GKLQGDGHWDVHPHNDVYXMD6.3UHDDOVH WDVHPHODQJXVWKHDHJVHOW HN}LNYDVWXVHGYDOHG .VLPXV .RJXQ}XGOXVHN}YHUDQLKNHGYDVDNXOHMD 9DOPLV SDUHPDOHRQY}UGVHGNXL +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD NVLPXV DVHHQLKHWRLPXENRJXSDNNXPLVH .3 N}YHUDKRULVRQWDDOVHOO}LJXO EVHHQLKHWRLPXENRJXSDNNXPLVH
7|| HHVPlUN 0llUDWD MXKWLPLVREMHNWLOH UHJXODDWRU QLQJ KllOHVWDGD VHH QLL HW VVWHHPL VLLUGHSURWVHVV YDVWDNV HVLWDWXG NYDOLWHHGL Q}XHWHOH 7HRRULD 6VWHHP RQ PDWHPDDWLOLVHOW HKN IRUPDDOVHOW VWDELLOQH NXL VLLUGHSURWVHVV VXPEXE O}SOLNX DMDYDKHPLNX MRRNVXO 6HOOHVW DJD HL MlUHOGX HW LJD VWDELLOQH VVWHHP RQ VRELY SUDNWLOLVHNV NDVXWDPLVHNV 3UDNWLOLVHOW PLWWHVRELYDG RQ QW VVWHHPLG NXV WDVDNDDOXROHNX WDDVWDPLVH NHVWXV RQ VXXUHP OXEDWDYDVW Y}L RQ VLLUGHSURWVHVVL Y}QNXPLVWH DPSOLWXXG OLLJD VXXU hOGMXKXO RQ DXWRPDDWMXKWLPLVVWUXNWXXU NDVXWXVN}OEOLN NXL WHPD VLLUGHSURWVHVV RQ Q}XWDYD NYDOLWHHGLJD 6LLUGHSURWVHVVL NYDOLWHHGL LVHORRPXVWDPLVHNV NDVXWDWDNVH MlUJPLVL S}KLQlLWDMDLG VWDDWLOLQH HKN SVLWDOLWOXVYLJD Ý HVLIURQGL NHVWXV WU VLLUGHSURWVHVVL NHVWXV WV PDNVLPDDOQH OHUHJXOHHULPLQH ý MD VHOOHOH YDVWDY DHJ WP Y}QNXYXV HKN SRROODLQHWH DUY Y}QNXYD VLLUGHSURWVHVVL NHVWHO
}LNYDOHG .VLPXV 6HRVSLLUWDUELPLVMDSLLUVllVWPLVNDOGXYXVWH 9DOPLV YDKHOYlOMHQGXEVHOOHVHW +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD NVLPXV DQHQGHVXPPDRQ EQHQGHYDKHOLQHVXKHYlOMHQGDE NHVNPLVWWDUELPLVNDOGXYXVW FQHQGHVXPPDRQY}UGQHNlVXWDWDYD WXOXJDNXQDMDJXQHEWDUELPLVHMD VllVWPLVHYDKHO
E(NVSRUWNDXSDGHKLQQDGDODQHYDG VXKWHOLVHOWHQDPVXXUHVULLJLV F(NVSRUWNDXSDGHKLQQDGW}XVHYDG VXKWHOLVHOWHQDPVXXUHVULLJLV G.DVXYlOLVNDXEDQGXVHVWRQVXKWHOLVHOW VXXUHPYlLNHVHOHULLJLOH H6XXUHULLJLW||VWXULGHNVSOXDWHHULYDG YlLNHULLJLW||OLVL .VLPXV 5LLJLNHVNSDQJDNXOODMDYlOLVYDOXXWDUHVHUYLG 9DOPLV YlKHQHYDGNXL
G3URJUHVVVLYVHPDNVXPllUDJD NVLNLVLNXWXOXPDNVY}L H(WWHY}WWHWXOXPDNV .VLPXV $OOMlUJQHYDWHVWVLVVHYRRYlOMDYRR VVWLG 9DOPLV OHNNHG WDVDNDDOXWLQJLPXVWHVWRQNLUMXWDWXG +LQQH YDOHVWL 0lUJLVWD NVLPXV 9DOLNV D6, *±7; E6* ,7; F67; *,
G6DPDPLVUDKDQ}XGOXVDNWLYDWHSRROH SHDOW H6DPDPLVUDKDVXPPD WUDQVDNWVLRRQLGHNVMDUDKDQ}XGOXV DNWLYDWHSRROHSHDOW .VLPXV3 5DKDRQ $UYHVWXVWHVW5DKD 9DOPLV 9DOLNV +LQQH D5LQJOXVYDKHQG 0lUJLVWD E9llUWXVHVlLOLWDPLVHYDKHQG NVLPXV F$UYHVWXVYDKHQG G.}LNHHOQHY}LJH H.}LNHHOQHYYDOH
