Suvila katuse vahetus Koostaja: Projekti nimi: suvila katuse vahetus Koostaja: Alustamise kuupäev: 28. juuni 2011 Lõpetamise kuupäev: 01. juuli 2011 Eesmärk: Vahetada suvila vana eterniitkatus uue plekkkatuse vastu. Projekti sisu: Vana katuse eemaldamine, aluskatte ja roovide paigaldus, uue katuse paigaldamine. Tööjõud: projektijuht tööline Märkus: Projektijuht on ka ise katusepanija rollis. Projektijuht teostab ka transporditööd ning omab vastavaid tööriistu katuse panekuks. 1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2
Arhitektuuris jäädi kavanditele Liikumise lõhkus Esimene Maailmasõda ! Kk Juugend/Fovism 1. Kus sündis Juugend ja missugust protesti ning püüet väljendas? 2. Kes oli Juugendstiili alusepanijaks? 3. Juugendlik iseloomustus ruumide sise- ja väliskujunduses 4. Iseloomusta Juugendlikku ornamentikat, kes oli loojaks? 5. Kas Juugendi looja ideed ja püüded jõudsid eesmärgini? 6. Millest sai roovide kunstnikerühmitus nime? 7. Nimeta roovide esindaja 8. Iseloomusta roovide loomingut
liikumine soojustusse ja tagasi. Aurutõke ülesanne on takistada niiskuse ja õhuliikumist läbi tarindi Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Kaldkatused Kivikatused Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedalt laudroovitisele. Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus.
1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maapind on pisut madalamal kui laopõrand. Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil
Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused
7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised. 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi 11. Millise sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? 14. Nimeta puitkatuseid? (3) 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3. Mis võib olla treppide materjaliks? 4. Millest koosneb trepp? 5. Nimeta raudbetoonist treppide tüüpe. 6. Millest koosneb puidust trepimarss? 7. Mida mõistetakse umbtreppi all (puittrepp)? 8. Millest koosnevad aknaplokid? 9
2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1.04+1.5 ∙ 7.84=13.0 kN /m Tuul domineerib (alaline koormus soodne, lumi soodne) 1.0 ∙1.04+ 1.5∙ (−2.548 )=−2.782 kN /m 3. Tala arvutused 2 2 p l 13 ∙21
AEROC Element vaheseinte juures. Plaaditavad pinnad Keraamilised plaadid kinnitatakse töötlemata AEROC seinale plaatimisseguga. AEROC sein on küll veekindel, kuid niisketes ruumides on soovitav pinnad töödelda niiskustõkkega. Laudvooder ja viimistluspaneelid Puitroovide ja lattide kinnitamine niiske AEROC seina pinnale ei ole soovitav, sest roovid võivad niiskuse mõjul kaarduda. Selle ärahoidmiseks peaksid seinad olema piisavalt kuivad või tuleb roovide ja seina vahele asetada sobiv niiskustõkke materjal. Kasutatud kirjandus: http://www.aeroc.ee/ http://ehitus.ee/
08 (monoliitbetoon) 28 14 Soojustus Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Soojustuse laius tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus tugikarkassiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus õhk liikuma. Piirete liitekohtades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid, ega külmasildasid. 29 Aluskate Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide (nt. plekk, kivi) alla.
- Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad
aknaraamiga tasaseks. Teibiks oli spetsiaalne teip välitöödeks. Eriliseks tegi ta ülitugev liimikiht. Eesmärk oli teha aknaraami ja aknapale monntaazivahuga kaetud liitekoht tuule- ja veetihedaks. Teipimine tuli teha kogu aknaraami ulatuses. Oluline oli jälgida, et teip ei ületakse 5 mm üle sisemise aknaraami osa, sest muidu jääks teipi peale aknapale paigaldamist väljastpoolt silmaga näha. Foto 12. 12.06 Tööülesandeks oli puitsõrestiku ehk nn roovide ehitamine seintele kattelaudise paigaldamise tarvis. Sõrestiku eesmärk on tuulutusvahe loomine kattelaudise ja tuuletõkkekanga vahele. Sõrestiku ehitamiseks kasutati minu arust vertikaal suunas 22x50 mm nn distantsliistu, vahesamm oli määratud projekti järgi ja oli kohati erinev, üldiselt oli see 550 mm. Foto 13. 13.06 Aknapalede lihvimine, värvimine. Aknapaled tuli ennem värvimist kergelt lihvida liivapaberiga. Liivapaberi tugevusaste: 120. Vaja oli värvida kahes osas
Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud 60mm fassaaditellistest, mille taha jätta 40mm õhuvahe. Seinte sisepinnad viimistleda võimalusel tasanduskrohviga, projektis ette nähtud kipsplaadiga kaetud seinad värvida. 2.3.7. Siseseinad Kandvad siseseinad laduda FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm) ning katta mõlemalt küljelt tasanduskrohviga, kui ei ole tegemist niiskete ruumidega. Mittekandvad siseseinad
- Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad
sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. - Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Laius tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi, piirete liitekohtades tuleb soojustus paigutada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid ega külmasildu. Lamekatused Kalle peab olema 1:80 kuni 1:10, lamekatusele ei tohi jääde peale vihma püsivaid loike. Kõrged nõuded katusekattematerjalidele, kui kalle alla 1:20, siis peab katusekate olema 12 kahekihiline. Olulised omadused: veepidavus, külmapidavus, vastupidavus
Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. Soojustus peab täitma kogu temale mõeldud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Soojustus tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas pole ühendus tugikarkassiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus õhk liikuma pääseb. Piirete liitekohtades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid ega külmasildasid. Lamekatused Lamekatuse kalle 1:80 kuni 1:10 Väikese kalde tõttu on vee äravool aeglane, katusele ei tohiks jääda pärast vihma või lume sulamist püsivaid loike.
tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad 16 8
keskpeatelgedele · põikjoonkoormused py ja pz tekitavad roovi ristlõigetes sisejõud: paindemomendid Mz ja My ning põikjõud Qy ja Qz kuna sarikate samm (roovi tugede vahekaugus) on roovi ristlõike joonmõõtmetega võrreldes suur, siis võib tugevusanalüüsis põikjõud jätta arvestamata; · roovide ohtlikud ristlõiked on sarikate vahekauguse pl 2 keskpunktis A, kus paindemomentide suurimad väärtused M max = ehk tulevad lõikemeetodit kasutades üldise valemiga: 8 Priit Põdra, 2004
aluskatte vaheline tuulutus Katuse katmiseks kasutatakse erineva profiili ja värvusega kive Enimkasutatavaks profiiliks on kahelaineline profiil Alusehitus nÜlemise roovi ülaserva kaugus harjaroovist peab olema (sõltuvalt katuse kaldest) piisav, et katusekivi kand nende vahele mahuks (min 25 mm). nVahemaa räästa välisservast (tuulekasti laudise välisservast) teise roovi ülaservani peab olema 340 mm. nÜlejäänud vahemaa jaotatakse roovide vahel võrdselt, sõltuvalt katuse kaldest 320 375 mm. 98 nRoovid kinnitatakse 125 mm naeltega Katusekonstruktsiooni tuulutus Et katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine vastu katusekatet nKatusekatte ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelist ruumi tuleb ventileerida eraldi
Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.6 Välisseinte lisasoojustamine 100 mm + 20 mm tuuletõkkeplaat: sokli sõlm. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.7 Välisseinte lisasoojustamine 100 mm + 20 mm tuuletõkkeplaat: akna sõlm. Soojustus paigaldatakse seinale kinnitatud roovide vahele. Kuigi üldjuhul on vanema palkhoone seinte vajumine renoveerimise ajaks lõppenud, on soovitatav jälgida, et roovid võimaldaksid palkseina kõrguste muutusi. Roovide omavaheline vahemaa on 1 cm kitsam soojustusplaadi laiusest. Siis liibub soojustus tihedalt vastu roove. Palkseina läbipuhutavuse vähendamiseks tuleb palkide vahed hoolikalt tihendada ja toppida. Seinte läbipuhutavuse vähendamiseks on soojustuse ja palkseina vahele hea paigaldada õhutõkkepaber. Tuuletõkkeplaatide
puidust korterelamute tüüpide puhul ei ole kivikatuseid ajalooliselt kunagi kasutatud, ka eri linnades on erinev ehitustraditsioon, näiteks Tallinnas on kivikatused puitelamutel pigem haruldased, Tartus ja Viljandis palju levinumad. Samas võib kivikatuse kasutamise takistuseks olla ka puudulik katusekalle, kuna valdavalt on puitkorterelamute katusekalle alla 45 ja arhitektuurne sobilikkus. Kivikatused on plekk- ja eterniitkatustest raskemad. Sarikate ja roovide mõõtmed, kandevõime ja jäikus peavad olema kivikatustel suuremad. Joonis 2.9 Lahtised katusekivid ja puuduvad harjalauad/kivid põhjustavad veeleket. Katuse lekete tagajärjeks on katusekonstruktsioonides või/ja pööningu vahelae vee- ja niiskuskahjustused: puitmaterjali biokahjustus, märgunud soojustus, kahjustunud siseviimistlus jne., vt. Joonis 2.10. Paaris elamus oli läbijooksu tagajärgi püütud vähendada veeanumate ja pööningu põrandale laotatud kilede abil, vt
annaabi.ee 
