A 1)Romantismi peamised tunnusjooned on väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia(rikastati juhusike kõrgenduste, madaldustega), mis on üles ehitatud kõrvalastemete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Tekkisid instrumentaal ja vokaaltsükkel. Rütmika uutus vaheldusrikkamaks (trioolid, punkteeritud rütm), tempo muutus äärmuslikuks (agoogika). Dünaamika oli nüanssiderikas ja varjunditerohke. Sümf orkestri pillid omandasid tänapäeva kuju.Lemmikpilliks kujuned klaver, millel anti emotsionaalselt lüürilisi lugusid edasi. 2) Beethoven kirjutas 9.sümfoonia praktiliselt kurdina ning see oli helilooja viimane teos. See kannab endas
Romantismi esteetikast Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa ning romantism kujunes õhtumaadee viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Uus stiil vastandas end valgustusajastu mõistusekesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega. Eemaldudes tegelikkusest, kaldus romantism unistuste- ja fantaasiamaailma, mis pakkus inimesele võimaluse põgeneda ka iseenda eest. Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel. Romantikuid huvitas ka olemise hämaram pool õudused, müstika, surm. Näiteks Johann Wolfgang Geothe kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" kutsus Saksamaal esile suitsiidilaine. Romantism oli eelkõige linlik nähtus, mis tekkis protestina väikekodanlikult mõõdetud ja asise ellusuhtumise vastu
1830-ndad tööstuse kiire areng, minnakse üle vabrikutootmisele, tekib tööstur ja palgatööline, meeleavaldused. Linnastumine muudab inimmassi psühholoogiliselt anonüümsemaks. 1848 Revolutsioonid, mille tulemuseks peab olema demokraatia. Kandvad ideed: Vabadus, võrdsus, vendlus. Muusika jaotub kaheks: kriitiline realism püütakse elu kainelt analüüsida ja kritiseerida võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suurte kontsertsaalide
hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel.
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9
ROMANTISM Muusikaajalugu 11. klass Katrin Aasmäe ROMANTISM Eugene Delacroix "Vabadus viib barrikaadidele" 19. sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest Levis edasi kujutavasse kunsti ja muusikasse 19. sajandil sai "romantiline" tähenduse tundeline
Muusika Rudolf Tobias Oli kujutatud 50mne kroonisel rahatähel. Ta oli 9 aastane, kui kirjutas oma esimesed heliteosed. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes hakkas muusikat kirjutama sümfooniaorkestrile. Enne teda kirjutati pigem koorilaule. Nagu romantismile omane oli ka Tobiasele oluline rahvuslikkus muusikas. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes oli helilooja haridusega. ( Teised olid viljelejad – ns tegelesid sellega ) 35-aastaselt läks Rudolf Lääne-Euroopasse, hiljem Saksamaale kuna sel ajal oli Eestis heliloojatel väike tasu. 10 aastat hiljem sai ta kopsupõletiku ja suri. Tobias maeti Berliini, kuid hiljem toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber tema sünnipaika Kullamaale. Jean Sibelius Õppis alguses advokaadiks, aga helilooja tunne oli nii suur, et aasta pärast langes
Robert Schumann (1810-1856)saksamaa varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu
kunstiteose. Nii pöörati erilist tähelepanu riietusele, käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise
Arvestustöö Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus. Romantism sai alguse Saksamaalt 19.saj. ja laienes üle Euroopa. Romantikud tõstsid esile tundeid. Väga kirglik ja tundeküllane stiil. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerumine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Märksõnadeks: peen hingeelu, madal valulävi, liialdamine, romantiline kunstnik on traagilise loomuga, usk imesse, unistamine, huvi mineviku vastu, oma rahvuse väärtuse
[email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1.LEIA VASTUSED Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4) Väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, klassikalisi vorme kasutati vabalt, muusika teemadeks loodus, ajalugu, muistendid, legendid. Määratle romantismi ajavahemik 1820-1880 Nimeta riigid, kus arenes romantism eredamalt Prantsusmaa, itaalia saksamaa 2.TÄIDA LÜNGAD F. Schuberti loomingusse kuulub üle 1000 teose. Tema loomingu põhiosaks on soololaulud. Suurvormidest on Schubert kirjutanud 10 sümfooniat. Nendest tuntum ja eriilmelisem on ,, Lõpetamata sümfooni ,, 3.KES või MIS ON PILDIL? Franz Schubert u.1840 saksofon Pjotr Tsaikovski Robert Schumann klarnett 4.LEIA VASTUSED See helilooja on sündinud Zwikaus ROBERT SCHUMANN
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi
vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu) 3.Puskini looming · "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem (Sündis poeedi huvist folkloori vastu, mistõttu on teos mänguline ja fantastiline) · "Kaukasuse vang", 1822, poeem(kujutatakse kangelase elutüdimust, heitlikku armastust tsivilisatsioonist põgenemist lootuses leida vabadust) · "Mustlased", 1827 ( Teoses, põgeneb peategelane mustlaste juurde steppi, võidab kauni Zemfira südame ja ta võetakse sealse rahva hulgas omaks. Mustlaste maailm on vaba ka armastuses, ent loo peategelasele, Alekole,
Romantismi kokkuvõte · Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. · Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja peitmata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. · Romantilised tegelased. · Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust.
TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite Animism- tihe side loodusega Davidsbund- rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. (Chopin,Liszt,Berlioz,Paganini jt) Deklamatsiooni stiil- tihe side tekstiga
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad?
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4
Romantism 19. sajandil valitsenud kunsti, kirjanduse jà vaimuolu suund, mis vastandus 18nda saj. klassitsismi seadus- ja mõistuspäerasusele . romantismile on andnud tõuke : Suur Prantsuse revolutsioon(1789-1794) napoleoni sõjad (1799 - 1814) need muutsid euroopa kaarti. algas tööstuslik pööre(1830), linnastumine ja tööstu. progress muutus inimene. romantismiajastu inimene juurdleb enda üle. võib öelda, et romantism oli protest asise elustiili vastu., vastuseis seisnes peamiselt kunstnikes. nad tahtsid väljendada oma tundeid, elamusi, meeleolusid ja rakendada oma fantaariat. romantism on oma olemuselt ka komlitseeritud ja vastuoluline. ühelt poolt protesteeriti ühiskondlike pahede vastu, teiselt poolt püüti nende probleemide eest põhendeda . Tähtsaim esindaja kunstis Prantslane Delacroix (1789-1863) ahridektuuri näida Eestis - Sangaste loss.
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon
1. ROMANTISM Sõna ,,romantism" pärineb vanast prantsusepärasest kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut. Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele =
Romantism · Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailmas elamine. · Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks tormi ja tungi liikumine ning ,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus.
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris
) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioon ja Napoleon olid vabaduse inspriratsiooni allikaks) MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid;
Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775-1851) „Matused merel”. Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane
ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi. Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND Romantism muusikas *Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile Operett meelelahutuszanr koomilis eooperi, kabaree, vodevelli ja varietee baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 1828
Kunsti kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 saj, valitsenud klassitsismi seadus ja mõistuspärasusele. Romantismi sünnile andsid tõuke Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814). Miks tekkis uus suund? Klassitsistlik jäikus ei sobinud enam kajastama muutunud olusid. Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega hakkas vastuseisu tekitama kunstnikes, heliloojates, kes tahtsid eelkõige väljendada oma tundeid. Tänu sellele kujuneski romantism. Romantismi kunsti tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix (Prantsuse kunstnik). Arhitektuuri näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus. Romantism muusikas Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid erinevus on mõtlemisviisis
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.