.VLPXV .HQHVLMlUJL 9DOPLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD DYDOLWVXVSHDEUDNHQGDPDULLJLKDQNHLGMD NVLPXV PDNVHHWVRRGXVWDGDW||WXVHODQJXVW EWXUXPDMDQGXVHVHQGDVRQNlWNHWXG PHKKDQLVPLGPLVWDJDYDGN}UJH K}LYHWDVHPH FPDMDQGXVSHDEDUHQHPD WVHQWUDOLVHHULWXGSODQHHULPLVHWRHO GWXOHEOLNYLGHHULGDHUDRPDQGXV
DXSDGHGHILWVLLGLW}WWXVXXUHQHE SHDOHVXQQLWXGVllVWPLQH H.DVYDEW||M}XRVDOXVPllU DNWLLYVXVH PllU /)35UDKYDVWLNXPXXWXPDWX VXXUXVHMXXUHV .VLPXV 5LLJLV;RQNDSLWDOLVXKHWRRGDJXVVH 9DOPLV NDSLWDOWRRGDQJ ULLJLV<DJD.XL 7HVW0DMDQGXVNDVY +LQQH VllVWPLVH MDLQYHVWHHULPLVH RVD6.3VWRQ 0lUJLVWD P}OHPDVULLJLVKHVXJXQHVLLVULLJLV;RQ NVLPXV PDMDQGXVH 6.3 NDVYXWHPSR 9DOLNV
GSDJDULW||VWXVHVMDWHPDPJLY}UJXV ORRGXGOLVDQGXQXGYllUWXV HN}LNRVWHWXGWDUEHNDXEDGMD WRRWPLVYDKHQGLG .VLPXV 5DKYDWXOX±VHHRQ 9DOPLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD D&7*VLLUGHPDNVHGNDXGVHG NVLPXV PDNVXG $UYHVWXVWHVW
RRVVHOOLVWHSURWVHGXXULGHJD NDDVQHYDGNDYHUHSURRYLGHXXULPLQH 3UDQWVXVPDDORQNDVXWDWXGW}UMHSURJUDPPLGHVMlUJPLVLVNHHPH .XLSRVLWLLYVHWHORRPDGHDUYXNXVNDUMDVPDGDOY}LPDGDODP VLLVWDSHWDNVHLJDSRVLWLLYQHORRPWHPD MlUJODVHGHPDLVD .XLSRVLWLLYVHWHORRPDGHDUYXNXVNDUMDVN}UJHVLLVNDVMlUJLWDNVHODOWRRGXGYLLVLNXVMXXUHVHPDGHVW HUDOGDWDNVHLJDVQGLQXGXWWWDOOY}LWDSHWDNVHNRJXNDULMD DVHQGDWDNVHXXWHORRPDGHJD /$00$67(9,,586+$,*86(0$(',9,61$7®5-(352*5$00 (HVWLV RQ XXULWXG ODPEDNDUMX PDHGL YLVQD YLLUXVKDLJXVHOH HVPDNRUGVHOW MD D QLQJ RQ OHLWXG HW PDHGLYLVQD RQ OHYLQXG (HVWL ODPEDNDUMDGHV NOODOW VXXUWHV PDVWDDSLGHV 1LL ROL VHURSRVLWLLYVHLG ORRPL XXULWXWHVW YDVWDYDOW MD XXULWL YDVWDYDOW ODPED MD ODPED YHUHSURRYH MDYDVWDYDOW OMDOXXULWXGNDUMDGHVWHVLQHVPDHGL YLVQDVHURSRVLWLLYVHLGORRPL 0DHGLYLVQD YLLUXVLQIHNWVLRRQL W}UMH RQ YDHYDULNDV MD NXOXNDV PLV Y}LE YLLD LVHJL NRJX NDUMD
Non-periodic profile Measuring Condition Stylus No. of S. length E. length Periodic profile s c Rp = n Rp Rn radius Ra,Rq,Rsk,Rku Rz,Rv,Rp,Rc, or RSm or Rq or Rt Sampling Evaluation 2m 2.5m length: length Length of Length of
0110 3 2 0111 Selliselt korrutatud (nihutatud) mantiss ongi kogu ujupunktarvu väärtuseks. 4 3 1000 5 7 (normaliseeritud) 0DQWLVV RQ SXKWPXUGDUY $VWHQGDMD RQ WlLVDUY 1001 6 8 1010 7 4 0DQWLVVL MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVWlSVXVH HKN WYHQXPEULWH 1011 8 5 DUYX $VWHQGDMD MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVGLDSDVRRQL 1100 6 12 6XXUHPD DVWHQGDMD NRUUDO VDDE PDQWLVVL NRUUXWDGD OOLVW NDXJHPDOH
