Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%- 12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-d tunduvalt rohkem, umbes 8%-25%. Vedel hashis sisaldab THK-d kuni 60%. · NIMETUSED MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi, mari HASHIS - plastiliin, afganka, maroko · VÄLIMUS Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. · TARVITAMINE Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. · MIKS TARVITATAKSE? See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda.
tuhmid sinakad seinad on kohati pragunenud ning laest mõned krohvitükid põrandale langenud. Nüüd sammu mööda kulunud kiviplaatidest laotud külma põrandat mõne meetri jagu edasi. Aastatevanuste lauajuppideni jõudes oled viimaks pärale jõudnud. Nüüd lase end kummargile. On tunda metalli jahedust, millelt kõvad puitlauad tuge leiavad. Ninasõõrmed täituvad aegamisi kopitanud haisuga, mille hõng meenutab kohati rentslit, kohati seisvat rohekaspruuni vett. Lauajuppide all peituvad pilkases pimeduses tolmused poolroostetanud torud. Mööda punakaspruune torusid võib näha jooksmas mustakuuelisi jõleda välimusega Forticula auriculata'sid, kes esmapilgul hirmuäratavad tunduvad. Lisaks neile leidub seal ka prussakaid ja sipelgaid, kes hallikate tolmukübemete sees uppumist püüavad vältida. Nad siblivad teineteise peal nagu paaniliselt põgenev, hullunud rahvamass. Sealsamas, paarikümne sentimeetri jagu eemal,
Vähid A 1. Nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähid elavad a) põhiliselt vees. b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad
Kanepi taimest valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hashishit ja kanepiekstrakti. Marihuaana ja teised kanepi tooted on seni USA-s kõige suurema levikuga narkootikumid. Samuti on marihuaana kasutamine naiste hulgas tõusnud ja meeste hulgas langenud. Marihuaanat müüakse mustal turul hinnaga 1 gramm = ligikaudu 20€. Välimus Kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi. Võib esineda pressitult, eri suuruse ja kujuga tükkidena. Värvuselt on ta kollakasroheline, rohekas, või pruunikasroheline ning eritab suitsetamisel spetsiifilist imalmagusat lõhna. Manustamisviisid Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist).
konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades. Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu
Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb kitiin- ja lubiainest. · Lubiaine muudab vähikeha tugevamaks. Kitiinkestal on välistoese ülesanne, seestpoolt kinnituvad sellele lihased. · Jõevähi keha koosneb lülidest, millest moodustub: pearindmik ja tagakeha. · Pearindmiku katab seljakilp, mis kaitseb ka külgedel olevaid lõpuseid. Jõevähi ehitus (2) · Peaosas asuvad liitsilmad. · Pea piirkonda kinnituvad ka kompimiselundid tundlad.
meelepetetel pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. 2.3 Kanepi preparaadid 2.3.1 Marihuaana Ajalugu Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend (Järvelaid: 2008). Välimus Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga (Narko: 2008). Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits: 2008). Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga (Hot: 2008). Tarvitamine Suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna (Hot: 2008). Marihuaana suitsetamisel algab mõju umbes 10-30 minuti pärast ja kestab tavaliselt 2-6 tundi. Süües algab mõju umbes tunni aja pärast, selle kestvus võib olla väga erinev (Narko: 2008). Mõju
Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa vähitegutsemisel etendavad kompimis ja haistmismeel. Vähk kombib tundlate ja jäsemetega ning tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Kuna vähil on liitsilmad, siis ta näeb esemete kuju ja ka liikumist. Toitumisel haarab vähk suurte sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Ta peenestab toidu lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega
saadakse omakorda marihuaanat ja hashishit. Eestisse tuuakse kannabist Kesk- Aasiast läbi Venemaa. Eestis kannabist tavaliselt suitsetatakse. Hashisht tehakse kannabise vaigutaolisest sekreedist, seda tehakse ainult taime emasõitest. *NIMETUSED : MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi, mari , õis, mant HASHIS - plastiliin, afganka, maroko *VÄLIMUS : Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. *TARVITAMINE : Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. *MÕJUD : See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda. *MILLISED ON OHUD?
Kanep Kanep on narkootikum, mida paljud peavad kahjutuks. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hasisit saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Marihuaana nimed on travka, trava, anasha, smail, rohi, hasisit kutsutakse aga plastiliiniks, afgankaks ja marokoks. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hasisi õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku. Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda. Võidakse endale ette
Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel
Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades. Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu saagimine, puurimine, hööveldamine jne, tuleb töödeldud kohad katta "Ensele" otsapindade konservandiga.
Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) nektarinäärmed puuduvad ja mesilane neid taimi ei külasta. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke. Taimne mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad
väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel). Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele, lindudele ja ka imetajatele. Lülijalgsed Lülijalgsed on selgrootud loomad, kelle keha on lüliline, neil on lülilised keha jätked ja kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp. Keha jätked: 1) 2 paari tundlaid (kompimiselund) 2) 3 paari lõugu (toidu peenestamine) 3) 3 paari lõugjalgu (saagi kinnihoidmiseks suu juures) 4) 5 paari käimisjalgu, millest eesmised on varustatud sõrgadega (enesekaitse, saagi haaramine) 5) Ujujalad (tagakeha all)
Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. Kanepi välimus: Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. Kanep slängis : Eestis on levinum narkootilise kanepi ja marihuaana hüüdnimi "savu". Väga tihedalt kasutatakse ka väljendit "peale tegema/võtma", mis sümboliseerib kanepi suitsetamist või seda ennast. Näiteks: "Kas sa ostad täna peale või?" 6 Kanepi mõjutused lootele: Põhjustab raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi
võtavad osa pärmiseened, piimhappebakterid ja vesinikbakterid. Õietolm on mesilastele ainsaks valgu ja rasvatarbe rahuldamise allikaks. Suira nappus võib põhjustada seisaku pere arengus. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke. 2 Taimne mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Korje tüübid: Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja
smoke jt. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide ("joint" inglise keeles) või vesipiibu suitsetamine. Tubakat lisatakse põlemisomaduste parandamiseks. Tavaliselt sisaldab üks marihuaana sigaret 0,5 kuni 1,0 g kanepit, juhutarvitajale piisab kõrgenenud meeleoluks 2-3 mg, regulaarne suitsetaja vajab 5 ja rohkem suitsu päevas. Enne suitsetamist võetakse välja seemned, sest põledes need lõhkevad. Kanepi lehtede, varte ja seemnete segu meenutab rohekaspruuni tubakat. Lõhnab nagu põletatud hein. Marihuaanat võib ka süüa- seda keedetakse, lisatakse kookidele ja küpsistele. Põhiliselt toodetakse seda Sambias, Nigeerias, Jamaikal, Lõuna-Aafrikas, Hollandis ja USAs, kuid ka mujal. Paljude maade mustal turul on marihuaana sisaldanud 7% THCd, olles seega hasisist tugevama toimega. Kuid tänapäeval võib marihuaana olla isegi 600 korda kangem kui klassikaline droog, mida peeti hasisist nõrgemaks. Kõige ohtlikum ongi see, et
tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia. Marihuaana mõju on individuaalne. Hai - kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest saadud mass, mis kuivatatakse ja pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Esineb pulkade, kangide, plaatide ja pulbri kujul. Värvus varieerub helepruunist, rohekaspruuni, pruuni ja mustani, spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko. Kanepitaim sisaldab mitmeid aktiivseid alkaloide, millest põhiline on kannabionool ja tetrahüdrokannabinool (THC). THC on taime kõige aktiivsem koostisosa ning arvatakse, et see kutsubki esile hallutsinogeenseid efekte. THC-d kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud
Kõik seesama kehtib ka alkoholi kohta. Noori võib põhimõtteliselt erinev suhtumine alkoholi ja keelatud uimastitesse üksnes segadusse ajada. Siin on olulised täiskasvanute harjumused - lapsevanemate endi suhtumine alkoholi võib kujundada lapse suhtumist nii alkoholi kui keelatud uimastitesse. Kanep Kuidas veel kutsutakse? Siin on välja toodud maruhuaana hüüdnimed: mari, rohi, dope, dõup, joint, hannabis, savu, trava ja õis . Kuidas välja näeb? Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga. Hashish on tavaliselt väikeste pruunide kangikeste kujul, aga võib olla ka mustjas või tumeroheline kamakas. Kuidas tarbitakse? Kanepit suitsetatakse kas puhtalt või tubakaga segatult isetehtud sigaretina,kanepipiibus või vesipiibus. Mõnikord marihuaanat ka küpsetatakse ning süüakse. Marihuaana suitsetamisel algab mõju umbes 10-30 minuti pärast ja kestab tavaliselt 2-6 tundi. Süües algab mõju umbes tunni aja pärast, selle kestvus võib olla väga erinev.
kannabis, millest saadakse omakorda marihuaanat ja hashishit. Eestisse tuuakse kannabist Kesk- Aasiast läbi Venemaa. Eestis kannabist tavaliselt suitsetatakse. Hashisht tehakse kannabise vaigutaolisest sekreedist, seda tehakse ainult taime emasõitest. NIMETUSED : MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi, mari , õis, mant HASHIS - plastiliin, afganka, maroko VÄLIMUS : Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. TARVITAMINE : Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse. MÕJUD : See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda. MILLISED ON OHUD?
Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashisiks ja vedelaks hashisiks ehk vedelaks kanepiks. Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hashis on 9 tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. · Regulaarne kanepi tarvitamine halvendab lühimälu, mis küll taastub lühikese ajaga kui kanepi tarvitamine lõpetada. · Kanepi tarvitamine suurendab hilisemas elus psühhootiliste häirete tekke riski 30% võrra. Riski suurenemine on seotud tarvitatud aine kogusega, igapäevaste suurte koguste tarvitajatel võib risk suureneda isegi kuni 200% ulatuses.
Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hashishit. Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hashishi saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Seda eritist kuivatatakse ja saadud mass pressitakse kokku. Kuidas veel kutsutakse? Marihuaana: mari, rohi, ganja, dope ja dõup, joint (hüüdnimi kanepisigarettidele), kannabis, savu, trava, õis. Hashish: hash, vaik, kivi, tükk. Kuidas välja näeb? Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga. Hashish on tavaliselt väikeste pruunide kangikeste kujul, aga võib olla ka mustjas või tumeroheline kamakas. Kuidas tarbitakse? Kanepit suitsetatakse kas puhtalt või tubakaga segatult isetehtud sigaretina, kanepipiibus või vesipiibus. Mõnikord marihuaanat ka küpsetatakse ning süüakse. Marihuaana suitsetamisel algab mõju umbes 10-30 minuti pärast ja kestab tavaliselt 2-6 tundi. Süües algab mõju umbes tunni aja pärast, selle kestvus võib olla väga erinev.
Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hasisit saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Seda eritist kuivatatakse ja saadud mass pressitakse kokku. Kuidas veel kutsutakse? Marihuaana: mari, rohi, ganja, dope ja dõup, joint (hüüdnimi kanepisigarettidele), kannabis, savu, trava, õis. Hasis: has, vaik, kivi, tükk. Kuidas välja näeb? Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga. Hasis on tavaliselt väikeste pruunide kangikeste kujul, aga võib olla ka mustjas või tumeroheline kamakas. Kuidas tarbitakse? Kanepit suitsetatakse kas puhtalt või tubakaga segatult isetehtud sigaretina, kanepipiibus või vesipiibus. Mõnikord marihuaanat ka küpsetatakse ning süüakse. Marihuaana suitsetamisel algab mõju umbes 10-30 minuti pärast ja kestab tavaliselt 2-6 tundi. Süües algab mõju umbes
Hasis valmistatakse kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest, mis kuivatakse ning saadud mass pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Eritise kättesaamiseks on mitmeid võimalusi. Nii võib kuivi kleepuvaid lehti hõõruda käte vahel või peenestatud taimmaterjali sõtkuda või peksta taimi vastu seina jne. Hasis on spetsiifilise imalmagusa lõhnaga, selle värvus ja kuju varieeruvad. Sõltuvalt kasvukohast ja valmistuspaigast võib see olla helepruuni, rohekaspruuni, pruuni kuni mustja värvusega ning kookide, pulkade, kangide, plaatide, pulbri jne. kujul. THK sisaldus hasisis on tavaliselt 2-10 (40)%. Hasisit nagu marihuaanatki suitsetatakse. Levinumad hüüdnimed hasisi kohta Eestis on "plastiliin", has", "maroko". Hasisiõli ehk nn. vedelat hasisit (ekstrakte, nastoikasid) saadakse hasisit lahustades mingis vedelikus, näiteks atsetoonis või alkoholis. Eesmärgiks on THK kontsentreerimine - nii võib see sisaldada THK-d 10-30 (80)%
Järv võib hakata kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel. Viimane variant on vähelevinud ja saab toimuda vaid tuulte eest varjatud väikeste järvede kallastel. Kõige levinum on järvede kinnikasvamine üheaegselt põhjast ja kaldailt. Kõrge produktiivsusega eutroofseis järvedes väljub aineringest osa seal toodetud orgaanilistest ainetest ja settib järvemudana veekogu põhja. Järvemuda tiheneb ja moodustab tihke, enamasti rohekaspruuni värvusega sette- sapropeeli. Kui järve veetase ei tõuse, siis sapropeelikihi kasvades vaba vee sügavus järves järjest väheneb ning veekogu põhja asuvad taimekooslused. Taimekoosluste suktsessioonnirida järve kinnikasvamisel on hästi jälgitav. Sagedam on olnud veekogude kinnikasvamine ja edasine soostumine Lääne-Eesti madalikul, läänesaartel ja Põhja-Eesti lavamaal. Suhteliselt harva seevastu esineb jäevede soostumist Pärnu madalikul, Kõrg-Eesti alal, Pandivere kõrgustikul
annaabi.ee 
