Laeva jõuseadmed eksami raudvara (2)

Eesti Mereakadeemia - Ehitus - Laevaehitus

4 HEA

Eesti Mereakadeemia

Õppeaine: Laevajõuseadmed ja abimehhanismid

Õppeaine raudvara

A Füüsikalised suurused ja mõisted

Rõhk: 1Pa = 1 N/m2, 1 MPa = 106 Pa, 1 bar = 105 Pa; 1 kgf/ cm2 = 0,981 bar
Temperatuur: absoluutne T (K), t (0C) T = t + 273 K
Jõud: 1 N = 1 kg/msek2, 1 KN = 103 N, 1 kgf = 9,81 N
Töö: 1 J = 1Nm, 1 kJ = 103 J
Võimsus: 1 kW = 1 J/sek , 1 HJ (HP) = 75 kgfm/sek = 0,735 kW
Soojushulk 1 J = 0,239 cal
Pöörete arv n = 2π60 1/min, kus  on nurkkiirus 1/rad
Tihedus  (kg/m3); erikaal  = g (N/ m3)
Soojusväärtus Q (kJ/kg); nafta baasil kütustel 39500… 44000 kJ/kg (39,5…44 MJ/kg)
Viskoossus , kinemaatiline  (m2/s, mm2/s, cSt)

B Fundamentaalsed loodusseadused

mehaanika : mehaanika põhiseadused, liikumisimpulsi seadus, potentsiaalne ja kineetiline energia, tsentrifugaaljõud;

termodünaamika: I ja II põhiseadus, ideaalsete gaaside protsessid – isobaarsed, isotermilised, isohoorsed, adiabaatsed, polütroopsed, gaasi olekuvõrrand ; gaaside voolamine läbi düüside;

hüdrodünaamika: Bernoulli seadus, staatiline ja dünaamiline rõhk; hüdrostaatiline rõhk.