0110 3 2 0111 Selliselt korrutatud (nihutatud) mantiss ongi kogu ujupunktarvu väärtuseks. 4 3 1000 5 7 (normaliseeritud) 0DQWLVV RQ SXKWPXUGDUY $VWHQGDMD RQ WlLVDUY 1001 6 8 1010 7 4 0DQWLVVL MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVWlSVXVH HKN WYHQXPEULWH 1011 8 5 DUYX $VWHQGDMD MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVGLDSDVRRQL 1100 6 12 6XXUHPD DVWHQGDMD NRUUDO VDDE PDQWLVVL NRUUXWDGD OOLVW NDXJHPDOH
5DMDWLVH GHIRUPDWVLRRQLNRQVWUXNWVLRRQLGH WXJLRVDG ãDUQLLULG GHIRUPDWVLRRQLYXXJLG MQH ODKHQGXVHGMD DVXNRKDGSHDYDGNLQGOXVWDPDUDMDWLVH NVLNHOHPHQWLGHYDMDOLNXOLLNXPLVH YDEDGXVH .RPPXQLNDWVLRRQLGH NDYDQGDPLVHO VLOODOH WXOHE DUYHVWDGD QHQGH RKXWXVH MD VLOOD KRROGHQ}XGHLG 5DMDWLVH SURMHNWODKHQGXV SHDE WDJDPD N}LJL WDULQGLWH NDLWVH DJUHVVLLYVH NHVNNRQQD ROHPDVROXNRUUDOQLQJHKLWXVW||GHNlLJXVWHNNLGDY}LYDWHNDKMXVWXVWHHHVW 6LOODOH YLDGXNWLOH MD HVWDNDDGLOH RQ NHHODWXG SDLJDOGDGD QDIWDWUDVVH VXUYHNDQDOLVDWVLRRQL MD JDDVLWRUXVWLNNX VXUYHJD OH EDDUL QLQJ HOHNWUL N}UJHSLQJHMXKWPHLG NDDEOHLG SLQJHJDOH9 /DHYDGH OlELODVNPLVHNV HWWHQlKWXG DYDGHV WXOHE WDJDGD N}LN RKXWX ODHYDWXVH Q}XGHGJDEDULLGLGVJDYXVVLJQDOLVDWVLRRQLROHPDVROXMDQlKWDYXV /DHYDWXVHSXXGXPLVHO WXOHE OlKWXGDWDEHOQ}XHWHVW .XLPDDQWHHPXOGHN}UJXVRQOH PVLLVWXOHEVLOODYLDGXNWLMDHVWDNDDGLRWVWHVVH
leida produtseeritud energia hulga. 12. Hapniku kalorekvivalent? E hapniku soojusväärtus (kJ/lO2) on soojushulk, mis vabaneb 1 l O2 kasutamisel bioloogilisel oksüdatsioonid. Selle arvuline väärtus sõltub oksüdeeritavast substraadist. 13. Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv? Selle üle, mida oksüdeeritakse, saab otsustada oksüsatsioonireakts-d tek CO2 ja kasut O2 suhte põhjal respiratoorne kvotsient e hingamissuhtarv (RQ=VCO2/VO2). Süsivesikute oksüdatsioonil RQ=1,00 2 Lipiididel RQ=0,71 Valkudel RQ=0,84 14. Toitainete energiaekvivalendid? Teades substraadi oksüdatsioonil vabanenud energiahulka saab leida 1 g antud aine oksüdatsioonil vabanenud energia hulga. 1 g mingi toitaine oksüdatsioonil vabanenud soojushulk on toitaine energiaekvivalent. 1 g sahhariide = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g valke = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g lipiide = 9 kcal (38,1 kJ).
