HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi
Mussoonmetsad Asend Lõuna- Aasia Kagu- Aasia Korea poolsaar Jaapani saarestik Ookeani ja mäestike vahel Kliima Suvel soe ja niiske Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
Reaalselt sobiksid rodode kastmiseks vihmavesi ja rabavesi. Paraku, kui vihma sajab, pole kasta vaja. Kui pole kaua sadanud, on vihmavee kogumise nõud jõudnud tolmama hakata. Rabavee kohaletassimine on piisavalt tülikas ettevõtmine, et eelistada käegalöömist. Kraanivett ärge ikkagi kasutage - jätke turbaaed lihtsalt kastmata. Turbaaia taimed on üllatavalt põudataluvad, õigemini säilitab turvas sügavamal pikka aega piisaval hulgal niiskust. Tegelikult näitavad rododendronid teile selgelt ära, kui nad janus on - nad nimelt keeravad siis oma nahksed lehed rulli, et vähendada vee aurumist. Olen neid hoolega jälginud ega ole kordagi näinud, et nad seda suvel korralikult rajatud turvastaimlas kasvades teeksid. Talvel rullivad nad lehti hoolikalt, aga see on hoopis teine olukord. 3 Liiga usinalt pole tarvis hooldada
Himaalaja mäestiku madalaim loodusvöönd on lopsaka taimestikuga eelmäestikutasandik. Eelmäestiku idaosas, kus langeb rohkem sademeid, valitseb lähistroopiline mets (suured rohttaimed, bambused, palmid jms). Kuivemas lääneosas on levinumaks taimkattetüübiks rohtla. Eelmäestikutasandiku taimkattevöönd ulatub umbes 600 meetri kõrgusele, kus ta asendub mussoonmetsaga. Siin on levinum taim väärtusliku puiduga sooria. Veel kõrgemal, 1,5-3 km kõrgusel, kasvavad valdavalt tammed, rododendronid ja seedrid. 3-4 kilomeetri kõrgusel levib mändidest, kuuskedest ja nulgudest koosnev okasmets. Veel kõrgemal esineb madalaid põõsaid, niidutaimestikku ning samblaid. Igilumevöönd algab Himaalajas umbes 5 kilomeetri kõrgusel. Baruntse mägi Himaalajas Pinnavormi teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel.
päevakübarad, mida omakorda raamivad õunapuudest vormitud espaliere'd ... Rada viib edasi ning ühtäkki avastad Pantehoni. Silmad hakkavad harjuma, pildid hakkavad teravustuma: järsku ilmuvad kusagilt kreeka, rooma ja saksi jumalad, briti vägevad, vilksatavad obeliskid, templid ning skulptuurid iidsete pöökide, kastanipuude ja seedrite all. Magnooliatest, tulbipuudest ning hiigelelupuudest koosneva salu alusmetsaks on rododendronid tahaks näha seda õitsemise ajal! Lambad ning lehmad Palladio silla taustal tunduvad täiesti loomulikud ning varsti ei kujutaks inglise parki ilma nendeta enam ettegi. Maastik on lõputu - park is landscape & landscape is park... Inglise park ei sädele, vaid pigem helendab salapäraselt ja pisut uduselt. Ütleksin, et minu jaoks on inglise pargis tekkivale emotsioonile kõige õigem nimetus Hingerahu. Kas seda
Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail. Jõhvikate hooldamine ei ole raske kui oled peenra rajamisel järginud talle vajalikke kasvutingimusi. Jõhvikas vajab palju valgust ja ei talu kuivust ja kevadist päikest. Kuival suvel tuleb teda kindlasti kasta, soovitavalt vihma- või tiigiveega. Väetamisega tuleb olla väga ettevaatlik ning lumeta külma ja kevadpäikese eest kaitsta näiteks kuuseokstega.
onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad, epimeediumid, kivirikud, harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt. TURBAAED SOBIB : · Rododendronite ja teiste eksootiliste kanarbikuliste nagu erika, daboeetsia,
Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega Lähisekvatoriaalsetes hõrendikes domineerivad punakaspruunid ehk ferraliitmullad, mis on huumusevaesed ja väheviljakad. Looduslik taimkate on suures osas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud. Seal on üpris tihe asutus, esineb terasspõllundust (riisi kasvatamine) ja maavarade kaevandamist. Keskkonnaprobleemideks on põllumaa kurnamine EKVATORIAALNE METS Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi.Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi,
6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multside kasutamisega kaasnevad ohud : 1) orgaaniliste multside (männikooremults, põhk) lagundamisel kasutavad mikroorganismid ohtralt mullalämmastikku, mistõttu esialgu tuleb taimedele väetistega lämmastikku juurde anda. 2) multsikiht takistab kevadel mullapinna sulamist, mistõttu ei soovitata multsida päikesepõletusele vastuvõtlikke taimi (okaspuuvormid, rododendronid). 3) Mulsitud peenrale taimede juurde istutamisel peab hoolikalt jälgima, et mults ei seguneks mullaga. 4) Mõnikord võib mults olla peidupaigaks taimekahjurite vastsetele. 3)Ilutaimede morfoloogiliste tunnuste alusel jagatakse nad: Tunnused, mis viitavad põuakindlusele ja vähenõudlikkusele: · LEHED väikesed, kitsad, sagel karvased või lihakad ja asetsevad varre ligi surutult või juurmiste kodarikena. (liiv-vareskaer, Karvane kadakkaer, Hall aruhein)
Punakaspruunid mullad, viljatud mullad Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas Akaatsiad, ahvileivapuud( baobabid) – Aafrikas Austraalias – kääbuseükalüptid, põõsasakaatsiad, pudelpuud Lõuna – Ameerikas akaatsiad ja palmid Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine Looduslik taimkate on suures osas Hiinas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud Ekvatoriaalsed vihmametsad Levivad ekvatoriaalses kliimas, aasta läbi soe(26 kraadi), suur sademete hulk üle 3000mm Lõuna – Ameerika; Kesk – Aafrika, Indoneesia On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha(palju) Keskkonnakaitseline tähtsus(hapnik), erosioonivastane, väärispuit - mööblitööstus Kakaopuu, kautšukipuu(hevea), eebenipuu,
Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel
....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) [ánus] Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes, 3-10 kaupa, kinnirudes kas õieraagudele või olles peaaegu istuvad, arenedes
BASAALSED ASTERIIDID Selts Cornales kontpuulaadsed sug. kontpuulised(Cornaceae) on vabade kroonlehtedega Cornus alba siberi kontpuu sug. Hydrangeaceae hortensialased Hydrangea hortensis aedhortensia Selts Ericales kanarbikulaadsed kanarbikulised - Ericaceae o Tuntud esindajad on mudakanarbik (p.Erica), kanarbik (Calluna vulgaris), mustikad-pohlad (p. Vaccinium) ja rododendronid (p. Rhododendron) Vaccinium myrtillus mustikas Vaccinum vitis-idaea pohl kanarbik -Calluna vulgaris Oxycoccus palustris h. jõhvikas nurmenukulised Primulaceae Primula veris h. nurmenukk eebenilised - Ebenaceae Diospyros ebenum - must eebenipuu Diospyros kaki - idadiospüür ehk kakidiospüür ehk
Kuhjevõrsikud 27.04.2016 Marje Kask 47 Lookvõrsikud · Emapõõsa ümber kaevatakse kevadel 15 20cm sügavune kraavike . · Eelmise aasta noored võrsed painutatakse maha, nende keskosa ulatub kraavipõhja, kuhu see kinnitatakse konksu abil. Võrse 10 15 cm tipp juhitakse üles. Kraavike täidetakse mullaga. · Lookvõrsikuga paljundatakse kikkapuu, lodjapuu, kontpuu ja pärna liike. Rododendronid ja nõiapähklipuud juurduvad 2 aastat. Vääntaimedel, (elulõngad) võrsed painutatakse 2 3 kohas mulda. · Koduaias võib ühe oksa vastu maad vajutada, raskus peale ja mullata. Mullast välja jääv oksa osa püstiselt toele siduda. 27.04.2016 Marje Kask 48 Lookvõrsik 27.04.2016 Marje Kask 49 Lookvõrsikud 27.04.2016 Marje Kask 50 Rennvõrsikud
....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) Alnusteks nimetasid leppasid vanarooma kirjanikud Plinius, Vetruvius jt. Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete
annaabi.ee 
