Vastus: Muhamedi lahkumine Mekast, 622. a Muhamed oli nii usu- kui ka väejuht, kes ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud. Kuid 632. a suri ta Mediinas ootamatult haiguse tagajärjel. Kui Araabia poolsaar oli vallutatud, siis jätkusid Muhamedi järglaste sõjaretked Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning Prantsusmaal (vaata kaarti). ● Millal jagunes islami kogukond kaheks? Vastus: 661. Aasta pidevad võimuvõitlused ● Nimeta islamiusu kaks rivaalitsevat suunda? I - sunniidid II - šiidid ● Kes on kaliif, mis on kalifaat? Vastus: kaliif - aimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades Kalifaat - vastloodud riiki kutsuti nii ● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid:
08.1960. Albert Bernard Bongo sai Gaboni esimeseks presidendiks 1967. Ta muutis aastal 1973 oma nime Omariks ja pöördus Islami usku. Streigid ja tänavarahutused juhtisid ülemineku põhiseadusesse mais 1990, legeliseerides poliitilised parteid ja vabad valimised. Esimene mitmepoolne valimine toimus 1993. aasta detsembris. Bongo poolt hääletas 51% valijatest, samal ajal kui opositsiooni kandidaadid väidetavalt tegeleseid pettusega ja proovisid luua rivaalitsevat valitsust. 1998. aasta detsembris valiti Bongo, kes oli selleks ajaks valitsenud riiki 31 aastat, järgmiseks seitsmeks aastaks. Hoolimata oma mainest seoses korrupatsiooni ja autoritaarsusega, oli Bongol tugev rahvuslik toetus. 2003. aasta juulis muutus riigi põhiseadus ja Bongo taasvaliti määramatuks ajaks riigipeaks. Samal ajal muutis Bongo taas oma nime: El Hadj Omar Bongo Ondimbaks. 2005. aasta septembris taasvaliti ta järgmiseks seitsmeks aastaks presidendiks.
1660- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II, Stuartite dünastia taastamine 1679- avaldati isikuvabaduste akt ,,Habeas Corpus Act", keelas Ing. kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada 1688- saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse 1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool presbüterlased- parlament, mõõdukad puritaanid päraparlament- alamkoda, kus olid vaid independendid, mõistsid kuninga surma
Võimu pärandas ta oma pojale Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest. Restauratsioon Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim, troonile asus Charles I poeg Charles II (1660-1685). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad. 1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon Charles II järel võimule tulnud James II (1685-1688) ärritas inglasi katoliku usku astumisega
Charles I jaoks : kukutati troonilt, hukati kui süüdlane kodusõjas Inglismaa jaoks : Kuulutati vabariigiks, taastati parlamendi ülemkoda. 14) Restauratsioon Inglismaal 1660.a. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni, taastati kuningavõim ning troonile sai Charles I poeg Charles II, hakkasid toimuma vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. 15) Toorid ja viigid. Parlamendis olevad kaks rivaalitsevat rühmitust millest hiljem kujunesid välja erakonnad. Toorid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku võimu tugevnemist, viigid agaesindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seista kuninglikule omavolile. 16) Habeas Corpus Act. Isikuvabaduste Akt. 1679a. Inimest tohib vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuleb esitada süüdistud ühe ööpäeva jooksul. Sätestas kohtumenetluse nõuded 17) Kuulus revolutsioon
surma sõna. Abu Bakr saatis relvajõud neid hõimusid islami rüppe tagasi tooma. Lühikese ajaga oli terve poolsaar moslemite kontrolli all. Sellega seoses tekkis islami mõiste jihad (dzihad), mis tähendab tõlkes "püha sõda" uskumatute vastu. Otsuse saata islamiväed väljapoole Araabia poolsaart oli teinud juba Muhamed. Kuna prohvet suri enne, kui jõudis oma plaanid ellu viia, jäid need Abu Bakri ja tema järglaste täita. Lähis-Ida valitsesid sel ajal kaks rivaalitsevat impeeriumi. Aladel, kus tänapäeval asuvad Süüria, Egiptus ja Türgi, võimutses Bütsantsi impeerium. Sellest ida pool, tänapäeva Iraagi ja Iraani territooriumil, paiknes Sassaniidide impeerium. Nendevaheline aastakümneid kestnud konflikt oli mõlemat poolt nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nõrgestanud. Kumbki suurriik ei olnud valmis vastu seisma ootamatule ohule lõunast, Araabia poolsaarelt. Abu Bakr organiseeris esimesed
1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast 20 aastat toimusid Inglismaal valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Paarlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (kuningavõim ja anglikaani kirik) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuningliku omavolile), kellest hiljem kujunesid erakonnad. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714.aastal tuli võimule saksa päritolu Hannoveri dünastia. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal alamkojas
Hukkunud Alpinisti hotell" taasesilinastus Tallinnas uues kinos ARTIS 14. novembril 2009. Filmi pikkus on 87 minutit. Naerata ometi ,,Naerata ometi" on Leida Laiuse ja Arvo Iho 1985. aastal lavastatud film Silvia Rannamaa teose "Kasuema" ainetel. Film võitis Berliini filmifestivalil 1987. aastal UNICEFi auhinna. Sisu Teismeline Mari saadetakse lastekodusse. Sealne keskond on aga väga kohutav ja ebasõbralik. Natukene aega hiljem näitavad tüdruku vastu huvi kaks rivaalitsevat poissi. Kumbaga peaks ta armuma? Kas hea või halvaga? Film annab realistliku ülevaate lastekodude elust Nõukogude Liidus. Filmis saab näha väga head näitlemisoskust. Peaosades Monika Järv Hendrik Toompere juunior Tauri Tallermaa Siiri Sisask Evald Hermaküla Püha Tõnu kiusamine ,,Püha Tõnu kiusamine" on 2009. aasta Eesti draamafilm. Filmi on lavastanud Veiko Õunpuu. Filmi võtted toimusid 1. oktoobrist 30. novembrini 2008 peamiselt Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Virumaal.