'rli l_ I tr- i--I l- -ii- {dS[ rq'"{" l) I lr" i *11_{ llJ ll r i=-:lg L: - - ll1, ,,- * *{"8 _t ---.. x l'"
5. Liite eskiis Materjal C60E 90 Materjal C60E Materjal C60E 105 Ø50H7/r6 6. Kontakpindade pinnakaredused Võlli ja rummu liitepindade pinnakaredused peaksid olema piirides: Rq = (0,8 ... 3,2) m. Siledad pinnad ei ole soovitatavad, pinnad tuleks karestada pikisuunas. Kuna pressliites tekivad suured pinged, mis võivad põhjustada liitepindade plastseid deformatsioone ja detailide purunemise, tuleb pressliite töökindluse tagamiseks kontaktsurve p väärtusele sätestada piirang ning arvutuslikult leitud pingu võib võtta veidi suurema, kuna liite pressimisel pinnakonarused osaliselt tasanduvad. Istu tuleks optimeerida, et oleks
-u !.1 o'fr'. n hn ' " = I -,tl.ro-sil U,4f 1 @ Fo,- 2,,,t- ro-'r,t,(o,qn"^ ) ","r, t -tl - ELl,fr- 2 9.'t-t '$*4 ,""r'""tte'/ *rq{: L q,%. i_ ' / c ( ' le- aa rc tril' lt:t c ,=- 40- 4^ 1, t,v 'to'r' l- '16;' @ k. - = J'1"v k= /-.,- . - 1.,ttir
Q: 2 Sb Un ZQ. := Cmax 2 S..k UbII ( 3) 2 6 100 × 10 230 × 10 ZQ. = 0.183 ZQ. 1.1 600 × 10 ( 230 × 10 ) 2 6 3 XQ := 0.995 ZQ. XQ 0.995 0.183 XQ = 0.182 RQ := 0.1 ZQ. RQ 0.1 0.183 RQ = 0.018 ZQ := RQ + i XQ ZQ = 0.018 + 0.182i K1 ja K2 jaavad aseskeemist valja Asunkroon mootor M: 2 Sb Un_a ZM. := 1 ILR.In Pn_a U 2 bV cos_a 1 100 × 10 10 × 10 6 ( 3 )2 ZM. 5
r * "t'(")ld^' l , ^ , , r I f . ^ , . ( ' t l ^+ ' ( " ) ld - . o tYt*)-s)Arr + LY f o Lo...l"l-l"dAr,*{ rQ(o-) + rr u- 9^1":tr,. ( Y ( r - ,v, "l - f f i + . P r ) u = -^!' t") --', , L-iv.mo..,.r,.r DV " -#1 (,---+'('j -p lo) - 'r- LoJ^s^d It qL n _o Tcx" 9'1")e"
1 mool glükoosi annab oksüdatsioonil alati 180 *16 = 2880 kJ (688 kcal) energiat ja selleks kulub 6 mooli hapnikku. Seega võib arvutada ühe liitri O2 kohta eralduva energia, mida nimetatakse soojusväärtuseks e. energiaekvivalendiks: glükoosi soojusväärtus on 2880 kJ/(6*22,4)l = 21,4 kJ/l Keskmised soojusvääärtused: Rasvadel 19,6 (19,2) kJ/l Sahhariididel 21,15 (21,4) kJ/l Valkudel 19,6 (19,3) kJ/l Hingamiskoefitsient, HK (RQ) = VCO2/VO2 Glükoosi metabolismil on hingamiskoefitsient: 6/6 = 1, rasvade korral 0,71 ja valkudel korral 0,85. Orienteeruvalt võiks kehakaalu hinnata kaaluindeksi järgi: Kaaluindeks = kaal / pikkus2 (Kaal kilogrammides, pikkus meetrites) Optimaalne: 20 - 25 Kerge ülekaal: 26 - 30 Mõõdukas ülekaal: 31 - 35 Suur ülekaal: 36 - 40
F :+- ffi a 4. Joonestada - Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. W 2':1 en .1 a &I./r a {*. 'rq il I I '.; I L -l I :$ \o'a __l_*
^:s1":p*ot -t6l) rrh)i:,7"6)r t*), uA) 1 afd.^.st o*^"rx.-+ , ; Jq; Qi-- (,/r&,n ("t) ", , , t, : saa+4s [* # rq = y6). u ) T,(")=(r/"), () i T.(*) = (.(-), U. 7 c r = I +G) ) ils syx-a,*spauto,r&is*"p<&" "^4 { T u6) I rd 'tt * ( :
F :+- ffi a 4. Joonestada - Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. W 2':1 en .1 a &I./r a {*. 'rq il I I '.; I L -l I :$ \o'a __l_*
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
J F, = -1- i lnfo- J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . r t i4) , kkd(!, Y : , ^Al .r' li, Ul , =rq,oo../rbo- -eeCC.,.. -l .-/5-.ta1;ec r LO c*i - B,0 ) t blnr*tlf i"har., q" ifaoLvdt h / E. 't:i al 4_t - r^r {l{