C Õppeaines käsitletud olulised mõisted ja rakendused

Laevaseadmete liigitus jõuseadmeteks, abimehhanismideks, laevaseadmeteks ja tekiseadmeteks. Laeva jõuseade, propulsiivseade ja propulsiivlompleks – nende koostisosad ja omavahelised funktsionaalsed seosed. Jõuseadmete paigutus laeval: ahtri-, keskmine – ja nihutatud, nende kasutusalad ja võrdlus.
Primaarsed energiaallikad ja nende kasutusvõimalused. Orgaanilised kütused. Nafta baasil toodetud vedelkütused, nende põhiomadused ja eelised teiste kütuseliikide ees.
Laevale mõjuvad jõud ühtlasel liikumisel: laeva keretakistus ja käiturite summaarne efektiivne tõukejõud.
Laeva keretakistus ja selle komponendid – õhutakistus ja veetakistus. Teada, et õhutakistuse osa enamikul laevadest on mõned protsendid kogutakistusest. Veetakistuse koostisosad: hõõrdetakistus, lainetakistus, kujutakistus ja lisatakistused. Hõõrdetakistuse olemus ja selle tekkepõhjus – vee viskoossus. Kujutakistuse tekkepõhjused ja olenevus laevakere kujust . Lainetakistus kui gravitatsiooniline,inertsjõududest ja vee tihedusest tingitud takistusekomponent. Laeva poolt liikumisel tekitatavad lainesüsteemid. Laevakere takistuse sõltuvus laeva kiirusest, süvisest ja tehnilisest seisukorrast; abinõudest laeva keretakistuse vähendamiseks.
Kasulik (pukseerimis-) võimsus ja võimsus võllil. Pukseerimisvõimsuse sõltuvus laeva kiirusest antud tingimustel.
Käituri otstarve ja liigid: sõuratas, tiivikkäitur (Voith-Schneideri käitur), jugakäitur ja sõukruvi – nende eelised, puudused ja kasutusvaldkonnad.
Sõukruvi tööpõhimõte ja ehitus. Sõukruvi parameetrid : geomeetrilised (läbimõõt, geomeetriline samm, pöia labimõõt, geom. sammusuhe, kettasuhe, pöia suhteline läbimõõt, labade arv), kinemaatilised (käigusamm, libisemine , suhteline käigusamm ja – libisemine) ja hüdrodünaamilised (tõukejõud, pöördemoment ja kasutegur).
Sõukruvi töörežiimid : käitur, paralüüs, hüdroturbiin.
Sõukruvi ja laevakere koosmõju sõukruvi töötamisel: imemine ja kaasavool .
Propulsiivtegur ja selle seos sõukruvi kasuteguri ja kere mõju teguriga.
Sõukruvi tunnusjoon. “Kerge” ja “raske” sõukruvi mõiste. Peamasina töörežiimide ala jäiga ja reguleeritava sammuga sõukruvide puhul. Osata selgitada reguleeritava sõukruvi eeliseid ja puudusi võrreldes jäiga sammuga sõukruviga.
Sõukruvi efektiivsuse parandamise võimalused ja tehnilised lahendused. Sõukruvi pöörlemissuuna valik.
Võlliliini otstarve ja ehitus. Deidvudseade, kandelaagrid, peatugilaager, võllipidur, vaheseinatihendid. Võlliliini elementide omavahelise ühenduse liigid. Veega ja õliga määritavad täävitorud ja nende võrdlus. Mõista, miks õliga määritavatel metallist täävitorulaagritel peab olema ahtritihend. Simplex- ja Cederwalli võllitihendite tööpõhimõte ja ehitus.
Võlliliinita laevad.
Laeva peadiiseljõuseadmete põhiskeemid, nende koostisosad ja ülesehitus. Otseülekandega, diiselreduktor- ja diiselelekterjõuseadmed, nende kasutus ja võrdlus.
Diiselmootorite põhitunnused ja liigitamine otstarbe, ehituse, pöörete arvu ja töötsükli järgi.
Ristpea - ja ristpeata mootorid .
Diiselmootori põhimõisted: takt, ÜSP, ASP, kolvikäik, silindri läbimõõt, silindri kogumaht, töömaht ja põlemiskambri maht; surveaste ja selle tähtsus ja väärtuste piirid. 4-taktilise ja 2-taktilise diiselmootori tööpõhimõte, indikaatordiagrammid ja töötsüklid.
Diiselmootori indikaator- ja efektiivsed näitajad. Keskmine indikaatorrõhk kui mootori silindrimahu kasutamise efektiivsust iseloomustav tinglik suurus ja selle määramine indikaatordiagrammi alusel. Indikaatorvõimsus, indikaatorkasutegur ja kütuse indikaatorerikulu. Mehaaniline kasutegur. Mootori efektiivsed näitajad ja nende seos mehaanilise kasuteguri ja vastavate indikaatornäitajatega. Keskmine efektiivne rõhk, efektiivne võimsus, efektiivne kasutegur ja efektiivne kütuse erikulu .
Diiselmootori ehitus, põhidetailid – ja sõlmed. Diiselmootori ülelaadimine. Tähtis on mõistmine, miks diiselmootorid on kõige suurema kasuteguriga soojusjõumasinad.
Laeva aurujõuseadme termodünaamiline töötsükkel ja selle kujutamine T-S diagrammil . Aurujõuseadme põhiosad ja töökeha oleku muutused. Süsteemi vesi-aur omadused, keemistemperatuuri sõltuvus rõhust, aurustussoojus, küllastunud ja ülekuumendatud auru mõisted.
Laeva aurukatlad, nende liigitamine pea- ja abikateldeks. Leektoru- ja veetorukatlad, nende tööpõhimõte ja ehitus.Katelde põhiparameetrid: auru tootlikkus , auru rõhk, ülekuumendatud auru temperatuur, kütusekulu, kasutegur. Katlas toimuvad protsessid.
Auruturbiini tööpõhimõte, liigitamine ja ehitus. Aktiivturbiinid ja reaktiivturbiinid. Auru liikumine düüsides. Auruturbiinjõuseadmete kasutamine tänapärva laevadel.
Gaasiturbiini tööpõhimõte, termodünaamiline töötsükkel ja ehitus, kasutusalad . Võrdlus teiste soojusjõumasinatega.
Pumbad: otstarve, põhinäitajad ja paigutus laeval. Pumba tootlikkus, surve, survekõrgus, imemiskõrgus, kasutegur. Pumpade liigitamine: mahtpumbad ja dünaamilised p.-d . Mahtpumbad: kolb -, hammasratas-, kruvi- ja siiberpumbad: tööpõhimõte ja ehitus.
Dünaamilised labapunbad: tsentrifugaal -, propeller - ja pöörispumbad; tööpõhimõte ja ehitus. Jugapumbad, rotatsioon -kolbpumbad. Pumpade võrdlus ja kasutusalad.
Kompressorid ja ventilaatorid - otstarve, tööpõhimõte ja ehitus. Mitmeastmelised suruõhukompressorid diiselmootorite käivitamiseks. Tsentrifugaal- ja telgventi-laatorid.
Soojusvahetite otstarve, liigitamine, ehitus. Manteltoru- ja plaatsoojusvahetid, nende võrdlus.
Magevee vajadus ja valmistamise võimalused laeval. Plaatsoojusvahetitega vaakuum- veemagesti tööpõhimõte ja ehitus.
Kütuse ja öli puhastamine. Filtrid ja separaatorid . Separatsiooniteooria alused, Stokes´i seadus. Tsentrifugaalseparaatori tööpõhimõte, ehitus ja kasutusalad.
Merevee reostust laevadelt vältivad seadmed . MARPOL 73/78 nõuded ja meetmed nende tagamiseks. Pilsivee separaatorid, heit- ja reovee puhastusseadmed, tahkete ja naftat sisaldavate vedeljäätmete käsitlemine laeval. Insineraatorid.
Laeva rooliseadmete otstarve ja liigitamine. Rooliseadme põhiosad. Labaroolile mõjuvad jõud ja momendid: laeva pöörav moment, pöördemoment balleril, külgjõud. Triivimine tsirkulatsioonil, triivnurk. Nõuded rooliseadmetele. Rooliajamite põhiliigid. Aktiivroolid ja stabilisaatorid – otstarve ja tööpõhimõte.
Laeva tekimehhanismid: töste-, ankru- ja vaierdusseadmed ning luugikatted. Tõsteseadmete liigitus. losspoomid , kraanad ja paadiseadmed, otstarve ja ehitus. Ankruseadmed: otstarve, nõuded, liigitamine, ehitus. Ankrupelid ja –kepslid. Vaierdusseadmed: otstarve ja liigitamine.
Laeva üldsüsteemid: liigitamine, otstarve, ülesehituspõhimõtted. Trümmi- ja tuletõrjesüsteemid.

