Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni palverännakuki rik Saint Paulin kirik Wernecki loss Würzburgi piiskopiloss *Kõige ilusam ja heade proptsioonidega palee Euroopas. *Ligi 400 ruumi. *Suurem osa ruumidest on hõivanud muusem ja Würzburgi Ülikool . *Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Täname kuulamast & vaatamast ! Steffi Miitel & Kairit Kiisler 11b
Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole Tähtsaks peeti ruumist ruumi vaadet anfilaat Mahagon Thomas Chippendale Eklektiline uusaegne mööblistiil Cabriole jalg, azuurne seljatugi Lisaks toolidele, klaasvitriiniga kapid, baldahiinvoodi ja kirjutuslauad Materjalina tamm, pähkel ja pöök Konstruktsioonilt keerukas Viimistlemine Naturaalsest puidust kuldamiseni Tsaar Peeter I projektid Versailles'i eeskujul Katharienthal'i loss
igasuguse kunsti vastu. Peter Paul Rubens · 1577 1640 · Sündis Siegen's. · Flaami maalikunstnik. · Maalidel on värvid säravad, kujutatud tegelaste poosid dünaamilised. · Armastas kujutada täidlasi alasti naisfiguure. Marie de' Medici portree Kujutav kunst 18. saj. · Kõrgetasemeline kujutav kunst taaselustus. · 18. saj. II poolel töötas Inglismaal palju suurepäraseid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga. · Kujutati teovõimsaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi. Thomas Gainsborough · 1727 1788 · Sündis Sudbury's Inglismaal. · Ta maalis peamiselt provintsiaadlike ja keskklassi esindajaid. · Maalidel kujutas rahulikke inimesi istumas, seismas või jalutamas. Mr. ja Mrs. Andrews Kokkuvõte · 17. sajandil sattus inglise maalikunst välismaa eeskujude sõltuvusse. · Inglise maalikunstis algas 18. sajandil suur tõus.
Nii tekkiski barokkstiil, mis mõjutas kõikjal sisekujundust, tarbekunsti, rõivamoodi ja arhitektuuri. Silmapaistvateks baroki esindajateks kujunesid eelkõige arhitektid ja kunstnikud ning nende loodud hiigelteosed. Näitena Versailles' loss Prantsusmaal, Michelangelo da Caravaggio natualistlik maal ,,Kristuse haudapanek", aga ka ühiskonna vaesemate kihtide poolt tellitud maalid, mis on saanud nime väikesed hollandlased. Osades maades asendus 18. sajandil barokkstill rokokooga, mis oli piiritum, vabam ja lõbujanulisem kui barokk. Kõige ehedamaks rokokoo näiteks kujunesid salongid, kus võis jälgida peenekujulisi dekoratsioone ning seinamaale, mida eelkõige kujutati muretutes heledates värvides. Alastistseenid tõid esile maalijate head anatoomiatundmised, mis on omamoodi tõlgendus arstiteaduse levikule. Kuigi 17. ja 18. sajandit iseloomustasid eelkõige uued voolud, avastused,
· Sajandi lõpul kunstielu õitseng · Lõuna Saksamaa eeskujuks itaalia barokk · Kuulsamad saksa arhitektuurieitised loodi alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas levima juba uus stiil rokokoo · Rokokoo piir barokiga on Saksamaal ebaselge ja vaieldav. · Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo · JOHANN BALTHASAR NEUMANN kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga · Barokilikult lopsakas, aga rokokoolikult kerge ja mänglev on avar peoplats Zwinger Dresdenis. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritsevad kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid.
*Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus)
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid
Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Portreemaal 18. sajandi teisel poolel töötas Inglismaal rida suurepäraseid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga, eriti koloriidis. Inglismaal väärtustati pigem teovõimekaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi.(8) Selliseid kujutasid maalikunstnikud Joshua Reynolds ja Thomas Gainsbrough oma teostel. Joshua Reynolds(1723-1788) (9) Itaaliast naastes püüdis kunstnik seal nähtu põhjal luua ideaalset stiili ning rakendada seda suurtes ajalooteemalistes maalides. Sellega saavutas kaasaegse tunnustuse. Teda kutsuti 1768. aastal asutatud Kunstiakadeemia presidendiks.