################################################################################### ################################################################################### ################################################################################### ################################################################################### #######_O #M#-?KE8 #[o/mE#|{!#" u# A#hQI7#z]- [#9E!CGph__0QYx##(cdha#;$8t# -#`####rKrq#MOD'#=l#P@ ;L##l *#gNql):w#u]'#S| ziGnv%##LX #w;?y###2z@##ZcW;###k#2 aY7Yy#?#(##:,## uq #p!NWtx#m######PK##########! #C###<######word/styles.xmlms8#}#ib4#!21#| 7}[n#v#I?>bLH%Sd#0J#_i"V/2?~Og~e $;KRq#,JdoZ&n>#" 6+8 -u ( T#S#,#oW#Q#B#:3m?OJt=,;p## 'Y#)2}EuM OQ#FQ X%?M u#l-# öMsS_&G34#/ 1 3[Xz#.[### ###,L #?714V###Yx,##BrE#2ix1Q##? J#2& 4*P<5~2 ?Kg2-#jhp<9ku`&#&
protsessidest kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jm. 30.Kiirgusreziim aluspinnal. Otsese tähendusega kliima kujunemisel on aluspinna kiirgusbilanss kõigi aluspinnale juurde tulnud ja ära läinud kiirgusvoogude vahe. Aluspinna albeedo sõltub maapinna omadustest. Keskmine albeedo talvel on 60% ja suvel 20-25 %. Veekogude albeedo on keskmiselt 7%, ekvaatorilähedastel ookeanidel 5%, polaaraladel 10-14%. 31.Kiirgusbilansi elemendid. B=Bk+Bl=S`+D-Rq+EØ-E-Re , kus S`= päikese otsekiirgus maapinnale D= päiksese hajuskiirgus Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus EØ= atmosfääri vastuskiirgus E= aluspinna kiirgus Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus 32.Maapinna soojubilanss, soojusbilansi võrrand ja komponendid. Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt maapinna soojusbilanss on kokkuvõttes 0. B+P+M+V=0 Soojusbilansi komponendid: B- maapinna kiirgusbilanss P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest
Kasutame korraldust sudo (super-user do), et anda käsu täitmise ajal lisanduvaid administratiivseid õigusi, mida läheb vaja näiteks uue kataloogi loomisel. student@server:~$ sudo cp -Rv --preserve=all /etc /var/backups/etc-copy Käsk diff on võrdleb katalooge või faile. Lipuga -r võrreldakse kataloogide sisu rekursiivselt. Lipuga -q antakse vaid teavitusi selle kohta, kui kataloogid või failid on erinevad. student@server:~$ sudo diff -rq /etc /var/backups/etc-copy Käsu diff väljund annab meile teada, et mõned kataloogid või failid on koopias puudu. Tegemist on sümboolsete viitadega, mida me käskluse cp lipuga -d ei järginud. Isegi, kui me lippu -d ei kasutaks, annaks diff väljund meile sama tulemuse. Põhjus on selles, et neid faile ei eksisteerigi, eksisteerib vaid sümboolne viit. Ülesanne 3 Loo uued kasutajad klaus , lotte ja bruno .
Kontrolli, et sisud on identsed. Monteerime sda3 ajutisse monteerimispunkti /mnt ja määrame lipuga -t failisüsteemi tüübiks ext4 . student@server:~$ sudo mount -t ext4 /dev/sda3 /mnt Kopeerime /var/www sisu /mnt sisuks lipuga -a : rekursiivselt ja jättes muutmata kõik atribuudid. student@server:~$ sudo cp -a /var/www/* /mnt Kontrollime sisu erinevusi käsklusega diff . Erinevusi ei ole. student@server:~$ sudo diff -rq /var/www /mnt/www Kustuta /var/www sisu ja monteeri uus failisüsteem /var/www alla. Kustutame /var/www sisu, jättes kataloogi alles. student@server:~$ sudo rm -r /var/www/* Monteerime uue failisüsteemi /var/www alla. student@server:~$ sudo mount -t ext4 /mnt /var/www Veebibrauseris serveri kohtvõrgu aadressil on näha veebilehte. Muuda uus failisüsteem alglaadimisel automaatselt monteeritavaks failisüsteemiks.
kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5 ja l0 liitrit.
