Kõdunemisel lagunevad kõige kiiremini valgud. Toimub mikroorganismide kaastegevusel. Toimub energia eraldumisega. Jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. On süsinikuühendite lagunemine õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mikroorganismid. Mädanemise käigus ei teki eriti mürgiseid ega ka ebameeldiva lõhnaga ühendeid. On lagunemine, mis toimub õhuhapniku juuresolekul. Põhjustavad spetsiaalsed roisubakterid. Roisubakterid elavad soolestikus. Tekib mürgiseid ja halvalõhnaga lämmastikuühendeid. Toimub ilma hapnikuta. Toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul. Muudab glükoosi etanooliks. Muudab piimasuhkru piimhappeks. Toimub väikeste energiahulkade eraldumisega. On üks käärimisprotsesse, mis toimub ilma hapnikuta. Seda põhjustavad piimhappebakterid. Sellepärast läheb piim kiiresti hapnema.
Hallitusseente arengut soodustavad ja pidurdavad keskkonnategurid Hallitusseened vajavad oma elutegevuseks niiskust, soojust ja toiduaineid. Kui toiduaine on piisavalt niiskes ja soojas kohas, areneb hallitus kiirelt. Hallitus arenguks valgust ei vaja, seega areneb see nii pimedas kui ka valges. [3] Liigniiskus võib kaasa tuua aga vastupidise olukorra, kus hallitus ei hakkagi arenema, vaid võimust võtavad roisubakterid. Samuti liiga vähese niiskuse korral võib toiduaine ennem ära kuivada, kui hallitus arenema jõuab hakata. Näiteks kui hoida saia suletud saiakapis kus on kuiv õhk, siis kuivab sai lihtsalt ära, mitte ei lähe hallitama. Katse ettevalmistus, kirjeldus ja tulemused Katse läbiviimiseks vajalikud vahendid olid: - 3 paraja suurusega saia tükki - 3 katseklaasi, kuhu sisse asetada saia tükid - vesi Katse viisin läbi ajavahemikus 17.09.2012-26.09.2012 sisetingimustes
Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides . Kõdunemine Kõdunemine looduslik protsess, mille käigus toimub elusorganismidest pärinevate süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine . Kõdunemisel toimub energia eraldumine mikroorganismide tegevuse käigus. 1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH
Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta Keemia õpik 9.klassile 2.osa http://static.guim.co.uk/sys images/Guardian/Pix/pictures/2010/4/8/1270 723878785/Storingbananas001.jpg http://greendrop home
Põhilise lagundamistöö teevad ära mitmesugused mikroorganismid. Valgud lagunevad aminohapeteks, nendest eraldub gaasiline ammoniaak. Aminohapetest järelejäänud süsinikuühendid oksüdeeruvad peamiselt süsihappegaasiks ja veeks, osa läheb mikroorganismide toiduks. Mädanemise käigus ei teki eriti mürgiseid ega ka ebameeldiva lõhnaga ühendeid. 2. Roiskumine Roiskumine on selline lagunemine, mis toimub õhuhapniku juuresolekuta. Roiskumist põhjustavad roisubakterid. Neid on looduses palju, nad elavad mullas ja igasugustes kõdunevates jäätmetes. Roisubakterid elavad paljude loomade, sealhulgas ka inimese soolestikus jämesooles. Ka roiskumisel tekib süsihappegaas, kuid ammoniaagi asemel tekib igasuguseid mürgiseid ja halvasti lõhnavaid lämmastikuühendeid. Roiskumisel muutub paljude valkude koostises olev väävel lenduvateks ja äärmiselt vastiku lõhnaga väävliühenditeks. Põlemine
käärimine lihtsate ühendite (CH4, CO2,äädikhape) tekkimine sahhariididest jt. ühenditest mikroorganismide toimel fotosüntees rohelistes taimedes päikeseenergia toimel kulgev õhu CO2 sidumine, mille saaduseks on glükoos ja hapnik 2)mädanemine *õhu juuresolekul *lagundavad mikroorganismid *ei teki mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid roiskumine *õhujuurdepääs puudub*roiskumist põhjustavad roisubakterid *tekivad mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid 3)käärimine/kõdunemine on eksotermilised , aga fotosüntees on endotermiline 4)Kõdu läheb huumuseks, mis muudab mulla kohevaks ja toitainete rikkaks ning ülejäänud muundub põlevateks maavaradeks (turvas,põlevkivi,maagaas) 5) 6)Fotosünteesi võrrand 6 CO2 + 6 H2O -> C6H12O6 + 6 O2 7)Fotosünteesil neeldub päikeseenergia ....
