tõttu, siis tekkisid need eeskätt maale (väljaspoole linna piiri igaljuhul). Omalajal oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid. Kirik Oli küll alanud reformatsioon, aga Liivi sõja tõttu osad alad Poola käes katoliikluse taastamine, Poola-Rootsi sõjas samuti keerukas luterlust juurutada, seetõttu luteri kiriku rajamine toimus ikkagi 1630ndatest aastatest, kui valitses pikem rahuperiood Rootsiajal. EM kubermangus oluline roll EM piiskop J. Iheringil. LM-l kindralsuperintendent J. Fischer. Mõlemas kubermangus tegeles kiriku juhtimisega kiriku valitsus konsistoorium. Sel ajal eeldati, et siinsed kirikuõpetajad on käinud ülikoolis ja oskavad eesti keelt, sest rahvuselt olid valdavalt sakslased või ka rootslased. Ühel jumalateenistusel käisid sakslased, teisel kohalikud talupojad see eestikeelne. Samamoodi kaks erinevat kogudust. Vöörmünder oli
Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Reduktsiooniga seoses märgiti üles talupoegade koormised vakuraamatusse. See ei lasknud enam mõisnikel talupoegade koormisi oma tahtmise järgi suurendada ning andis talupoegadele suurema kindluse kui kunagi varem. Talupoegadel oli sunnimaisus, millega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra kohtuvõimule,. Rootsiajal võib pidada talupoegi pärisorjadeks. Kuningas Karl XI kavatses kaotada kroonumaadelt pärisorjuse ja tegi ettepaneku ka rüütlimõisate talupojad vabastada, kuid sellest keelduti. Kroonumõisate talupoegadel oli seega rohkem õigusi: neile anti päritav talude kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale jm. Mingil määral arenes koos haridusega ka linnade elu. 17. Saj lõpul elas linnades 6% elanikest. Suurimaks linnaks oli Tallinn
Saaremaa Taani käes Poola-Rootsi sõda 1600.a puhkes sõda Alguses oli Poola edukam 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, mille järgi kogu Liivimaa läks Rootsile (1645.a läks Saaremaa Rootsi kätte) Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest või tapeti, küüditati, katkuepideemiad, rahvaarv kahanes (umbes 100 000) Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist]
arusaamise ja õppimise. Rootsi ajal 1632.aastal avati ka Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu ülikool. Kuid see ei olnud eesti talupoegadele nii oluline muutus, sest seal õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Suurimaid negatiivseid aspekte tõi kaasa luteri usk, mis ilmnes nõidade põletamises. Nõidadeks hakati pidama just targemaid inimese ja selle tõttu tapeti süütuid, osavaid ning tarku inimesi. Minu arvates, on ütlusel ,, Vana hea Rootsiaeg" alust. Just Rootsiajal arenes talupoegade haridustase märgatavalt, juba Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märgatavalt kõrge. Rajati Tartu ülikool, mis sel ajal ei mänginud talupoegadele suurt rolli, kuid nüüdseks on sellest kujunenud üks vanemaid ülikoole maailmas. Samuti oli väga oluliseks talupoegade seotus maaga, ilma milleta ei saanud talupoega müüa. Kuid samas ei tohi unustada ka negatiivseid külgi , seepärast päris ,,vana hea " ei ole ennast täiel määral õigustanud
3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvad , suureem osa inimesi elas Saaremaal. 1695 oli rahvaarv üle 350 000. Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad , Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes. 4) Miks rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu luteri kiriku tugevdamisele Eesti alal? Mida selleks tehti? Nõiaprotsessid. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdamisele, kindlustas Rootsi võimu Eestis. Nõiaprotsessid-Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja ilmutas rootsi võimude
maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid · 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 · 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike · 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma · 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvaid, suurem osa inimesi elas Saaremaal · 1695 oli rahvaarv üle 350 000 · Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad; Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes(20%). 4) Miks rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu luteri kiriku tugevdamisele Eesti alal? Mida selleks tehti? Nõiaprotsessid. Peale Liivi sõda olid kirikuolud haletsusväärses seisus, tagasi tulid muinasusk ja ebausu ilmingud. Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi
Jahedad ja vihmased suved soodustasid seenhaiguste levikut põllukultuuridel. Ühiskondlikud rahutused. Mis valdkondade kaudu toimub ühendus vanaga kultuuris? Säilinud kommete, uskumuste, pühade tähenduse, laulude, unenägude sümboolika. Kokkupuude traditsiooniliste rahvastega, eetilised ja esteetilised kategooriad. Kriisiolukorrad, naised, rahvavalitsejad. Inimkonna vanad mõtteskeemid väljenduvad teistes sõnastustes. Talupoegade elukorra halvenemine Rootsiajal. mõisate arv kasvab, koormiste järsk kasv, teotöö, tõkestub väliskaubandus-rootsi riik ise vajab vilja , Balti aadli isevalitsus, kihistumine väheneb, külaõiguste kadumine, kaob kohtuõigus, peks karistusena, eestlastelt vüetakse metsaõigus, hundinuhtlus, teede orjus. Kontrolltöö 3 II rida Kollektiivsus-Individuaalsus-Indikaatortunnused ja dünaamika Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem,traditsioonilisem ja loodsulähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on vähenenud
See üleväina liivimaa jaguned kolmeks laiaks piirkonnaks. Alguses oli tegemist kolme presidentkonnaga. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mida juhtis vojevood. Olid tartu vojevoodkond, pärnu vojevoodkond ja võnnu ehk cesise vojevoodkond. Mitte kunagi varem ega hiljem pole olnud vojevoodkondi ja kui kaardil on veojevoodkond või presidentkond siis see näitab et oli tegemist rootsiajaga eestis. Rootsiajal põhimõtteliselt ¾ haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena eelistati kas poolakaid või sakslasi. ¼ oli eramõisad nii et suhtelist vähe alasi oli jäänud eraisikute kätte. eramõisade puhul oli sakslaste käes 1/3 sest teise kolmandiku käes oli poolakate käes ja kolmas kolmandik leedukate käes. Ehk sakslaste käes oli 1/12 maast seega nende majanduslik olukord poola võimu all vähenes. Sakslaste osatähtsus vähenes ka
siin oli Balti erikord: luteriusk, asjaajamiskeel saksa keel, kultuurikontaktid Saksamaaga tihenesid, sest läbi 18.saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid ülikooliharidust omandamas Saksamaal. Siia tuli ka riigisakslasi, kes pärit saksamaalt, sest baltikumis oli puudus haritlastest (arstid, juristid, kirikuõpetajad) ja siin olid ka teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool, siis Vene võim luteriusus toimuvasse vahele ei seganud ja seetõttu levisid erinevad usuvoolud. Kehtis 1686.-1832. Rootsiaegne kirikuseadus. Oli 2 kirikuvalitsust Liivimaa konsistoorium ja Eestimaa konsistoorium, EM kons juht piiskop, LM kindralsuperintendent. Eesti aladel oli umbes 100 kirikukihelkonda, keskuseks kihelkonnakirik, kirikuõpetajateks olid sakslased.
