ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tume ja mahlakas. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti. Seemned levivad loomade abil. Munajad või elliptilised peensaagja servaga tömbilt terava tipuga lihtlehed. Värvuselt on nad mõlemalt pinnalt puhasrohelised. Roodudel ja nende tippudes esinevad heledad näärmed. Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest 10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega. Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud, sinimarjad. Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid,
Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar
Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia taraenelas Lehed munajad/piklikmunajad. Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised. Karvased alt, noortel puudel ka pealt karvane. Serv saagjas
Lehe kuju vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8- (joonista või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, 16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja kleebi) lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva heledamad, roodudel pruunikad karvad. jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel Keskmised lehekesed äärmistest võrsetel vahel lehed tipust kolmehõlmised. suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. Õitseaeg ja õite õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied õitseb enne lehtede puhkemist aprillis. Õied kimbuna
Piklik munajad Lühirootsulised · Must leeder · Sambucus nigra Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste sisselõigetega Harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots lühike · Harilik lumimari · Symphoricarpos albus Kolmnurksed või rombjad Pika terava tipuga Kahelisaagjas Karvu pole Roodudel valged täpid · Arukask · Betula pendula Lai-munajad Südaja alusega Lihtsaagja servaga Karvased · Sookask · Betula pubescens Munajad või ovaalsed, Lehe pikkus laiusest suurem Lühidalt teritunud või tömbitipulised Täkilisservalised 1-3 cm pikad · Madal kask · Betula fruticosa Lehed 0,51,5 cm pikad Ümarad või lehe laius pikkusest suurem
- leht äraspidi munajas või ovaalne - pügaldunud (sisselõige) tipus (tuhm, kortsune, rood kuldne) * Alnus incana - hall lepp - alt hall ja omapärane - terava tipuga, elliptilise või ovaalja kujuga - teravad otsad (väga väge tume, kiiljas, diagonaalsed siserood, saagjas) * Carpinus betulus - harilik valgepöök - lehed elliptilised või piklik munajad - nõrgalt südamja alusega - pealt külgrood tugevalt sissevajutatud - roodudel pikad karvad - lehed kortsulised (diagonaalsed siserood, piklik) * Corylus avellana - harilik sarapuu - leht äraspidi lai munajas või laimunajas - südamja alusega - lehe rood on karvane - rootsul näärme karvad (suur leht, lai, ümar roheline, saagjad) * Quercus robur - harilik tamm - lehed hõlmised - äraspidine - tömbiline - alumisel roosu ümbert sisselõige - paks/nahkne (nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine
Päritolu 25-30 m Kõrgus kerajas või laimunajas Kasvukuju tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega Võrsed ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised Pungad vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed Lehed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja Õied õisikutelg karvased vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun Viljad Mai lõpp - juuni algus Õitsemisaeg Kasvukoht:
KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. Vili on kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun. KASVU- Küllaltki külmakindel. Poolvarjutaluv
Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa. Vähenõudliku, külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Kõrgus alla 2 m. · Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. 24. Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia. Esineb Eestis küll laialdaselt (kuid hõredalt), ja on tuntud rohkem pargi, allee- ja õuepuuna. Eesti metsades on vahtrapuistud väga haruldased. Sageli leidub rohkemal või vähemal määral harilikku vahtrat salumetsade koosseisus
Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, lõikelilleks. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lursslill.htm 1.8 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpleht (Darmera,Peltiphyllum peltatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150 -200 cm, laius 90-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured, ümarad, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on kuni 60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed, meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis. Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas
ee/index.php?GID=14137. 08.08.2013. Seemnemaailm. Lursslill (Cimicifuga). Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/public/2/207_1.php. 08.08.2013. 1.8 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpleht (Darmera, syn. Peltiphyllum) (joon. 15, joon.16) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150 -200 cm. Kasvuruumiks vajab 90-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured, ümarad, servast kergelt venitatud, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on 50-60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis. Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas
piklike pruunikate seemnetega, valmivad augustis. Kasutatakse haljastuses, sobib hekkideks. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, astlad, puit 47. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Pärit Lõuna-Euroopast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, külma ja linnatingimusi taluv. Küllaltki valgusnõudlik. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodudel karvad, 5-10cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, kobarates, õitseb juunis. Viljaks paljude väikeste seemnetega kupar. Kasutatakse haljastuses. Mage sõstar: Ribes alpinum Kasvab Euroopas ja Ees-Aasias, Eestis sage. Kõrgus 1,5m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Talub mulla kuivust, varju. Lehed 3- hõlmalised, hõlmad teravatipulised, pealt tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad. Sügavtäkilise ripsmelise servaga. Leht 2-4cm pikk. Õied
areaali lõunapiiriga, Kaukasuses tungib kuni 2700 m kõrgusele üle merepinna. Tunnused: Võrsed: noored võrsed paljad, teravkandilised ja rohelised, vanemas eas korgistunud ja ümarad. Pungad kuni 3 mm pikad, kahe pungasoomusega. Lehed: munajad kuni elliptilised, 1...3 x 0,5...2 cm, tipust teravnevad kuni tömbid, kergelt südaja alusega, peensaagja servaga, mõlemalt küljelt rohelised, hajuskarvased, alt roodudel heledate näärmetega, leheroots 0,1...0,2 cm pikk. Täiskasvanud taimed heitlehised, noortel püsivad lehed ületalve. Õied: üksikult eelmise aasta võrsetel, longus, üksikõis kupjas-kerajas, rohekasvalge kuni roosakas, V-VI. Viljad: ümarad, kuni 1,5 cm läbimõõduga tumesinised marjad, mis on kaetud sinaka vahakirmega, söödavad, tumeda, tugevasti värviva mahlaga, sisaldavad kuni 30 munajat, punakaspruuni seemet, varisevad peale valmimist üsna kähku, VII-VIII.
SULG-ARULUSTE Nimi: Brachypodium pinnatum , brachys lühike, podion jalake (lühiraoliste pähikute järgi), pinnatum sulgjas. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: sulg-aruluste kasvab hõredates metsades ja nõuab valgusküllast kasvukohta. Taim on mitmeaastane ja moodustab väikeseid mättaid. Sulg-aruluste on 20-80 cm kõrgune kollakasroheline taim; kõrs sõlmekohtades karvane. Lehed kuni 1 cm laiused, lehe pealmise pinna roodudel on hõredalt pikki karvu näha, lehed pehmed, longus. Õisik püstine 4-10 cm pikkune, hõre (5-10 pähikuga), pähikud 1-3 cm pikad. Õitseb juunis, juulis, kahjurite rüüste tõttu jõuab vähe viljuda. Eestis tavaline. LONGUS HELMIKAS - Melica nutans , nime tõlkimisel saame Melica 13. sajandist pärinev sorgo nimi ja nutans rippuv, longus. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: longus helmikas kasvab varjukates leht- ja segametsades ja on Eestis tavaline
annaabi.ee 