kapsas, küüslauk sisaldavad), Mg-ühendid(reg närvisüsteemi tegevust, leidub enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 , CH3CH2OH-etanool), piimhapekäärimiseks (piimhappebakterid, CO2 ja piimhape) ja äädikhapekäärimine (vaja hapniku, lähtaineks etanool, saaduseks H2O, CH3COOH-
1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon) Küümus jõuab jämesoolde peensoolest ileotsökaalsulguri kaudu (sulgurlihase kaudu). Selgur on põhiliselt kinni ja avaneb siis, kui peensoole peristaltika intensiivistub ja lükkab .... lõppossa. Jämesoole sisaldis ei lähe, sest kui rõhk jämesoole sulgurlihase juures tõuseb, läheb see veel rohkem kinni. (mida vittu) Jämesoole mikrofloora on kahesugune: seal olemas roisubakterid ja käärimist põhjustavad bakterid – normaalselt on nad tasakaalus. Antibiootikumid võivad käärimisbaktereid alla suruda nii, et roisubakterid pääsevad domineerima. Et vältida antibiootikumravi korral selelst olukorda, siis on soovitav kas kasutda täiendavalt piimasid, kus laktobatsillid sees või siis kohe preparaadid, mis taastavad normaalse mikrofloora või takistavad roisubakterite domineerimist. Piimhappebakteritega piimatooted aitavad. Hapupiim on päris
kuumtöötlemine suhteliselt madalal temperatuuril, näiteks piima pastöriseerimine 72º c juures 15 sekundi jooksul. Surmatakse patogeensed mikroorganismid ja osa roisubakteritest. Toksiine ja bakterite eoseid ei hävitata. Vajalik on kiire jahutamine ja säilitamine külmas. Steriliseerimine- Temperatuur on üle 100º, enamikel juhtudel viiakse läbi aurukeskkonnas rõhu all. Steriliseerimine surmab patogeensed ja kõik elujõulised roisubakterid ning nende eosed. UHT- ultrakõrge temperatuur. Piima kuumutatakse 132º c juures 1 sekund. NIISKUS- saavad areneda ainult siis, kui neid ümbritsevas keskkonnas on küllaldaselt niiskust. Mida niiskem on toiduaine, seda kiiremini ta rikneb. Säilitamiseks kasutatakse kuivatamist OSMOODNE RÕHK- normaalses olekus on rakus olev rõhk kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas. Rõhu muutmisel keskkonnas mikroorganismid hävivad, selleks kasutatakse kõrgeid suhkru ja soola sisaldusi
väga kiiresti, loetud tundidega. Termofiidid ehk soojalembelised mikroobid paljuenevad kõige paremini 50-70. Bakterite spooride hävitamiseks on vajalik temperatuur üle 100 kraadi celsiuse. Paljud mikrooganismid taluvad halvasti päikesevalgus( UV- kiired). Happesus toiduainetes ehk keskkonna reaktsioon. Enamus mikroorganisme areneb neutraalses või nõrgalt leeliselises keskkonnas. Tugevalt happelises keskkonnas pH alla 4 enamik mikrooganisme hävivad, seal hulgas roisubakterid. Tugevalt happelist keskkonda taluvad hallitus-,pärmseened, piim- ja äädikhappe bakterid. Näiteid erinevate toiduainete happesust Neutraalsed või peaaegu neutraalsed( pH 7,0 - 6,5 ) PIIM, LINNULIHA, TAPASOE LIHA Nõrgalt happelised (6,5-5,3) RÜMP, KALA, SEA- JA VEISELIHA, KEEDUVORST Happelised( pH 5,3-3,7) JOGURT, KEEFIR, TOMAT, MAJONEES, MÕNED PUUVILJAD Tugevalt happelised( pH alla 3,7) SIDRUN, ÕUN, HAPUKAPSAS, HAPUKURK, MARINEERITUD TOIDUAINED
15-25%, konservsilo 8-12%. Veiste söödaratsioonist võib katta kuni 45% toitainete vajadusest siloga. Lehmadele tuleks varuda 10-12 tonni head silo, anda päevas kuni 40kg. Silo kvaliteet peab vastama teatud kvaliteedinäitajatele. Sileerimine on bioloogiline protsess, mille aluseks on orgaaniliste ainete moodustamine mikroorganismide poolt, kasutades taimedes olevaid suhkruid. See protsess on suunatud piimhappebakterite tegevuse soodustamisele. Silole on kahjulikud võihappebakterid, roisubakterid ja pärmide kasvu peaks ka pidurdama. Hoidlasse satub üldiselt väga hulgaliselt mikroorganisme, koosseis sõltub taime liigist, ilmast, saastumisest. 1G värskes rohus on umbes 8000-250000 piimhappebakterit, 1000- 100000 võihappebakterid, 8-42 miljonit roisubakterid. Silo valmimisel võib eristada kolme etappi: 1. Sega mikrofloora arengut soodustav taimede peenestamine, massi tihendamise tulemusena tekkiv mahl, areneb rohkesti hallitusseeni, pärmiseeni
Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 reaktsioon CuSO4 + 2Na = Cu + Na2SO4 pole võimalik vähemalt mitte vees leelistega leelismetallid ei reageeri, ka pole nende hüdroksiidid amforteersed. Kloriidid: Looduses laialt levinud, neist toodetakse ülejäänud naatriumi ja kaaliumi ühendeid. Keedusool muudab keskkonna bakteritele füsioloogiliselt kuivaks osmoosi tõttu hakkab vesi rakust välja voolama ja roisubakterid hukkuvad. Sisuliselt sama jama juhtub, kui merehädaline joob ookeanivett, ülearuse soola väljutamiseks kuluks rohkem vett, kui inimene jõi tagajärg peaks selge olema. Soome lahe vett võite juua küll, sool ei tapa, aga düsenteeria eest ei vastuta. Ürgookeanide jäänustena on säilinud kivisoola lademed, kohati üle 1 km paksud Hüdroksiidid kõik vees hästilahustuvad ( 5,1mol/l LiOH, kuni 25,8 mol/l CsOH) ja suhteliselt kergesti sulavad
kaasnevad suured toitainete kaod. Tihendamine lühendab seda faasi. Teine paljunemine toimub hapnikuvaeses anaeroobses keskkonnas. Tekkiv piimhape muudab keskkonna happeliseks (pH 4- 4,3) ja see pidurdab teiste mikroorganismide arenemist, lõppvalmimise faas- piimhappe bakterid hukuvad enda toodetud happesse. Võihappeline käärimine on piimhappele konkurent, kasutab samuti suhkruid, tärklist ja seetõttu on ta kahjulik. Kasutab ära ka piimhappe. Selle tulemusena hakkavad arenema roisubakterid, aga roisubakterid elavad aeroobses keskkonnas. Optimaalne pH on 5,5. Pärmseened panevad silosse alkoholi,. Halvad on nad sellepärast ,et nad lagundavad piimhapet. Hallitusseened takistavad piimhappe bakterite tegevust ja paljundamist.. nende elutegevuse produktid. Tuleks kasutada konservante mis viivad pH kiiresti alla. Üheks eelduseks,et hästi sileeruks on vaja puhtaid mahuteid. Loomad ei jõua enese isu
rikkumist.) Toiduainetetööstuses tuntakse mitmeid bakteriliike : · piimhappebakterid kasutatakse õlletööstuses, pagaritööstuses, piimatööstuses- kohupiima, hapupiima ja juustu valmistamisel. Kasutatakse kapsaste ja kurkide hapendamisel. · Äädikhappebakterid kasutatakse äädika saamiseks alkoholi sisaldavast mahlast ( vöi veinist). Äädikhappebakterid arenevad ja paljunevad vedeliku pinnal · Roisubakterid. Bakterite e. mikroobide omadused Nad on mikroskoopilised Nad on laialt levinud Enamik neist on kahjutud, paljud neist vajalikud Osa mikroobe põhjustavad toiduainete riknemise Osa mikroobe põhjustab haigusi Halb toiduhügieen võib põhjustada mikroobide suurt arvu toidus/ toiduainetes. 2.3.Hallitusseened. Nende eoseid leidub õhus, kust nad satuvad toiduainetele. Kui nad leiavad soodsa elukeskkonna arenevad na kiiresti ja peagi kattub toiduaine hallituskorraga . Hallitus
* ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne) 24. Liha kvaliteedinäitajad 1) sanitaar-hügieenilised näitajad; 2) füüsikalis-keemilised näitajad; 3) organoleptilised näitajad; 4) bakterioloogilised näitajad; 5) toote toiteväärtus; 6) müüdavuse kvaliteet; 7) organoleptiline (sensoorne) kvaliteet; 8) tehnoloogiline kvaliteet; 9) eetiline kvaliteet. 25. Bakterite arengut mõjutavad tegurid 1) Toitained Roisubakterid kasutavad toitaineks valke ja aminohappeid. Piimhappebakterite elutegevuseks on vajalik süsivesikute olemasolu. Olulised on ka lihas sisalduvad vitamiinid, mineraalained ja rasvad. Eriti heaks toitekeskkonnaks on valgurikkad toiduained, seega on kõrge ohuteguriga toiduained liha- ja lihatooted, piim- ja piimatooted, munatooted ja seened. 2) pH - keskkonna happelisus Enamik mikroobe areneb neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas. Tugevalt happelises
