Kirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud Eesti päevalehes Jumala nime all lugusid, mis ta nüüdseks kuldsete kaante vahele pani ja avaldas teosena ,,Jumala lood". Teos on avaldatud 2009. aastal ja nagu pealkirigi ütleb, siis tuleb juttu Jumalaga seostuvatest lugudest. Teos on kirjutatud lugudena, millel on kindel kuupäev ja aasta ning väga tabav pealkiri, mis antud lugu kõige paremini iseloomustab. Teose lugusid alustab Kivirähk alati sõnadega: ,,Ahoi ristirahvas! Jumal jälle müristab siin pilve peal!", mis tähelepanu tema jutule tõmbavad. A. Kivirähki peategelane on Jumal, kelle seisukohast kogu teos on kirjutatatud ja kelle arvamust enamasti Eestis, kuid vahel välismaal juhtuvast autor edasi annab, ja EELK peapiiskop Andres Põder, kes on tema asemik Maa peal ning viib Jumala soove täide. A. Kivirähk kajastab 4-5 aasta Eesti huvitavaim sündmusi, mis rõhuvad sotsiaalseid probleemidele ja valupunktidele
inimesed on linnarahvas, ühes majas elavad inimesed on majarahvas. Rannaaladel elavad inimesed on rannarahvas. Sotsiaalsed: madala arengutasemega ühiskonnas elavad inimesed on loodusrahvad. Noored inimesed on noorrahvas. Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas. Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas. Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas. Rahvus Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see
sai üldiseks alles hiliskeskajal. Ürikutel märgitakse aastat hoopis valitseja võimuloleku aasta läbi. Algselt oli aasta alguseks Jeesuse sünnipäev, sealt liikus see kuuvahetusele Cicero järgi Jeesuse ümberlõikamispüha. Aasta algust loeti ka 25. märtsiga paastumaarjapäevaga või lihavõttepühadega. Päevade dateerimine toimus tavaliselt Rooma süsteemi järgi, alles hiliskeskajal hakati kasutama kirikupühasid. Euroopa rahva teadvuses on pilt, et nemad on ristirahvas, kes on ümbritsetud vaenlastest (moslemid, paganad), kelle eest peab kristlust kaitsma. Antemurale kaitsevall, ülekantult ristiusu kaitsjad: nt rekonkista ja türklaste vastane võitlus. Kristluse piirialad vajavad kõigi abi, sest nad kaitsevad kõiki. See suhtumine on tugev nt Poola ajaloos. Allikad Allikad ei ole algselt tekkinud allikatena, neil on olnud teine eesmärk kui vastata meie küsimustele. Nt maksumaksjate loetelu meie jaoks oluline linnade elanikkonna
Jumalasõna allikast. Tema Piibli tõlge saksa keelde (1522-1534) paneb aluse tänapäeva saksa kirjakeelele. (Luther oli suur muusika armastaja. Ta laulis suurepäraselt ja mängis lautot. Ta ütleb, et miski ei ole kuraditele vastumeelsem ja talumatum kui muusika. Teoloogia järel annab ta muusikale järgmise aukoha.) Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ja meie lauluraamatu laulud Ma tulen taevast ülevalt, Nüüd ristirahvas laula sa, Su poole Issand südamest,.. Kokku on Luther loonud üle 30 laulu osalt siinjuures ka teiste viise kasutades. Kindlasti tema üks kuulsamaid kirjutisi on ,,Väike katekismus", selle teksti kirjutamise ajendiks oli esimene kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther kirjutada põhjaliku õpperaamatu vaimulikele, mida hiljem hakati nimetama Suureks Katekismuseks