Kuivatatud killustik puistatakse anumasse l0 cm kdrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse.
Puistetihedus miiiiratakse kaks korda, kusjuures iga kord vdetakse uus kogus killustikku. Erinevus
kahe m?iiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 ftg . Suuremate erinevuste korral viiakse l[bi veel
kolmas miiiiramine ja arvutatakse aritmeetitine t
= -v -,c'Eq E E q + .=,J 1 2l.'d.txe .v -vZ$:ri t;fE;€!9€EEE = 'rs, " Q'd3:: -c.='u kE = ,it = = E-v'K E€*P,6 F, :il ai., og do - .E; 3i &:;HJ'aE e +8:==.: q j.-dFI R 'E'd rq!;F; *;+-'l :4 iflaEFE€lg:!+ .!n Y ii -8E"','= 'E"z r-1 jz g5 E-v ii. g=EFE=*1E+3=a l,tr d.!E rJdrdat-cd q u $i'l rsr*aJ.!=.i=G 2 Ir: Fi .: t j -.-l:Y-N.={Jred- :tr;;;!.=E .=_t-:-_-l ljji
lr 1 Ra = z ( x) dx lr 0 Sisuliselt annab see kaalutud keskmise keskjoone suhtes. Ra Ruutjuure keskmine karedus Rq on sarnane eelmisega: l 1 r 2 Rq = z ( x )dx lr 0 33
kasutada ka signaalgruppide eristamiseks maksimaalselt 5W. Sadamates peab võimsus Kuidas vastata: kõik laevad, kellele signaal on Kindlasti tuleb järgida ohutusnõudeid kui tuleb C kinnitav, heaks kiitev olema 1W - tänapäevastel raadiojaamadel on adresseeritud, peavad heiskama vastusvimpli, käsitsi puhastamiseks siseneda kinnisesse tanki. RQ näitab küsimust see menüüst valitav. Eestis ei ole lubatud kui saatev laev heiskab signaali. (mitte mingil juhul üksinda ilma julgestuseta N eitav: heli või visuaalsignaali puhul häälega kasutada selliste raadiojaamade Vastusvimpliga antakse märku, kui signaal on jne
25) korral edastatakse infot saatjalt vastuvõtjale, kusjuures enne andmevahetuse algust on mõlemad hõivatud oma ülesannetega. Üldjuhul on määramata hetk t a, mil saatja soovib andmevahetust alustada; vastuvõtja valmisolek andmete vastuvõtuks; aeg, mis kulub signaaalide levimiseks liinis, ja aeg, mis vastuvõtjal kulub andmete registreerimiseks. Seepärast tuleb andmevahetuse korraldamiseks kasutada peale andmesiini DB ka täiendavaid juhtmeid. Küsitlussignaali RQ (ingl k request) kasutatakse selleks, et algatada andmevahetust. Signaal STROB on vastus saatja küsitlussignaalile RQ. ANDMESIIN DB Saatja RQ Vastuvõtja STROB Joonis 2.25. Asünkroonne andmevahetussüsteem Kviteerimismeetodi korral toimub andmevahetus joonisel 2.26 näidatud ajadiagrammi järgi
.r^. bI/U. NAAg gftpp? I w-txutrt,ad,o^ at*wc!.I i^ w_r,rirh , tano,una, t-p"+A. &a"^auarm* uut_ pvise lat"tan^;^1". o^ & vaa-r-',"ltd, ee&l,h' 4,LI-R4A. tlrD taclrt I - h--- ,rX^ tnoo^o(t'.t-ri-"n^ o&-,niLqouvq rtl/&i 'to!-4e, " ' -' qn, .{ - -ri J .^ U, u^ - A ?^"'rY^ Voltl+t^"tliuiT6tooltlD .' -kn-wL;-rq&ruooh^, r/^..1.r--,rr,^?/-^-^,,L t^^ n..^L' wh4;ari;V^d- ,-towJ* iJuu-A-ponue e,t ry W po^a*&.^4^), ^r4[^L"'b uo'l^D^ $** cr.]*.,rt o,L-,p"-,cac.d.-
(l=a (.i ^l.h*' r4"!4***,!u^l,firu ; ;d"^-{"h x*au{'A$V, I tl" -l&t$+,4W h e 'l'" =" T { h.+{o{,/ir{,, t.S .1,, 2.zoh"ti) ri-h'z=r(*-u-{ .-UP )"tFTq"TnT ol,K* u.rq ^.H=.A frl h,r=+* .fttt^n,F{^"{" $o ry ry .,-,,,t lT'z'{'lu*Y WE,Wirk q,thfrd4g*M^{*,)l-.i*L re1Fl* {dfnu+"t{^,{^K{,4.'{",,i.l ;A ^ {i* ( '''l