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18
(sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667 o Püha Agnese kiriku fassaad Saksamaa o Alles 17.saj.lõpul puhkes kunstielu õitsele o Baroki ja rokokoo piir Saksamaal ebaselge (nt.väljast barokk seest rokokoo) JOHANN BALTHASAR NEUMANN 1687-1753 o Würzburgi piiskopiloss (seest seguneb rokokooga) Zwinger tornikeste, nurgapaviljonide ja galeriidega ümbritsetud peoplats o Kuurvürst August Tugev lasi ehitada ratsamängudeks Barokkmaal Itaalias TUNNUSED: · Sümmeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega · Väljendusrikas valgus - keldriluugivalgus · Intensiivsed ja jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitõmme nähtav, isikupärane
Linna saastatud õhk raskendas olukorda veelgi. Watteau maalis teatrit, näitlejaid. Tihti kujutas näitlejatena oma sõpru, keda oli riietanud teatud rollidele omastesse rõivastesse (,,Gilles"). Teine teema, mida Watteau maalis, oli aiapidustused. Maalidel kujutas inimesi flirtimas ja lõbutsemas.Töid iseloomustab õrn kuldne koloriit. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Nende loomingut oleks aga raske rokokooga seostada, kuigi see on kohati rokokooliku kergusega maalitud; see on sisult tõsisem ja elulähedasem. Väga palju loodi Inglismaal portreid. Kõige meisterlikum portreemaalija oli Thomas Gainsborough (1727-1788). Loomeperioodi alguses maalis rohkem maastikke, kuid majanduslikel kaalutlustel hakkas maalima portreid. Tema loomingus on tunda van Dycki eeskuju. Gainsborough maalis uhkes riietuses aadlikke, kelle näos peegeldub uljus ja vabadus. Tema
° Selle keskel juba vanem Bernini ,,Nelja jõe purskkaev" võimsad mehekujud ° Keset väljakult Egiptusest toodud vana obelisk Siracusa toomkirik Sitsiilias Arhitektuur Saksamaal 17.saj kunstielu tagasihoidlik 30-aastane sõda Lõuna-Saksamaa eeskujuks itaalia barokk Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed 18.saj I poolel (Euroopas juba siis rokokoo levik) Johann Balthasar Beumann ° Würzburgi piiskopiloss ° Barokk seguneb rokokooga sisekujunduses ° Vierzehnheiligeni palverännakukirik Saksamaal ° 14 pühaku kirik ° Lossid, kirikud, kindlustused jne Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid Johann Fischer von Erlach ° Karl Borromeuse kirik Viinis ° Itaalia vaimulikule, Milano peapiiskopile Carlo Borromeole ° Kiriku kuppel Rooma Peetri kirikut
Vasakul Apollon ja Daphne, paremal Persephone röövimine. Barokkarhitektuur Saksamaal. Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kuulsamad teosed loodi suhteliselt hilja, siis kui euroopas hakkas levima juba rokokoo. Tänu sellele on piir baroki ja rokokoo vahel kohati ebaselge. Tihti on arhitektuuri välisilme barokk ja siseruumid rokokoo stiilis Kuulsamaid esindajaid JOHANN BALTHASAR NEUMANN, kes kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss. Mõisted. Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Dramaatiline -- draamale omane, põnev, pingeline, vapustav. Fassaad -- ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Klassikaline -- 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv. Motiiv --kunstiteose ainestiku koostisosa. Niss -- süvend seinas
SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTIDTALLINNAS Autor: Anu Palmi Sissejuhatus Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse saksakeelse ajakirja Jugend (e.k ’noorus’) järgi juugendiks. Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud historitsismile iseloomulikud jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga
põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2
zizzle SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTID TALLINNAS Referaat Paldiski 2012 Sissejuhatus Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse saksakeelse ajakirja Jugend (e.k 'noorus') järgi juugendiks. Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud historitsismile iseloomulikud jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga
Vanast-Egiptusest. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine.Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. · Maailma tuntumad klassitsistlikud hooned on presidendi residents Valge Maja
Seda pooldas enamik arhitekte, ka William Kent, kuid tema on kuulus, kui ,,inglise pargi rajaja". Kujutav kunst-kõrgetasemeline kujutav kunst taaselustus Ingl. alles 18 saj. William Hogarth võttis eeskujuks Madalmaade realistliku maalikunsti. Tema pildid olid satiiriliste jutustava sisuga pildisarjadega, mida ta teostas õlimaalide ja vasegravüüridena. (,,Moodne abielu"). Portreemaal- 18 saj 2. poolel töötas häid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga, eriti kloriidis. Joshua Reynolds-ajalootemaatilised maalid, nendega pälvis tunnustuse.Kunstiakadeemia president. Hinnatud on tema kõrgema seltskonna portreed, mis on esinduslikud, paraadlikud, avavad portreteeritava füüsilise ja vaimse omapära, tihti on portreedes vihje isiku ametile või iseloomulikule tegevusele. Thomas Gainsborough-vahetum, spontaansem, rokokoolikum võrreldes Thomasega. Maalis provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas,
maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri
Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kolmekümne-aastase sõja järel loodi baroklike hooneid alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane barokile, kuid ebasümmeetrilisem ja üldmuljelt õrnem. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo. · Johann Balthasar Neumann kavandas Würtzburgi piiskopilossi- sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. · Ehitati avar peoplats ratsamängudeks Zwinger Dresdenis- baroklikult lopsakas ja külluslik, kuid rokokoolikult kerge ja mänglev. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritseavd kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid. 6 ITAALIA KUJUTAV KUNST Caravaggio rajas barokk-kunsti nn naturalistliku suuna. Ta oli pärit lihtrahva hulgast- märkas ja kujutas
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli
annaabi.ee 