lähedane keskkond, hallitusseened eelistavad happelisemat keskkonda. Kui pH on alla 4,5 siis bakterid enam ei paljune. Toidu happelisus on ära toodud joonisel 3. NB! Soodne keskkond bakterite arenguks on neutraalne keskkond; nõrgalt happeline keskkond. Joonis 3 Toidu happelisus ehk pH Tugevalt happelist keskkonda taluvad: · hallitusseened; · pärmid; · piimhappebakterid; · äädikhappebakterid. Õnneks tugevalt happelises keskkonnas ei arene roisubakterid ja eriti ohtlik mikroob botulismitekitaja. NB! Kiiresti riknevad toiduained Neutraalne või selle lähedane keskkond pH 7,0 6,5 · piim · linnuliha · tapasoe liha · austrid NB! Riknevad toiduained Nõrgalt happeline keskkond pH 6,5 5,3 · kala · sea-ja veiseliha · keeduvorst · paljud köögiviljad Happeline keskkond pH 5,3 3,7 · jogurt, keefir, hapupiim · tomat · majonees · paljud puuviljad Tugevalt happeline keskkond pH < 3,7 · õunad, ploomid · sidrunid · hapukapsas
äädikhappe maitse tõttu. Väheneb kalja etanooli massiosa, kuna äädikbakterid muundavad alkoholi äädikhappeks. Kalja säilitamise aeg väheneb. ,,Haige ,,kalja pinna peal võib ilmuda õhuke kile. Bakterid sattuvad kalja halvasti pestud voolikutest, torudest ning aparaatidest. Äädikhappe bakterid on aeroobid, vajavad hapniku oma elutegevuseks, sellepärast, eelistatav kasutada hermeetiliselt kinni pandvaid aparaate. (kinnise tüüpi aparaate · Roisubakterid Optimaalne temperatuur roisubakteri elutegevuseks on 30-37°C, kuid nad hästi kasvavad ka madalatel temperatuuridel, ning hävivad ainult 90°C juures. Kalja bakterid sattuvad teraviljadest ja jahust. Kalja virre ja kali, mis on saastatud bakteritega, saavutavad roisulõhna, virre hapneb enne juuretise sisse kandmist. Seadmete, torustiku ja ruumide desinfitseerimine on meetmed, mis aitavad vältida kalja riknemist roisubakteritega. Samuti tuleb panna pärmid virdesse kohe pärast virde
- stimuleerib K+ tubulaarset sekretsiooni - rakuvälises keskkonnas põhjustab K+ liikumise rakku ja selle vahetamise H+ vastu VATSAALKALOOS Mäletseja on hästi kohanenud vatsahapete puhverdamisega, vatsavedeliku puhvermahtuvus aluste suhtes on väike. Vatsa normaalne mikrofloora muutub proteiinirikka ratsiooni söötmisel, mis sisaldab tavaliselt ka rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu saavad koli- ja roisubakterid. Ohtlik on ka saastunud sööt, valgurikkale silole karbamiidi lisamine, karjatamise algus proteiinirikka haljassöödaga. Vatsavedeliku pH tõuseb > 7.5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga. Esiplaanil on seedehäired, kõhulahtisus. RESPIRATOORNE ALKALOOS Tekkepõhjused alveolaarventilatsiooni tõus e. hüperventilatsioon, mille põhjuseks võib olla aktiivne
Kasvupinnase pH mõjutab tema mikrobioloogilist aktiivsust ning sellega ka struktuuri välja kujunemist. Nii näiteks on enamiku kasulike bakterite aktiivseks toimimiseks sobiv pH-vahemik 6 … 7,5. Seente tegevuseks sobib pH- vahemik 5,5 … 8. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele. Nii näiteks hakkavad happelises keskkonnas arenema kasulike mikroorganismide (mügarbakterid, nitrifitseerivad bakterid jt) asemel mitmed haigusetekitajad ning roisubakterid. Aga samas langeb mikroorganismide aktiivsus ka liiga aluselises keskkonnas. 2.4.3. Kasvupinnase reaktsiooni reguleerimine Kasvupinnase liigset happesust vähendatakse mitmesuguste lubiainetega (vt punkt 5.3.4), mille + anioonosa on happelisi H -ioone neutraliseeriv alus. Neutraliseerimisreaktsiooni käigus seotakse vesinikioon taimedele kahjutusse ühendisse, milleks on veemolekul. Happeliste vesinikioonide hulga
annaabi.ee 
