docstxt/13210259214907.txt
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1
rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks
nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 ,
ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sirmkettast, püsimagnetist ja magnetvoo juhist ja halli-element. Hall- andur vajab töötamiseks toitepinget ja maandust. Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi voolujuhtivus ja signaalipinge on maksimaalne. Optiline andur
d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 1 Tehniline joonis ja kinemaatikaskeem Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 ÜLEKANDETEGURITE ARVUTUSED Mootori pöörlemissagedus n1 = 2000 p/min. Leian esimese hammasrattapaari ülekandeteguri. Valin Z1 = 19, Z2 = 57. i1,2 = Z2 / Z1 i1,2 = 57 / 19 = 3 Leian teise hammasrattapaari ülekandeteguri. Z3 = 18, Z4 = 81. i3,4 = Z4 / Z3 i3,4 = 81 / 18 = 4,5 Leian reduktori ülekandeteguri. ireduktor = 3 x 4,5 = 13,5 Leian reduktori väljundvõlli pöörlemissageduse. n2 = 2000 / 13,5 148 p/min Kinemaatikaskeem esitatud selel 1. Sele 1. Reduktori kinemaatikaskeem 2 3
Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi. Alaldi paiknemine : 1 rootor, 2 alaldi, 3 harjahoidik, 4- pingerelee Vahelduvvoolugeneraatori klemmipinge graafik peale alaldit Graafiku joon ei ole sirge. See joon muutub sirgele lähedasemaks siis, kui rootori pöörlemissagedus suureneb, või kui suurendatakse staatorimähises faaside arvu. Generaatori plussklemmi läbiva lubatud voolutugevuse (generaatoril kirjas) määravad ära staatori mähised ja alaldi. Kui lubatud voolutugevus ületatakse riknevad kõigepealt alaldi ja seejärel staatori mähised. Kõik kasutusel olevad vahelduvvoolugeneraatorid tänu alaldile kardavad lühist. Kui alaldi dioodis (dioodides) tekib läbilöök ja alaldi jääb voolu juhtima, rikneb aku. Aku riknemise
2 s v0. t at tee p liikumishulk 2 pikkus - nurkkiirus - nurk - pöörde nurk - gravitatsioonikonstant 2 h0 f pöörlemissagedus t aeg (vabalangemine) g 2 h gt kõrgus (vabalangemine) 2 t T Pöörlemisperiood N 1 T Pöörlemisperiood f 2 a .r kesktõmbe kiirendus v . r joonkiirus l v0 t. cos tee pikkus (horisontaalselt
alusel: a) liikuvate lõugade arvult – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3 milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- lõugade vaheline haardenurk. 7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus
Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe: Arvutan konveieri trummi minimaalse ja maksimaalse lubatud pöörlemissageduse: Arvutan ajami minimaalse ja maksimaalse lubatud ülekandearvu: Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 8,96...9,71: uteg = 9,34 Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu: Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 9,34, reduktori ukü = 3,55 ja kiilrihmülekande ulü = 2,63. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus: Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: M K A Tm
Pm = --------- = 1,866 kW 0,82 4. Määrata mootori nominaalvõimsus Pnom, kW. Pnom ≥ Pm 2,2 > 1,866 5. Valida mootoritüüp. P nom = 1425 p/min 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE 60 1000 v 1. Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissagedus ntm, p/min ntm = ---------------- - πD 60 x 1000 x 0,9 ntm = ---------------------- = 76,4 p/min 3,14 x 225 2. Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi ajami ülekandearv. nnom1 2865
6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10
1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend. NUKKVÕLLI ASENDI ANDUR Nukkvõlli asendi anduri kaudu saab mootori arvuti infot selle kohta, missuguneprotsess mingis silindris antud hetkel toimub. Nukkvõlli asendi andur on reeglina Hall´i andur.Hall´i andur
korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 Tabel graafiku kujul. Voolukiiruse graafik.1 ÜLESANNE 2. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus sisselaske kanali alguses iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed.
suureneb. Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. 13. Tänapäeva automaatkäigukastid on üldjuhul varustatud hüdrotrafo lukustiga. Miks? Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. 14
· lahendada probleem- ja arvutusülesandeid ringliikumise, võnkumise ja lainete kohta, · teisendada nurga ühikuid (nurgakraade radiaanidesse ja vastupidi). Arvutusülesanded. 1. Esita nurk radiaanides 360°, 180°, 90°, 60°, 45°, 30°, 15°. 2. Kalamees märkas, et tema paadist möödusid laineharjad iga 6 sekundi järel. Kahe naaberharja vaheline kaugus oli 20 m. Kui suur oli lainete levimiskiirus? 3. Grammofoniplaat tegi 3 minutiga 100 pööret. Arvuta plaadi pöörlemissagedus. 4. Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul. Teisenda pöördenurk radiaanideks. Arvuta ketta nurkkiirus. 5. Kui suur on nurkkiirus kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 sekundi jooksul 90° võrra? 6. Ratas raadiusega 0,3 m pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joonkiirus? 7. Nööri otsa kinnitatud kivi keerutatakse nii, et see teeb kaks täisringi 0,5 sekundi jooksul. Kui suur on kivi nurkkiirus? 8
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 3 Mitme-astmeline hammasmehhanism ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed: Mehhanismi ülekande suhe u = 205 Mootori pöördemoment M = 19,8 Nm ja pöörlemissagedus n = 1455 min-1 Ülekantav võimsus P = 3,0 kW. Arvutada mehhanismi vajalik ülekandeastmete arv ning väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus. Leida viimase hammaspaari diameetrid ja laiused. 1. Mehhanismi ülekandeastmete arv Hammasülekande soovituslik ülekandesuhe on kuni 10. Mehhanismi ülekandesuhe arvutatakse valemiga u=u 1 ∙ u2 ∙ … ∙u n kus ui – ühe astme ülekandesuhe.
............................ 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded.
Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistusega Rl = 1,8 . Rööpergutusmootori tunnusjoonte arvutamiseks on otstarbekas leida elektromotoor- jõutegur, mis konstantse magnetvoo korral on püsiva väärtusega U n - I n Ra CE = k E = , nn kus kE on elektromotoorjõu võrdetegur, magnetvoog, Wb; Un nimipinge, V;
ajavahemikes võrdsed ringjoone kaared Pöördenurk Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius Nurkkiirus Nurkkiiruseks nimetatakse selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet Joonkiirus Joonkiiruseks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse (kaare pikkuse) ja aja suhet Pöörlemissagedus Pöörlemissageduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab mitu pööret teeb keha ajaühikus Pöörlemisperiood Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe pöörde sooritamiseks kulunud aega Kehade Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse füüsikas objektide vahelist mõju Gravitatsiooniline Vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on
turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. 2.5.1 Hüdrotrafo lukusti Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei
annaabi.ee 