D Õppeaines käsitletud olulised võrrandid

Laeva ühtlase sirgjoonelise liikumise põhitingimus

ΣTe = R(v),
kus: ΣTe – käiturite arendatav summaarne tõukejõud ja R(v) laevakere kogutakistus kiirusel v
Laevakere kogutakistus
R = Rf + Rk + Rw + Rõ + Rvo + Rm + Rj
kus kogutakistuse komponendid on vastavalt hõõrde-, kuju- ja lainetakistus ning takistuse lisaelemendid - õhu-, laevakere väljaulatuvatest osadest, ilmastikutingimustest ja jääst tingitud takistused.
Kasulik e. pukseerimisvõimsus
Pt (EPS) = R(v)v = ΣPev

Võimsus võllil

Ps(WPS) = Mpω (kW)
kus Mp on käituri töölepanemiseks vajalik pöördemoment kNm, ω nurkkiirus rad/sek
Propulsiivtegur
Ideaalse käituri arendatav tõukejõud
T = mwa (N)
m – käiturit läbiv veemass kg/sek, wa – lisatud kiirus m/sek.
Kuna veele täiendava kineetilise energia mw2/2 andmiseks peab kulutama lisavõimsust, on käituri, s.h. sõukruvi kasutegur seda suurem, mida suurem on sekundis käiturit läbiv veemass ja väiksem lisatud kiirus.
Sõukruvi geomeetrilised parameetrid: läbimõõt D, samm P, geomeetriline sammusuhe P/D, kettasuhe
Θ = Ae /A0
kus Ae on sõukruvi labade summaarne sirgestatud pindala ja A0 sõukruvi ketta pindala A0 = πD2/4;
Sõukruvi kinemaatilised parameetrid:
käigusamm
ha = vp /n

