on Giotto eakaaslane Duccio Siena toomkiriku altarimaal on lõigatud tükkideks ja maha müüdud SEINAMAALID Rikkalikult on kaunistatud seinamaalidega ka Siena raekoda Palazzo Pubblico Seda on teinud mitmed meistrid aga tähtsaim S. Martini (Palazzo Pubblico)
nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile--silindrile, kuubile, koonusele. See on eriti märgatav Cezanne maalitud inmkehade kujul. Cezanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas. Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne aluse tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel, aga ühtlasi pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise --pildi loomiseks. Niihästi neoimpressionistid kui ka Cezanne pidasid süzeed teisejärguliseks või lausa ebaoluliseks. Pilt oli neile eelkõige visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad--maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid
kunstnikud ei tohtinud klassikalisel ajastul kujutada ei surma ega kannatust. Mimesise printsiip. klassikalise ajastu maalikunstnikest on kreeklased hinnanud kõige kõrgemalt kahte. kuigi loomingut pole säilunud. 5. saj eKr Apollodoros Ateenast - ta võttis kasutusele varju ja valgusega modelleerimise, ta on hakanud märkima tumedaid varjukohti, millega saadi reljeefsem ning silmatorkavam kujutis. oldi kindlat, et ta oli loonud oma maalidele ruumiillusiooni. sellest kaheldakse nüüd, kuna on leitud ebaõnnestunud või kohmakaid teoseid kus seda on üritatud teha. Kuna ruumiillusiooni jaoks tuleb kasutada mõõtevahendeid ei olegi nende tööd täpsed. 4. saj eKr Apeles - peeti kõige täiuslikumaks maalikunstnikuks, kujutas noori, oli aleksander suure õuekunstnik ning tegi temast portreid, kuid ka need pole säilunud. 4 saj, eKr olevat korraldatud võistlus kahe maalikunstniku vahel, ning kes tegi elutruuma pildi võitis.
Mosaiigid olid enamjaolt põrandate kaunistamiseks. Pompejis asub kuulsam mosaiikmaal, Aleksandri lahing Fauni majas. tahvelmaal on küll hävinud aga põrandamaal on alles. Mosaiiki on palju kasutatud ka palju vana kristluse kirikutes ning see on tänapäevani väga populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale. Tänapäevast ruumiillusiooni nad ei tundnud perspektiivi. Apollodoros võttis kasutusele varjumõtte. Valguse ja varjuga modelleerimise. Kreeka vaase kaunistasid küllaltki silmapaistvad kunstnikud vaasimaalidega. Kõige tuntumad Kreeka vaasid olid Amfora ja krateer. Vaasimaale on leitud sadu ja seal tuuakse välja mitu erinevat stiili: · Arhailisel ajastul on kasutatud geomeetrilist stiili, kus kasutatakse geomeetrilisi ornamente
Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil. 29.Peatükk. Hiline Rooma Keisririik 1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad
Tol ajal loodi palju mälestusmärke ehk monumente väejuhtide jaoks. Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil. 29.Peatükk. Hiline Rooma Keisririik 1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad
(seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
(seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
(seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
(seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane.
annaabi.ee 
