Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/AA56DA0F-DEE5-4FB6-BDD3- A5B34123FFAE/0/2010__Priority_policy__Public_communication.pdf. 10 Art 6 tagab õiguse õiglasele kohtumenetlusele, sealhulgas kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. 11 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1 ning nendes sisalduvad viited. 12 Samas. 13 RKPJKm 30.12.2008, 3-4-1-12-08, p 23. 14 EIK viitab Velleste ja Andrejevi otsustes RKKKo-le 27.02.2004, 3-1-1-3-04 ja RKKKo-le 28.12.2009, 3-1-1-100-09. 15 Lisaks EIK lahendis viidatud Riigikohtu praktikale on riigisiseselt võetud sammude alusel lõpetatud kahe EIK-sse esitatud kaebuse menetlemine nendest kaebustest kaebajate poolt loobumise tõttu. EIK lõpetas 07.07.2009 otsusega kohtuasja Glük- mann vs. Eesti (kaebus 45659/08) menetlemise, sest Eesti kohus oli mõistnud kaebajale menetluse ebamõistlikku pikkust
isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kriminaalmenetluse alustamisel ei pea alati andma teole lõplikku õiguslikku hinnangut ja sellest tulenevalt võib seda pidada põhjendamatuks üldjuhul vaid siis, kui kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna üldse alust kriminaalmenetlust alustada (RKKKo 3- 1-1-60-09, 3-1-1-60-10 (Nn Meelis Lao lahend), 3-1-1-129-13). Kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul ei ole riigi karistusõiguslik sekkumine välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus (vt RKKKo 3-1-1-23-11, p 11). Juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (vt RKÜKo 3-1-1-120-03, p 13)
muuta otsust vaid vastavalt kolleegiumi põhjendustele, kassatsiooniastme menetluskulud tuleb menetlusosalistel endal kanda ning kautsjon läheb riigituludesse. Minu arvates oli õigus Maksu-ja Tolliametil, sest seoses MTA maksuotsute põhjendustega näib, et äriühing soovis hoiduda maksude maksmisest läbi konsultatsioonilepingute kaudu. Usun, et menetlusekäik oli pikk ning täis lahkarvamusi aga lõplik otsus oli õige. KASUTATUD ALLIKAD 1 RKKKo 06.10.2015, nr 3-3-1-12-15 Riigikohus kodulehekülg. http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-12-15 Riigiteataja. www.riigiteataja.ee LISA 1 Bauhof Group AS Maksu-ja Tolliamet Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Joonis 1 Menetlusosaliste järjestus Riigikohtu halduskolleegium
võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub Tõlgendamise koht 1. Internne ja eksternne õigustamine- süllogism 2. Õigusmõistete struktuur • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid • Konsistentsi tagavad argumendid • Kontekstuaalne argument- normi asend seaduse tekstis • Mõistelissüstemaatilised argumendid • Printsiibilised argumendid • Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4. Üldised praktilised argumendid
12 Läbi ajaloo on üks olulisemaid piiranguid sõnavabadusele olnud eeltsensuur (pidades silmas eriti NSV Liidu aegset perioodi). Tsensuuri keeld on § 45 lg 2 otsesõnu sätestatud. Samuti piiravad sõnavabadust arvamuse levitaja suhtes rakendatavad sanktsioonid. Näiteks on karistusseadustikus ette nähtud karistus võimuesindaja solvamise ja laimamise eest, tegemist on 9 RKKKo 3-1-1-117-05 p 18-23 Riigikohtu kohtulahendite register 10 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 309 11 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 311 12 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 314 7 piiranguga sõnavabadusele.13 Sõnavabaduse tüüpiliseks piiranguks on ka tsiviilmenetluses kahjuhüvitise väljamõistmine teise isiku laimamise või solvamise eest. Piirangud on arvamuste
otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-112-99 ja nr 3-1-1-104-05). (1 punkt) 6. Kohus võib mõista raskema karistuse kui taotleb prokurör. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-91-07 selgitanud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu
raskendavaid (mida polnud) ja kergendavaid asjaolusid (süüaluse ülestunnistus) ning asjaolu, et süüalune oli teo toimepanemise ajal alaealine. Kohus arvestanud KarS'i §-e 45 lg 2 ja 113, otsustas siiski määrata karistuse ülemmäärast pisut madalama karistuse, kui karistuse ülemmäär ettenäeb ehk 9 aastat. Seda põhjendusega, saata ühiskonnale sõnum, et süütegu ei jää karistuseta, lisaks arvati, et süüalusele avaldab mõju üksnes reaalne vangistus. Süüaluse 49 RKKKo 3-1-1-77-11. 27 kaitsja esitas apellatsiooni ringkonnakohtuse põhjendusega, et maakohtu otsus on karistuse osas põhistamata. Põhjendades seda järgmiste argumentidega: raskendavate asjaolude puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45
Negatiivne definitsioon: 1. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks. (Probleem: Mis asi on riigivõimu objekt? See ei ole selge. Ei ole sisu sellel definitsioonil, ta on ainult selline vorm sõnakõlks. Millal see keeld rakendub, seda teooria ei ütle). Rahuldavat lahendust kahjuks ei ole. V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 : Riigikohus viitab abile puuduse korral kui inimväärikusevaldkonnale. RKKKo (Tammer kaasus) 26.08.1997 3-1-1-80-97: RKHKo 22.03.2006, 3-3-1-2-06 Inimväärikus on põhiõiguste alus ja põhiõiguste vabaduste jakaitse eesmärk Alveri kaasus Euroopa Inimõiguste Kohus Eestile: Eesti kinnipidamiskohad rikuvadinimvääri kust. 1. Kehaline puutumatus PS §18 Siia alla kuulub ka küsimus kunstliku viljastamise küsimus ja geenitehnoloogia. Embrüotega katsetamine. Kui kaugele siin minna tohib. Kas see on legaalne/ lubatav? 2