populist. Raske on piiritleda, kus lõpeb demokraatia ja algab populism, milline erakond või poliitik on vähem või rohkem populistlik, sõltub asjaoludest • Populism on poliitiline demagoogia • Populism on mingil tasemel populaarne, soosib kehvemaid ja toob väljatõugatud poliitikasse, kõnetab rahva nimel • Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas - põlisrahvas, lihtrahvas, ristirahvas, pärisrahvas jms 4.2. Populismi liigid • Parempopulism- rohkem vabadusi ja õigusi rahvale (tavainimestele); • Vasakpopulism- rohkem õiglust ja ümberjagamist rahvale eliidi arvelt; • Rahvuspopulism- rohkem õigusi põlisrahvale rahvusriigis ja rahvusriikidele globaliseeruvas maailmas; Eliidipopulism- valimislubadused võimul püsimiseks 4.3. Populismi vahendid • Propaganda – pooltõdede ja valede esitamine, hirmutamine, müütide ja
tähendas see huvide väljendusvõimaluste kahanemist ja rahvusliku identiteedi destabiliseerimist. Linnakogukond *keskaegse linnarahvastiku moodustasid immigrandid * Ida-Euroopas oli saksa keel peamiselt linnades ja vürstiõukondades kõneldud keeleks. Rassismi kasv hiliskeskajal * kultuurilise identiteedi asemel oli saanud rahvuse esimeseks kriteeriumiks bioloogiline päritolu ( a 14. saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat aadlidünastiate ja Püha Peetruse aujärje nähtamatu ja harva teadvustatud, kuid väga reaalne allianss." Paavst lõi sidemeid olemasolevate või potentsiaalsete liitlastega aristokraatia seast. Samuti ei olnud alati initsiaatoriks paavst, vaid ka aristokraadid näitasid üles esmast huvi (Svaabimaa hertsog Rudolf oli asunud paavsti Gregorius VIIiga kontakti, lootes, et saab
aastast ka sõjaväeasulate elanike pojad, kes arvati sõjaväkke kuuluvaks sünnist 2 alates. (Juudid olid Venemaal sõjaväekohuslased 1827. aastast peale.) Eestlased teadsid juutidest Piibli kaudu juba ammu enne seda, kui neid Eestis oma ihusilmaga nägid, ja vastavad olid ka eelarvamused. Näiteks olevat millalgi 1850. aastatel Rakverre komandeeritud juute kohapeal vaatama kogunetud kui imeloomi. "Aus ristirahvas" ei tahtnud oma silmi uskuda: juudid olid samasugused inimesed nagu kõik teisedki, ilma sarvede ja sabata. 1865. a sai osa juute õiguse elada väljaspool "juudi asuala" (st ka Eestis) - nimelt esimese järgu kaupmehed, kutsetunnistusega käsitöölised ja kõrgharidusega spetsialistid. Kogudused tekkisid lisaks Tallinnale (1830) ka Tartus (l867), Pärnus (1869), Va1gas (1871), ViIjandis (l876), Narvas (1877), Kuressaares (1882), Rakveres (1887) ja Võrus (1887)
levitajad, linnarahva üleskihutajad ning pildirüüste algatajad. Pärast kiriku rüüstamist pööras rahvas oma meelepaha otseselt linnarae vastu. Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed inimeste võrdusest Jumala ees, lõid pinnase, et pildirüüste kasvas üle linnarae ründamiseks. (Jürjo-Põltsam 2008: 205.) Pildirüüste teema lõpetuseks: usuuutest indu ja hoogu saanud, uue evangeelse õpetuse omaks tunnistanud märatsev ristirahvas ründas kõike, mis seostus roomakatoliku kirikuga, paavstiga, preestritega: pühapildid, kujud, krutsifiksid, missarüüd, küünlad, kellukesed, orelid, altarid ja missa tseremooniad. Liturgiat ja kõiki neid asju olid uue õige usu jutlustajad nimetanud saatana tööriistadeks. Sest Lutheri õpetuse kohaselt ei vajanud ristiinimene vahendajaid enda ja Jumala vahele. Samas, Luther isiklikult ei kiitnud pildirüüstet heaks, ta nägi selles võimalikku ohuallikat