Charles I süüdi mõistetud parlamendisaadikutele. Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon. Kehtima jäid ka aastatel 1640-1641 paika pandud parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda. 15. Toorid ja viigid. Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679. aastal avaldatud isikuvabaduse akt keelas Inglise kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks
õnnelik. Võimu pärandas ta oma pojale Richardile, kes ebakindlust tundes tunnetades loobus mais 1659. aastal valitsemisest. Restauratsioon: Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim, troonile asus Charles I poeg Charles II (1660-1685). Kuningas kuulutas usuvabaduse ja üldise amnestia. Kehtima jäid ka 1640-41 pika parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda, toimusid vabad valimised. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile), millest kujunesid hiljem erakonnad.1679 isikuvabaduse akt- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Parlament 18. saj. : William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714
Ühendriikidesse ja Kanadasse 15 miljonit inimest. Tema valitsusajal kasvas Briti elanike arv pea kahekordselt. Tema valitsusajal toimusid Iirimaal suured rahutused. Iirimaa tahtis maaseadust, mis vabastaks neid endale maarentimisest ja tagaks neile õigusi ning soovisid viimaks ka Suurbritanniast iseseisvust. 1845. algas seal Suur näljahäda. Tema ajal olid Darwin, Marx, Freud. Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine. Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike meeskodanike arv suurenes 90%-le. Töölisklass sai valimisõiguse. Tsartistid koostasid rahva
ent tundes end võimul ebakindlalt, loobus ta järgmisel aastal valitsemisest. 1660 toimus Stuartite restauratsioon- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II (valitses 1660 – 1685), kes kuulutas välja usuvabaduse ja amnestia ning taastas vahepeal kaotatud parlamendi ülemkoja ja piirangud kuningavõimule. Parlamendi alamkotta toimusid üle pika aja valimised, kuhu moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (ing k tories; kuningavõimu Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 14 toetajad ja anglikaanid) ja viigid (ing k whigs; usulise tolerantsi pooldajad; vastustasid kuninga omavoli). Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. 1685 – 1688 valitsenud James II läks taas parlamendiga tülli, vihastades viimase välja katoliku usku astumisega
Ono no Komachi kuulsaim waka andis alust budismi kinnistamisele Jaapani mõtteloos. Luuletus oli populaarne sõna nagame/naga-ame tõttu, millel oli mitu tähendust. See tundus tookord ägeda võttena. Ariwara no Narihira oli omal ajal Don Juani sarnane tegelane. Tema seiklustest on kirjutatud ka omaette lugu ,,Ise lood". Keskajal jagunes jaapani kirjandus n-ö naistekirjanduseks (naiste kirjutatud) ning erakukirjanduseks. Naistekirjanduses oli kaks rivaalitsevat autorit Sei Shnagon ning Murasaki Sikibu, kes tegutsesid samal ajal õukonnas, kuid olid teenistuses erinevate printsesside juures. Murasaki Sikibu kirjutas monogatari't, st ,,asjadest vestmine", Sei Shnagon zuihitsu't (,,pintslile järgnedes" erineva pikkusega uitmõtted, esseistlikud arutlused). Need jäid klassikalisel perioodil domineerivateks proosazanriteks. Mõlemad elasid 10. ja 11. sajandi vahetusel. Sei Shnagon kirjutas ,,Padjaraamatu", Murasaki Sikibu ,,Genji loo"
hukatud kuninga poja Charles II. 4.aprill 1660- Breda deklaratsioon- kehtestas koos usuvabadusega üleüldise amnestia(mis ei laienenud vaid hukatud kuningat süüdi mõistnud parlamendisaadikutele). Taastati personaalunioon Inglismaa ja Šotimaa vahel. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Kujunesid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja
parlamendisaadikutele. Taastati personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. Kehtima jäid piirangud, mis ,,pikk parlament" aastatel 164041 kuningavõimule oli kehtestanud. Kodusõja ajal konfiskeeritud maad jäid uute valdajate kätte. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Siin kujunesid välja kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt, esindasid viigid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kuninglikule omavolile. Independentlik armee saadeti laiali, aga ka kuningal ei lubatud sõjaväge pidada. Samas keelati ka relvastatud vastupanu kuningavõimule (Non-Resistance Act). 1679. aastal avaldatud Habeas Corpus Act keelas Inglise
annaabi.ee 