a9G7 Q ) 1U 2 - ! "$ " #! " " " "' " % " RR! $ " " $ % " " &** #! 4 " RQ ' S$ % " ! ! #" ! $Q /333 " ! " '$ " 33 " % " % " % " S ! " " % " #! " # % " ! " " #! " +% (
J 1,, l1o tIt o R,. Rk ^b rQ. L/u /r1 t4> Itrsasr|,K Voo.(.r T ro i
J 1,, l1o tIt o R,. Rk ^b rQ. L/u /r1 t4> Itrsasr|,K Voo.(.r T ro i
,,Hoone piirde taring" arvutus juhis. See sobib hoone soojuskadude arvutamiseks projekteerimis käigus. Aluseks on võetud see, et piirded on mitmekihilised. Joonisel 49 lk 10 on toodud temp jaotus hoone välis seinas.Summaarne termiline takistus soojusvoolule termiliselt homogeensete kihtitega piirde tarandile 15 arvutatakse juhise kohaselt järgmise valemiga: Rt = RS + RV + R1 + R2 + ...+ RN + R + RQ Rs - piirde tarindi sisepinnal mis takistab konvektiivset soojusülekannet ruumis õhu ja sisepinna vahel. Rv on sama välispinnal R1, R2 .. erinevate piirde kihtide termilised takistused R suhteliselt kitsa õhuvahe termiline takistus. Rq mingisuguse täiendava õhukese kihi takistus. 1 W U= Rt [ m k ] 2 U arv K soojusläbikande tegur Hoone soojuskadude määramine.
k=K##2 |#(|&;=zV###m
O'Z#9;qp
A#_g##A20i#~#W{o#J4=oZ#dw1IYs-
w(1#si #|!5b$i
#Fedb#A'$u#p2Q()4i&#=O+:F
%^Z?hcO# ?gvNW##8#x SK
_' ###z,#
#i#g5##k~)|+g].K[3<##
#n###U`9FoZ#7:o~:6#I#lZy"
Xt#qQbEw#kro~ Y#X(SVfu#]_]O/#32##;T
I#)#yVB6q@!N#cx#o#df#l*#g
'>n~e
#1#b&R#yb(}]$,h=0##Ñ S-1#7j*h##p#u# ?#
##?!PI#IQ#1#
I – juurdevool P – sademed E – aurumine O – väljavool GW – põhjaveeline osa (äravool põhjavette Qp+ põhjavee juurdevool Qj), kui Qp = Qj, siis GW = 0 Aurumise arvutamine: , kus Z – pikaajaline aasta aurumise hulk, mm d – sammaaegne aasta keskmine õhu niiskuse defitsiit, mm x – pikaajaline aasta sademete hulk, mm th – hüperboolse tangensi tähis Energiabilansi meetod Järve üldine energiabilanss: Rn = Re + Rh – Rv+Rq Re – aurumisele vajalik energia Rh – energia ülekandmine atmosfääri – raske mõõta Rv – energia ülekandmine sissevoolus või väljavoolus Rq – muutused veekogus salvestatud energiast Rn – päikese kiirgus Penmani kombineeritud meetod: empiiriline + energiabilanss, potentsiaalse evapotranspiratsiooni määramiseks: , m = küllastusrõhu kõvera tõus (Pa K-1) Rn = Net radiation: kiirguse (sissetuleva ja väljamineva) vahe ( W m-2)
graafikut. Teoreem: Olgu funktsioon f diferentseeruv piirkonnas X. Joon y = f ( x ) on kumer (nõgus) piirkonnas X parajasti siis, kui funktsiooni f tuletis on monotoonselt kahanev (vastavalt kasvav) selles piirkonnas. Tõestus: Tõestame teoreemi kumeruse korral. Î Olgu funktsioon f kumer piirkonnas X. Näitame, et f (x ) on monotoonselt kahanev. y RQ = f ( x ) - f (a ) - funktsiooni muut ehk y S RS = f (a ) ( x - a ) - puutuja ordinaadi muut (diferentsiaal) Q R RQ RS f ( x ) - f (a ) f (a ) ( x - a ) + f (a ) - f ( x ) f ( x ) (a - x )