VÕS § 1045 lg 2 p. 3). Hädakaitse eeldab vahetult eesseisva või vahetu õigusvastase rünnaku olemsolu, mis ei ole veel lõppenud. Rünnak või ründe oht peab olema tõeline, mitte näiline. Rünnak (ründe oht) võib olla suunatud isiku elu, tervise, omandi või isiksuse vastu. Kui hädakaitse tagajärjel tekitatakse kahju kolmandale isikule (kellest rünnak ei lähtu), kuulub temale tekitatud kahju hädakaitse teostaja poolt hüvitamisele. Vt RKKKo 25.03.2004.a. otsus nr 3-1-1-17-04 p. 9-16. Vt RKKKo 04.02.2005.a. otsus nr 3-1-1-111-04 p. 10-21. · Hädaseisund (TsÜS § 141). Sellega on tegemist juhul, kui eksisteerib reaalne oht isikule või tema varale. Sellisest seisundist tuleneva ohu kõrvaldamiseks tekitatud kahju ei ole õigusvastane, va kui kahju tekitamine ei olnud vajalik ohu tõrjumiseks või kui tekitatud kahju on ebamõistlikult suur. Oluline, kes kannab ohu tekkimise riisikot
isiku ohtlikkusele. Seega ei saa käsitleda karistusjärgset kinnipidamist topelt karistusena. See on preventiivne meede, mille puhul arvestatakse korduvust vaid isiku ohtlikkuse kindlakstegemisel ja selle suuruse määramisel. Pigem läheb autori arvates topelt karistamise keeluga vastuollu rangema karistuse mõistmisega korduvuse eest, mis on täna Eesti karistusseadustiku paljudes eriosa koosseisudes kvalifitseerivaks tunnuseks.75 Sellest 71 RKKKo 13.05.2004; nr 3-1-1-40-04 p.7. 72 Pikamäe, P; Sootak, J. Kommentaarid §-le 56. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. Tallinn: kirjastus Juura, 2009 § 56 komm 7. 73 Jakobs, G. Õigusliku orienteerumise piiridel. Juridica 2008 nr 4, lk 215-216. 74 Sootak, J Mida teha kui isiku ohtlikkus on süüst suurem. Saksamaa kogemus mittekaristuslike mõjutusvahendite osas. Juridica 2006 nr 8, lk 524. 75 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 89.
Lisaks ei saa nt teadusvabadus olla piiramatu juba sellepärast, et inimesi ei tohi vastavalt PS § 18 lg-le 2 allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). Nagu neist näidetest nähtub, on iga õigus millegagi piiratud. Ka ilma piiriklauslita tagatud põhiõigusi peab tohtima piirata. Sellele on õigusega viidanud ka Riigikohus (alates RKKKo 26.08.1997, 3-1-1-80-97, p I; vrd RKÜKo 03.07.2012, 3- 3-1-44-11, p 72). See tõdemus ei anna veel vastust küsimusele, millal ilma piiriklauslita põhiõigust piirata tohib. PS teksti autorite sihiks oli garanteerida mõned põhiõigused veelgi kõikehõlmavamalt kui kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigused. Selleks jäeti vastavas sättes mainimata sekkumisvõimalus. Sellest tulenevalt peab ilma piiriklauslita põhiõiguste piiramine olema
(3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega. Piirang on näiteks kirjas AvTS, ArhS, RSalS + rida eriseadusi (KrMK, TsMS jne). Lugeda RKKKo RT III 1996, 10, 135. 3.9. Kaitse õiguse printsiip Lähtudes PS § 12 sätestatud põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, peab riik juhtudel, mil kohtualusel on kaitsja, tagama juriidiliselt kvalifitseeritud esindaja ka PS § 14. kuriteos kannatanule
(3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega. Piirang on näiteks kirjas AvTS, ArhS, RSalS + rida eriseadusi (KrMK, TsMS jne). Lugeda RKKKo RT III 1996, 10, 135. 3.9. Kaitse õiguse printsiip Lähtudes PS § 12 sätestatud põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, peab riik juhtudel, mil kohtualusel on kaitsja, tagama juriidiliselt kvalifitseeritud esindaja ka PS § 14. kuriteos kannatanule
Seega leiab Ants, et Ettevõtja saab kahju hüvitamise nõude esitada üksnes Kristina kui kahju tegeliku põhjustaja vastu. Kelle vastu saab Ettevõtja kahju hüvitamise nõude esitada? Vt ka VÕS § 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vt ka RKKKo 3-1-1-34-05; RKTKo 3-2-1-149-05 Hüpotees: Ettevõtja saab esitada kahju hüvitamise nõuda nii Antsi kui ka Kristina vastu VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv kohustus 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse tekstis on selgelt kirjas, et Antsi ja Ettevõtja oli sõlmitud leping, mille kohaselt
kahju, kuid antud juhul ei olnud kahju tekitamine suure tõenäosusega õigusvastane. Tegemist oli päästmisega teise isiku hüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, vaid siis, kui tõrjutud oht oli tema enda põhjustatud ja/või kui tekitatud kahju oli ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. 17 Vt RKKKo 3-1-1-95-06 p 10. 104 Tsiviilõiguste+teostamine+ HÄDAKAITSE+ja+HÄDASEISUND+ Inimese+rünne+isiku+ Oht+enda+või+teise+isiku+ hüvede+vastu+ õigustatud+huvidele) Hädakaitse+ Hädaseisund+ 02.09.12+ EBSi+õiguse+ja+avaliku+halduse+õppetool+ 20+ ü Hädakaitsega kaitstakse individuaalseid hüvesid (isiku
annaabi.ee 