Loomuldasa ja vaikimisi oli see esmajoones saksa või ajutiselt mõne teise kristliku kolonisatsioonirahva edusammude ajalugu, kus eestlaste positiivne roll sai olla vaid pöördvõrdelises sõltuvuses nende niigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega. Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. Ehkki juba ammu ristirahvas, sai ta ,,oma" ajaloo kätte võidelda vaid konventsionaalsest kristlikust ajalooideoloogiast ajutiselt distantseerudes." Seda hakkab teostama Merkel. · G. H. Merkeli kontseptsioon Ajaloo võrdsustav tsüklilisus. Ta oli historiograafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge. ,,Die Letten vorzüglich in Leifland am Ende des philosophischen Jahrhunderts" (1796) · ,,Teisenevus ja taastulek" ,,Die Vorzeit Lieflands" (17981799)
kodanikele. Ühiskondlikku hirmu kasutasid nad ära enda huvides, esitades nõidumissüüdistusi oma vaenlastele või tuues selle ettekäändeks mõne rikkama isiku vara konfiskeerimiseks. Samuti kasutati nõiahulluse perioodi ära poliitilistel eesmärkidel. Näiteks süüdistasid Paavst Bonifatiust tema vaenlased postuumselt ususalgamises, mõrvatöös ja sodoomias. Väideti, et ta tegi Kuradiga lepingu, et tõugata ristirahvas hukatusse. See süüdistus sai paavstile saatuslikuks ning ta kõrvaldatigi ametist, tehes selle juhtumi esimeseks omasuguste seas. Suurema osa süüalustest moodustas aga siiski lihtrahvas, eriti üksikud vanemad naised, sest neid oli kerge süüdistada ning kättemaksjatena ei osutanud nad endast erilist suurt ohtu. Üks kõige vähem tänuväärsemaid ameteid tol ajal oli ämmaemanda amet. Teadagi valitses tol
· Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus. KESKAJA AJALOOALLIKAD
(Prantsusmaal ja Inglismaal, ka läänepoolses Lõuna-Euroopas) 2) Ida-Euroopas (eelkõige Venemaal, seal oli pärisorjuse tipp 18saj) areneb alles uusajal ränk sunnismaisus, mis likvideeriti alles 19saj. 3) Kesk-Euroopas jätkub mõõdukas sunnismaisus (Saksa aladel). Likvideeritakse 18saj II poolel ja 19saj alguses. 4) Vaid põhjamaades on talupojad läbi aegade vabad! Keskajal oli Euroopas pangandus juutide käes, sest ristirahvas ei võinud sellise asjaga tegeleda. III varakapitalismi algus uut moodi majanduslik mõtlemine (kapitali kasvatamine, investeerimine, oluliseks sai majandusliku kasu saavutamine). Algas hiliskeskajal Itaalia linnriikidest ja Kesk-Euroopa linnadest (Hansa). Neis piirkondades toimus hiliskeskajal soodne arenguspiraal: kaubandus maht kasvas, tekib varasemast suurem kapital, mis investeeriti uuesti majandusse. Hakati kaupu tooma/vahetama kaugemate piirkondadega
jälgedest. Nii oli koht ja nõnda olid inimesed, kelle juurde sepp kange tuhinaga tõttas. 3 Villu ei tõstnud enne pead, kui ta järsku kõrge ja raske õuevärava ette seisma jäi. Ta tõmbas sügavalt hinge ja ootas mõne silmapilgu, enne kui käe värava külge pani. Leides, et seestpoolt jäme palgisarnane riiv väravale ette oli tõmmatud, hüüdis ta enda meelest kaunis õrnalt, hirmuga lähemate puude okstelt pelguvate vareste meelest aga küllalt käredalt: «Ae, ristirahvas, tehke värav lahati!» Õue poolt ei olnud häält ega liikumist kuulda. Sepp kordas hüüdmist nii südikalt, et varesed hoopis teise metsa lendasid. «Tohoo, mis sa möirgad?» kõlas korraga noor ja värske mehehääl otse sepa pealae kohal. Villu tõstis silmad sügava imestusega taeva poole ja nägi noort meest, kes kaksiti värava kõrgema 135 posti otsas istus ja temale naerdes oma valgeid hambaid näitas. «Priidu!» hüüdis sepp. «Vaata poissi, kuhu ta sõge ei roni!»
annaabi.ee 