Elanike arv seisuga 01. juuni 2002 oli 2113, rahvuse järgi enam vahet ei tehta.5 Valla ja ühtlasi kirikupiirkonna keskuseks on Vara küla, millest esmateateid on juba 1496. aastast (Warral). Külalt ja mõisalt on vald ka nime saanud.6 Küla keskuses asuvad praegu koolimaja, vallamaja, lasteaed, korterelamud, poed jm. Tähelepanuväärsed on põlised tammed ja lehised Vara pargis. Pargi juurde kuulub kilomeetripikkune allee, kus asus Vara mõis. Orduajal omas mõisat Zoege, rootsiajal v. Tiesenhausen´i perekond. Naispärijate kaudu sai mõis Wrangell'i ja hiljemini, 1836. aastal Sievers'i perekonnale. 7 Viimane mõisahoone ehitati 1809. aastal, ümber- ja juurdeehitised olid aastast 1851 8. Praeguseks on hoone kahjuks varemetes. 4 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 5 http://www.varavald.ee/ 6 K. Kirt "Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon". Tln, 1988 lk 66 7 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I
Eesti alal käibinud mündid Eestlased nimetasid münte- nogaata- nutsu. Vene süsteem (1 grivna=20 nogaatat=25 kuunat)oli aga tuttav. Samuti pidi Eestis tuntama Skandinaavia arvestusmarka (1 mark=8 ööri=24 öörtigi `a 8 või rohkem penni). Eestis ei vermitud münte 13saj-ni, siis tulid omad mündisüsteemid penni, lasti käibele Tartu ordumeistrite poolt. Edasi Taani ülemvõim alustas oma müntide vermimist kölni mark. 4 ühikut- penn, killing, mark, veering ( veerand margast) Rootsiajal taaler, riigitaaler (väiksemad, kui öörid). Kohalikud mündid mark = 208gr arvestuslikult pidi penne panema kaalule 208g, mis andis marga mõõdu. Kaalumark ja rahamark eraldusid, kaalumark=4rahamarka. Väiksemad kohalikud mündid killing-öör-artig-penn. 1422 mündireform artigi asemele killing, veering. 16 saj taaler = dollar; Rootsist:: vaskraha 17
Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil on eestlastest saanud üldjuhul katoliiklased, kuid samas püsivad edasi mitmed muinasusundi traditsioonid (nt väikeste panuste kaasapanemine surnule). Tekib sünkretistlik sümbioos vanast ja uuest, kus kristliku sisuga uskumused on tulnud vanade uskumuste kõrvale ning vanadest on midagi kadunud. Vanad uskumused kestavad teatud sfäärides välja 19.-20. sajandini. Rootsiajal püsib olukord üsna samamoodi nagu 16. sajandil. Vahe on võib-olla selles, et Põhja-Eesti saab varem luterlikuks kui Lõuna-Eesti. Pühakud ei mahu luterlikku maailmapilti, luterlased ei omasta pühakutele sakraalset mõõdet pärast nende surma. Katoliiklased usuvad, et pühakud on olemas, nad on kuskil kõrgemal vaimsetes sfäärides ning neile on kergem ligi saada kui Jumalale, kuna nad on lähemal inimestele ning rohkem inimesed. Tõsisem murrang rahvausundis toimub 1720.-1730
oli võimalik kasvatada teravilja niipalju, et seda sai ka välja vedada.(talirukis ja oder) Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi. Koormise üle peeti arvestust vakuraamatutes. Kehtestati pearahamaks, peale mida hakati regulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond. Talurahvas- sunnismaisusega kaasnenud talupoja seadmine mõisnikust sõltuvaks lubab Rootsiajal kõneleda talupoegade pärisorjastamisest. Pearaharahutused-selle kehtestamine tekias talurahva seas arusaamatusi, seni polnud selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel, nüüd aga hakkasid talupojad ise pearahamaksu tasuma. 17. HARIDUS JA KULTUUR ROOTSI AJAL Rahvahariduse edendamine:Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga.Et usk
Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse välja andmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooni kindlustamine. o Luteri kiriku rolli nägis ka Rootsi võimud Eesti-Liivimaa kiiremas „rootsistamisele“ kaasaitamises, mis sai suurt tähelepanu. Mis tõi kaasa igasuguste usuvoolude eitamise. o Luteri kirik püüdis riigvõimu toetusel vastu seisa Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude, eeskätt pietismi levikule. o Rootsiajal muutus luteri uks valitsevaks usuks. o Märgatavalt paranes pastorite haridsutase (ülikooli haridus), ning nad oli võimelised pidama jutlusi eestikeeles. Muutus ka suhtumine kirikusse paremaks. o Ametisse seati Vöörmündid talurahva sest kes tegelesid koguduse majandusasjadega. VÕITLUS VÄÄRSUSEGA o Kiriku õpetajad pidasid muinasusku mis oli segunenud katoliku usuga kahjulikuks ja hakkasid hävitama ohverdamis paiku.
annaabi.ee 