Soojuse, mille kliima saab sõltub peale kaldenurga ka atm. toimuvate protsessidest-kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jne. · Kiirgusreziim aluspinnal: Otsese tähendusega kliima kujunemisel on aluspinna kiirgusbilanss kõigi aluspinnale juurdetulnud ja äraläinud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilansi elemendid: S ´ - päikese otsekiirgus maapinnale, D- päikese hajukiirgus, RQ- peegeldunud lühiajaline kiirgus, E- atm. vastukiirgus, E - aluspinna kiirgus , RE- peegeldunud pikaajaline kiirgus. · Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt-Maapinna soojusbilanss on kokkuvõtteks null. Soojusbilansi võrrand: B+P+M+V=0 B-maapinna kiirgusbilanss, P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest, M- turbulentne soojusvoog
g( - r, -rJ tx= X,! + X,i = -r f r. = l(...', lt -> A L t. - q, . rq = - t a= i < --.t F = ,i ,i t *= )o +1 .. = G )+(-3 ) - - + .l i - r t. I llc . e , l- ' lc . o : l- ) . i- = L;'-i'{ = tl l s .;s .l-' l " - r i. " . a 1 ; , , _ 'l;;ii;'.1 ' " 'r i o ,s 1 r - - lr, I t- ) l- 1 I l- .:.t lr s;- J
g( - r, -rJ tx= X,! + X,i = -r f r. = l(...', lt -> A L t. - q, . rq = - t a= i < --.t F = ,i ,i t *= )o +1 .. = G )+(-3 ) - - + .l i - r t. I llc . e , l- ' lc . o : l- ) . i- = L;'-i'{ = tl l s .;s .l-' l " - r i. " . a 1 ; , , _ 'l;;ii;'.1 ' " 'r i o ,s 1 r - - lr, I t- ) l- 1 I l- .:.t lr s;- J
-29%';%(8'2.% /0)12% <=>&&>??% "@ABC% D,E.% "FG#$% &'--.(-,)1.-2% H5'(.2% =.)).((% ,)1% ,112I% J!"#$"%#&%'#&()*+#,-%#,%-.,.*/0% /,'%#&%1/*(#$)0/*02% &3%#,%/%&3$#.(2%4".*.% 5/,2%1.310.6&%73+&%$3,&#&(%38%.,(#$#,-%(".%*.&(%38%)&%(3%'3%("#,-&%4.%$/,,3(% F /883*'%(3%'39K%<&LMM>?MN&=>MOC%D,E.%"FP# O !"#$$$$$%&'()*+,-)$./0$12$1'()*+,-)$ 31456 O $ ?8.-.%02%3')201.-,4*.%3')(-'7.-2+%:0(80)%Q2+38'*'E+%,2%('%:8.(8.-% 4.8,70'-%28'5*1%4.%.RQ*,0).1%0)%(.-/2%';%(8.%Q,2(%S!"#$%&"'()*+,-)(.($"%.TC% R (8.% ;5(5-.% S$+)+%)%/"'()* +,-)(.($"%.TC% '-% (8.% Q-.2.)(% S'%.$+0-%&(.+%1#* +,-)(.($"%.T$% % U.8,70'-02(2% ,)1% V-.510,)2% Q-.;.-% 802('-03,*% .RQ*,),(0')C% 85/,)02(2% Q-.;.-% (.*.'*'E03,*% .RQ*,),(0')C% ,)1% Q8.)'/.)'*'E02(2% Q-.;.-% 3')(./Q'-,).'52%.RQ*,),(0')$%%W.(%52%*''X%,(%.,38%0)%(5-)$ P ! Y,(2')92%*0((*.%N*4.-(%:,2%,;-,01%';%-,(2%4.3,52.%8.%8,1%4..)%3')10Z (0').1%0)%(8.%Q,2(%('%;.,-%-,(2$%%V-.5192%*0((*
on jääga kaetud siis loetakse talve väiksematele laiustele, sulgedes teise nn. antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või D= päiksese hajuskiirgus karmiks. Kui maksimaalne jääpiir kulgeb Keskmiste laiuste tsirkulatsiooni. Teine teistes Läänemeremaades, kuid vahel Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus Osmussaare meridiaanil loetakse talve osa tõusnud õhust aga liigub pooluse ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa EØ= atmosfääri vastuskiirgus keskmiseks. Soojadel talvedel on jää piirkonda, kus alla laskudes ja lõuna poole Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. E = aluspinna kiirgus levikupiir umbes Kunda meridiaanil
annaabi.ee 
