Rooma ajalugu 8 saj. e.Kr tekkis Rooma linnriik 6 saj ekr kehtestati Roomas vabariik 46-44 ekKR julius Caesari diktatuur 79 p kr vesuuvi purse 115 p- kr rooma riigi suurim ulatus keiser Trajanuse ajal (lõuna- ja lääne euroopa , põhja aafrika l2his ida 476 p kr rooma riigi lõpp Rooma kultuur roomalased jäljendadasid oma eluviisis kreeklasi peale vana-kreeka alistamist tegelesid roomas kuntsiga üksnes kreelased kreekast toodi skulptuure, hakati tegema koopiad olulised olid ka kreeka jumalad, kellele roomlased andsid küll oa nimed zeus- jupiter aphrodite - venus Rooma arhitektuur ekruskide vahendusel omandati kivist kaarte, võvide ja kulpite ladumise oskus
ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi leiab meenutamist väärt inimestele püsitatud monumente. Monumentide püstitamine on üks parimaid austusavaldamise viise ning sellisel moel mäletab ka rahvas avaliku elu tegelast paremini. Roomlased ei pidanud teatrist väga lugu. Neile ei meeldinud teatris vaadata draamat ja selliseid teoseid, mis käsitlesid maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Roomalased nautisid labaseid nalju ning lihtsakoelist süzeed. Haritumale publikule sellised näitemängud huvi ei pakkunud ja tänu sellele hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Ka tänapäeval leiab näidendeid, mis on kirjapandud ja mõeldud lugemiseks. Teatrid pakuvad huvilistele suurt valikut näidendeid mitte ainult ühetaolise süzeega labast nalja. Teaduse alal olid kreelased roomlastest natuke paremad, kuid roomlased ei jäänud neile üldsegi alla
harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommetekomöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja
Teda kutsuti ka maaväristajaks. Tal oli oma kolmhark, millega ta võis väristada ja raputada, mida iganes soovis. Hades Roomas tunti teda kui Plutot. Hades oli allilma ja surnute valitseja. Teda hüüti ka Plutoniks,jõukuse ja maapõue peidetud ,metallide jumalaks. Teiste jumalate seas polnud ta just eriti populaarne ja seetõttu lahkus ta oma pimeduseriigust väga harva. Ta oli halastamatu, järeleandmatu , kuid samas õiglane jumal. Ares Roomalased tundsid teda kui Marsi. Ta oli Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda aga põlgasid. Ares oli sõjajumal, keda peeti tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, kuid samas ka argpüksiks, kes haavata saades kohe jooku paneb. Arese kohta ei leia me müütidest kuigi palju. Athena E..roomlaste Minerva. Tema oli ainult Zeusi tütar. Nii imelik, kui see ka pole, polevat tal ema
Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. Kõige tähtsamad ja lugupeetavamad olid laarid ja penaadid. Igal rooma perekonnal oli laar, kes oli esivanema vaim, ja mitu penaati, kodukoldejumalat. Need olid perekonna oma jumalad, mis
otsima. Olid Rooma kodanikud. Ainuke varandus oli lapsed. 3. Rooma vabariik: algus 509 eKr, lõpp 2. Saj. keskel. Patriits-Rikkad suursugused roomlased, kellel olid kodanikuõigused ja keda võidi valida riigiametisse. Plebeid. Vaesed, kellel polnud kodanikuõigusi nt: neid ei võidud valida riigiametisse. Võisid osaleda rahvakoosolekul. Plebeid võisid valida endi hulgast rahvatribuunid- need kel oli veto õigus nt: võisid keelata seadused, mis olid plebeidele kahjulikud. Roomalased vallutasid kogu Itaalia aastal 265 eKr, 3 Puunia sõda oli Kartaagoga. 149a eKr saavutas rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja ühendas sellega Makedoonia, Rooma ja Kreeka. 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasia riigi. Roomast sai Vahemere valitseja. 4.Rooma impeerium: jaota ja valitse põhimõtte-see tähendas seda, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Rooma poliitika.
tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommete komöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja
Mirmillo gladiaator mõõgaga Secutor Secutor on vasakpoolne suure kilbiga ning väikese mõõgaga, retiaar parempoolne võrgu ja puust odaga. Hoplomachus gladiaator odaga 7. Kuidas otsustas keiser gladiaatori saatust koheselt võitluse lõppedes. Võitluse lõppedes näitas keiser kas pöidlaga üles või alla, sellest olenes gladiaatori saatus. Näpp üles - jäi ellu, kuid vastupidi, siis hukati 8. Kuidas nimetati seda voodi moodi aset kus roomalased süües lebasid. Trikliinium 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) SEDA ME EI TEA 10. _______Patriits________________Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. _______Rahvatribuun________________oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses vaesemate ja hiljem kõigi kodanike õigusi. ____________Plebeid_________ neil oli õigus osaleda küll rahvakoosolekutel, kuid nad
Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos. JUPITER Jupiter on kõrgeim rooma jumal, tema nimi tuleneb kreeka Zeusiga samast tüvest. Kalendri iidid olid pühendunud Jupiterile kui valgusejumalale, sest iididel on täiskuuööd, mil öö ja päev on ühepikkused
ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad. Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas 8 sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomalased nagu teisedki Latiumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt.Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist : kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku , olid tugevalt mõjutatud nende
ning keelati völaojus ja lubati kandideerida riigiametisse. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolek, milles osales niikuinii kodanike enamik, vöib vastu vötta ühiskondlikke seadusi. Nüüd moodustasid roomlased ühtse, seaduse ees vördse kodanikkonna rooma rahva. Söjad Esimene Puunia söda (264-241 eKr), Rooma sai enda valdusesse Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika. Teine Puunia söda (218-201 eKr)Hannibal purustas Rooma söjaväe Cannae lahingus. Teises lahingus olid roomalased edukamad, nad vöitsid puunialased, saades Sürakuusa riigi Sitsiilias ja Kartaago valdused väljaspool Aafrikat. Kolmanda Puunia söjaga (146 eKr) vallutati terve Kartaago. Aastal 149 eKr allutasid roomalsed ka Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riigi. Rooma vöim jöudis Aasiasse. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica (ühiskondlik asi). Rooma riigiorganitena tegutsesid
Dooria ja joonia sambad on vanemad ja kasutatud on neid vastavalt sellele, kus need rahvad elasid. viimane suurim sambastiil pärineb _ _ _ , see on korintose stiil. kõige olulisem on samba kapiteel, e. peaosa. doorial on lihtne kapitee, olemas on vaid 2 plaati, joonia voluut = kõver ehhiin. mustrite ja sellekõige kohta täpsemalt [53] Vana kreeka ja vana rooma maali- ja tarbekunst. vana rooma maalikunst on reeglina tehtud kreeklastest orjade poolt. roomalased ise ei maalinud, kuna seda peeti häbiväärseks. Kreekas hinnati maalikunstnikke väga kõrgelt. Kreeklaste jaoks oli maalikunst tähtsaim, ka meste jaoks oluline. Kreeklased võtsid esimesena kasutusele tahvelmaali [5.-6. saj]. See ujutab endast kokkulöödud puutahvlitele maalimist mida saab transportida. Tehti näituseid ja korraldati võistlusi. omavahel võistlesid skulptorid ja maalikunstnikud. zürii hindas nende loomingut ja anti auhindu
hukkamine. Rooma sõjaväes mängis väga tähtsat osa kindlustatud laager. Sõjaretkedel ehitati peatuspaikadesse alati laager. See löödi tavalistel üles mäekallakul ja omas ristküliku kuju. Laager piirati sügava kraavi ja valliga. Igas neljas küljes oli väljapääs. Laagri sisemusse püstitati telgid. Igal sõjaväe osal oli laagris oma kindlustatud paik. Laagri keskel asus plats, kus seisis altar ja oli koosolekute koht. Roomalased võitsid palju lahinguid tänu oma oskusele ehitada kindlustatud laagrit. Ainult sõjaväes teenimine avas kõrgema seisuse inimesele tee poliitilise karjääri juurde. Väejuht, kes oli saavutanud välisvaenlase üle suure võidu, sai õiguse triumfile, nii nimetati pidulikku rongkäiku, milles väejuht, loorberipärg peas, seljas kullaga kaunistatud purpurtooga, sõitis võiduka armee saatel Rooma
Olid ka sõjad Põhja-Aafrikas, Zama lahing. Kartaago väline võimsus hääbus pärast seda sõda, nad minetasid kõik valdused väljaspool Aafrikat ja isegi sõda ei tohtinud pidada. Sellega sai alguse ka Rooma vallutused Hispaanias, tehti paar provintsi seal. Ehk Vahemere lääneosa oli nüüdsest Rooma võimu all, nad ei olnud vallutatud, aga Rooma oli peremees. Kartaago püsis samal ajal rikka linnana ja see oli Roomale pinnuks silmas. 149 provatseerisid roomalased uue sõja. 146 oli Kolmas Puunia sõda, kus Kartaago vallutati ja hävitati. Samal ajal, 2. saj I poolel hakkasid roomlased paralleelselt segama ka end Kreeka ja Makedoonia asjadesse. Nad olid esialgu valdavalt kui Kreeka autonoomia kaitsjad Makedoonia vastu. Teine Makedoonia sõda 197, kui Kynoskephalai lahingus lööbi Makedoonia sõjavägi puruks. Kohtusid esimest korda Makedoonia faalanks ja Rooma manipulaarne lahingurivi. Isthmose mängudel kuulutati välja kõiki Kreeka riikide vabaduse
piir, oli teatud mõttes etruskide kontrolli all. Kutsusid etruski kuningad ennast valitsema. 6 saj mil roomlased olid etruski soost valitsejate võimu all, etruski kultuuri mõjud. 509 eKr etruski soost kuningad ja roomas kuningad ka , kehtestati vabariik.474 sai etruski laevastik hävitavalt lüüa , merel oli ülekaal pige kreeklaste käes nüüd, muidu olid nad Türeenid mereröövlid, ja kartsid seda aga nüüd enam mitte. Esimene 4 saj alguses roomalased vallutasid Etruski pealinna Veii , 30 km roomast eemal. Järgnevates sõdades, roomlased vallutasid järk järgult 4 saj ja varase 3 sajndi vältel kõik etruski linnad kuni viimane ühine kultuskeskus langes 265 roomlaste kätte. Volsinii linn. Sõjalises mõttes võtsid nad kasutusele kreeklaste hopliidi faalanksi. 07.05.14 Rooma ajalugu- ajajärk, mida nimetatakse kuningate periood, 753 Rooma linna rajamine. (fiktiivne).509- kuningad aeti minema ja hakkab varane vabariik.
annaabi.ee 