Suhteline käigusamm

J = ha /D = vp /nD

Libisemine

S = P - ha

Suhteline libisemine

kus vp –sõukruvi kiirus vee suhtes m/sek
n - sõukruvi pöörete arv p/sek
Sõukruvi hüdrodünaamilised parameetrid vabas vees:
Tõukejõud
T = KTρn2D4

Pöördemoment

Mp = KQρn2D5

Kasutegur

KT ja KQ on tõukejõu ja pöördemomendi tegurid, ρ vee tihedus, vp – vee aksiaalkiirus sõukruvi suhtes ja n – pöörete arv p/sek
Sõukruvi ja laevakerekoosmõju avaldub kaasavoolu ja imemise kaudu.
Kaasavoolu tegur

Imemine väljendub laevakeretakistuse suurenemise näol töötava sõukruvi toimel

Imemistegur
Nendest valemitest vp = v(1 - w) ja Te = T(1 – t)
Asendades propusiivteguri avaldises Pe ja v ülaltoodud valemitest, saame propulsiivteguri väljendada:
Kus p, ηR ja k on vastavalt sõukruvi kasutegur, suhteline ringkasutegur ja nn. kere mõju tegur
Diiselmootori põhimõõtmed:
Silindri läbimõõt D ja kolvikäik S
Silindri töömaht on silindri kogumahu Va muutuv osa 1 kolvikäigu jooksul
Põlemiskambri maht Vc = Va - Vs

Surveaste

Keskmine indikaatorrõhk – tinglik rõhk, mis konstantsena sooritaks 1 kolvikäigu vältel töö, mis on võrdne tegeliku kasuliku tööga silindris 1 töötsükli jooksul, ja mis iseloomustab silindrimahu ärakasutamise astet.
kus Lits silindris töötsüklis saadud kasulik töö indikaatordiagrammilt mõõdetuna või soojusarvutusega.
Indikaatorvõimsus
Kus n – pöörete arv 1/min, i – silindrite arv, z – taktilisuse tegur (2-taktilisel z =1,
4-taktilisel z = 0,5)
Indikaatorkasutegur
või
kus Bh – kütuse tunnikulu kg/h, Qa – kütuse alumine soojusväärtus, gi – kütuse indikaatorerikulu.
Kui mehaaniline kasutegur on m, siis efektiivne võimsus
Pe = Pim
ja keskmine efektiivne rõhk järelikult
pe = pim

Vastavalt efektiivne kasutegur

e = im
ja kütuse efektiivne erikulu
Mootori efektiivsele kasutegurile 0,5 vastab kütuse efektiivne erikulu standard- kütusega  0,160 kg/kWh
Aurukatla põhiparameetrid: aurutootlikkus D (kg/h, t/h), töörõhk p(Mpa), ülekuumendatud auru temperatuur t (0C), vee mass katlas m (kg, t), kütuse tunnikulu Bh (kg/h), kasutegur , suhteline veesisaldus 
kus h1 ja h2
on vastavalt toitevee ja auru entalpia kJ/kg
Bernoulli võrrand energia jäävuse kohta ideaalse mittekokkusurutava vedeliku liikumisel jäigas torus (1 kg vedeliku kohta)
Võrrandi 2 esimest liiget on potentsiaalne energia (z – asendienergia e. kõrgus nulltasandist; p – vedelikujoa staatiline rõhk), kolmas liige kineetiline energia.
Pumba tootlikkus (jõudlus) mahu järgi Q (m3/h, m3/sek, l/min jne), tootlikkus massi järgi Qm = Q
Pumba surve on ühe kaaluühiku vedeliku energia suurenemine pumba läbimisel ja võib väljenduda pumbatava vedelikusamba kõrgusena meetrites või rõhkude vahena
enne ja pärast pumpa .
Pumba kasulik e. hüdrauliline võimsus
Nh = QρgH = QγH

Kui pumba kasulik võimsus on Nh ja käimapanemiseks vajalik võimsus Ne, siis kasutegur

kus:

mehaaniline kasutegur ηm = Ni/Ne,

hüdrauliline kasutegur ηh = H/Ht ja

mahuline kasutegur ηv = Q/Qt

Tsentrifugaalsepareerimise teoreetiline alus – Stokes´i seadus

kus vs – osakese settimiskiirus pidevas keskkonnas ( vedelikus ), D osakese ekvivalentne läbimõõt, ρ2 ja ρ1 vastavalt osaakese ja pideva keskkonna tihedus,

g – raskuskiirendus ning η – dünaamiline viskoossus.

