Käblik Troglodytes troglodytes 1. Riik – Loomad, Animalia 2. Hõimkond - Keelikloomad, Chordata 3. Klass - Linnud, Aves 4. Selts – Värvulised, Passeriformes 5. Sugukond – Käbliklased, Troglodytidae 6. Perekond – Käblik, Troglodytes 7. Liik – Käblik, Troglodytes troglodytes Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda. Osavalt hüppab käblik l...
Ämblikud ei ole toidu suhtes eriti valivad ja enamus neist toitub väga erinevatest saakloomadest, mis võrku satuvad. Osad ämblikud ehitavad seejuures võrgu risti teda läbivate õhuvooludega. Ämblikuvõrke on palju erinevaid tüüpe. Sagedasemad on ratasvõrgud, mida teevad näiteks võrkurlaste hulka kuuluvad ristämblikud. Lääne-Eestis ja saartel esinevad lehterämblikud koovad omapäraseid lehterjaid võrke. Need asuvad madalal rohustus, mis on efektiivsed maa ligi liikuvate saakloomade püüdmiseks. Osa ämblikke võrku ei koo ja varitsevad oma saaki kaevatud urgudes, kivide all kust nad saagi lähenemisel seda püüavad tabada. Tihti mähivad ka võrku mittekuduvad ämblikud oma saagi võrguniitidesse. Teistsugust püügiviisi kasutavad paljud krabiämblikud, kes varitsevad saaki tavaliselt õitel. Seejuures on nad võimelised saaklooma petmiseks omandama taustaga sarnase värvuse
on madal ainevahetuse tase. Lisaks sellele on näidatud, et ainevahetuse taseme languse juures ei pruugi ämblike aktiivsus oluliselt langeda. Ämblikud ei ole toidu suhtes eriti valivad ja enamus neist toitub ükskõik mis liiki saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämblikuvõrke on palju tüüpe. Sagedased on ratasvõrgud, mida teevad näiteks võrkurlaste hulka kuuluvad ristämblikud. Mõned Lääne-Eestis ja saartel esinevad lehterämblikud koovad lehterjaid võrke. Need asuvad madalal rohustus, sobides maa ligi liikuvate saakloomade püüdmiseks. Osa ämblikke võrku ei koo, vaid varitseb saaki. Skorpionid. Skorpione on umbes 2000 liiki. Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi
Arumetsade hulgas eristatakse soostunud metsi, kus turvast leidub laiguti või kuni 30 cm paksuse kihina. Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V)
Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V)
neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustus euurijad. Metsatüüpide iseloomustus Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või paemurenemisel tekkinud rähal. Põuaajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinneon hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest jakaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed(kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longushelmikas, verevkurereha, varretuohakas, metskastik, mägitarn, sulg-arulustejt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo(kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglase kasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainete vaesematel liivmuldadel, madala boniteediga(IV-V)
kaitsta herbivooride eest, muuta mulla mikrofloorat sobilikumaks, jagada mükoriisat ja suurendada tolmeldajate külastusi. Hiljutised uuringud näitavad samuti, et sõltuvalt naabri identiteedist on taimed võimelised aktiivselt reguleerima konkurentsi intensiivust. Tüüpilisteks reakstioonideks varjutamisele on vähenenud harunemine ning intensiivsem pikkus- ja kõrguskasv. Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind rohustus kõrgemal positsioonil ning võimaldab taimel tihedas rohustus rohkem valgust püüda. Lisaks otsesele varjutamisele kasutavad taimed ka valguse kvaliteeti (täpsemalt punase ja kaugpunase valguse suhet) kui signaali potentsiaalsete konkurentide lähedusest. Kuna naabrid kasutavad fotosünteesiks punast valgust, kuid peegeldavad kaugpunast valgust, siis on madal punase ja kaugpunase valguse suhe märgiks varjutamisest. Vastusena sellisele muutusele
ja liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et s iin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on me il eriti pa lju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused me ie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. Aastateni ulatus puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1 http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2) 2 ,,Väi ke käsi raamat nei l e, kes l oodusest hooli vad" Koostanud Piret Ki ristaja ja Uudo Ti
Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. Need on taimed, mille vartes ja juurtes esinev hästi arenenud veevarustuse mehhanism võimaldab neil asustada kuivi alasid. Siia hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni. Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki. Euroopas on suuremat liigirikkust leitud üksnes üksikutes metsastepi säilinud fragmentides Lõuna-Venemaal. Puisniidud on haruldaseks näiteks ökosüsteemist, mille liigirikkus ja esteetiline väärtus on inimtegevuse tulemusel kasvanud
liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et siin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on meil eriti palju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 )
Stipa capillata ohted on tal samuti ülimalt pikad. Nad on erinevalt eelmise liigi omadest rohkem krussis. • Juus-stepirohi (S. capillata) - moodustab suured, kohevad, ent karvadeta, rohelised õisikud. Sirgub eelmistest poole habestepir pikemaks. ohi BRIZA – PEREKOND VÄRIHEIN • kasvab niitudel väikeste mätastena või üksikult. Väga tihedas rohustus värihein kaua vastu ei pea. • Lehelabad on lamedad, 2...6 mm laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise briza maxima keelekesega. HORDEUM JUBATUM - LAKKODER • Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules õrnalt heljuvate peadega. Taimede kõrgus kuni 60 cm, hästi kasvab päikeselises kohas, ei
60 liiki ruutmeetril. -Laelatu (Läänemaa) – 76 liiki -Vahenurme (Pärnumaa) – 74 liiki -Tagamõisa (Saaremaa) – 67 liiki -Mäepealse (Saaremaa) . 67 liiki -Küdema Teeäre (Saaremaa) – 65 liiki -Tärkma (Hiiumaa) – 61liiki Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. (võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus sageli kuni 30 taimeliigi ruutmeetril, alvaritel küündib see üksikutes kohtades 40ni) Liigirikkuse põhjused: -regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima -keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed -mulla reaktsioon (pH) – meil on liigirikkamad aluselised kooslused- need on aastatuhandeid meie aladel olnud valdavaks.
mõtted. Selle saatusliku vaimulaadi esimeseks tagajärjeks oli asjade virildumine ta silmis. Ta ei tajunud peaaegu midagi vahetult. Välismaailm näis talle palju kaugemal olevat kui meil. Teiseks õnnetuse tagajärjeks oli ta tigedus. Ta oli tõepoolest tige, sest ta oli metsik, metsik sellepärast, et ta oli inetu. Tema loomul oli oma loogika nagu meiegi omal. Ta erakordselt arenenud füüsiline jõud oli üheks ta tigeduse põhjuseks: «Maius puer rohustus,» 'ütleb Hobbes *. Siiski peab talle õigust andma: tigedus polnud tal vahest külge sündinud. Alates oma esimestest sammudest inimeste keskel tundis ta, pärast ka nägi selgesti, ennast mõnitatuna, teotatuna, eemaletõugatuna. Inimeste suust kuulis ta enda kohta alati irvitamist või sõimamist. Suuremaks kasvades leidis ta enese ümber ainult põlgust. See nakkas ka temasse. Üldise tigeduse õhkkonnas haaras ta ise relva, millega teda ennast oli haavatud.
annaabi.ee 