Laeva pöörav moment labarooliga roolimisel ja rooliballerile mõjuv moment

Ml = NLcosα/2 Mb = Na
kus N – roolilabale mõjuv hüdrodünaamiline kogujõud, L – laeva pikkus,
α – roolilaba kaldenurk keskasendist, a – hüdrodünaamilise kogujõu rakenduspunkti kaugus balleri teljest .
Roolilabade summaarne pindala
F  0LT
kus tegur 0 merelaevadele on 0,015…0,023, L – laeva pikkus perpendikulaaride vahel, T – suurim süvis.
Seisuankru massi ligikaudseks määramiseks võib kasutada valemit
kus - veeväljasurve (m3)
100 m ankruketi mass võrdub ligikaudu 2,15 G
Suurim tõmbejõud ankru hiivamisel kuni 8G
hhhhhhhhhhhhhhhhhjkMootoriMMMMMMMMMMMMMMMmm

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 156 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

156 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

laeva jõuseadmed

laev jõuseadmed raudvara

Sarnased õppematerjalid

doc

Diisel

4. Kolvigrupi tehnilisest seisukorrast ( näit. kolvirõngaste ja Teoreetiliselt vajalik õhu mass 1kg kütuse põlemiseks võib arvutada seinte kaudu kompressiooni takti lõpul ja seega hea käivituse. Hea klappide tiheduse vähenemisel jne. polütroobinäitaja valemiga : G0 = µõhk L0 = 28,95 * 0,495 =14,3 kg/kg ,kus käivitusomaduse tõttu ehitatakse suurem osa laeva peamasinaid langeb). µõhk = 28,5 , on õhu näiv molekulmass. silindri diameetriga üle 150 mm mahuliste otsepihustamisega Reaalses mootoris polütroobi näitaja suurused Mahuliselt arvestatakse 1 kg diiselkütuse põlemiseks keskmiselt 11,2 põlemiskambritega. komprimeerimisprotsessi lõpuosas vähenevad . m3 õhku

Abimehanismid

doc

Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7

Masinaelemendid

xlsx

Eesti-inglise-vene laeva mehaanika terminoloogia sõnastik

ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure

Laevade ehitus

ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise

Laevandus

pdf

Toorotsessi analuusi naidisulesanded

Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mooto

Abimehanismid

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel

Abimehanismid

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks. Arvuliselt on staatiline surve pumba imemiskõrguse ja pumbatava vedeliku veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost. Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs)

Abimehanismid

doc

SPM JAHUTUSSÜSTEEM

tagasi, kuna katkestati jõuvooluahel seiskub ka starter. Akud Kasutatakse väävelhappeakusid, elektrolüüdi tihedus 1,24 – 1, 28. Laadimisvool Võib olla kuni 10% aku nimi pingest.Elektrolüüdi tase peab olema 10mm üle plaatida pinna. Starter Alalisvoolu elektrimootor, mis on mõeldud tugevale voolule 500 – 600A . Seetõttu mähised on valmistatud vasklindist. Starteril võib olla lülitusmuhv (vabakäigusidur seda selleks, et ei lõhuks hambaid) LAEVA REVERSEERIMINE I Otse ülekandega PM siin on reverseeritav PM II Reverseerimine läbi reversreduktoriga III Reverseerimine RSS abil LAEVA SPM REVERSEERIMINE Mootori reverseerimiseks tuleb muuta  kütuse silindrisse pritsimis nurka  õhujagaja avanemis momenti  klapide avanemis momenti Kõiki neid operatsioone teostatakse nukkvõlli nukkide abil st. Meil tuleb muuta nukkide asendit, kusjuures 4tak SPM korral on nukkvõll varustatud kahe komplekti nukkidega

Laevandus

Rohkem sarnaseid