Usuti, et koor on tervendava mõjuga. Praeguseks on see kuivanud puuu. Puu all on ka pühakute ikoonid. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist ja kristlus on sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat · Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus, igavene elu Ristipuu hingepuu · Usutakse, et hing läheb pärast surma puu sisse. · Uskumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing lähen okaspuusse Soomeugriusundil puuduvad sakraalsed tekstid, selle asemel on suuline pärimus Puudub kindel jumal
Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda
Dominiiiklaste ordu – rajas Dominicus, peamine ülesanne oli jutustada õige usu kaitseks, kandsid musta kuube, panid suurt rõhku haridusele, nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud Pühakute kultus Jumala armu vahendasi surnud kui ka elavad, pühakud olid surelikud kaitsjad ja eestkostjad elusalt ja surnuna Pühakutega seostatavad esemed ehk reliikviad, arvati et neid on jumalik vägi, reliikvia võis olla Kristuse ristipuu arvatavad tükid, pühakute kehaosad, hambad ja luud, Pühakute hauale ja reliikviate juurde tehti palverännakuid, kindlam oli omada reliikviat, neid müüdi, vahetati kui ka varastati Ketserid Kõrgkeskajal levis Lääne – Euroopas usuvoole mida peeti ketserlikeks väärõpetusteks katoliku kiriku poolt, enamsti olid need kiriku suhtes kriitilised Üks usuvool pidas kirikut otseselt saatana kätetööks, selle seisukoha pooldajaid nimetati
vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ja allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu ilmaruumi neljaks ilmakaareks. Tuntud eelkõige šamanistlikust kultuuriruumist. Puude külge või puudesse matmine Lahkunu hing võtab surmajärgselt linnu kuju ja niimoodi on tal tunduvalt lihtsam külastada oma endist asukohta, kui ta keha on asetatud puu külge või puul asuvale spetsiaalsele lavatsile. Ristipuu mõiste ja sisu Ristipuu all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad matuserongiga kalmistule minnes (harvemini tagasiteel) lahkunu mälestuseks vm põhjusel ristimärgi. Ristilõikamise rituaal märgib teadlikult või alateadlikult sümboolset piiri, millest üle viiduna on surnud kogukonna liige lõoplikult elavate hulgast välja arvatud. Ristipuude fenomenis on läbi aastatuhandete konserveerunud arusaamad puust
sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraaakendel,
9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne). 17
Tähtsamad teosed ,,Kristuse lahtiriietamine" (Lisa nr 3) on üks varasmaid teoseid, mis visandatud oma dramaatikaga veel itaalia klassikalise traditsiooni ja osalt ka põhja koolkondade vaimus. Kristuse figuur kui inimliku ülluse algkuju on vastandatud teda ümbritsevate sulaste vulgaarsetele nägudele, see aga tõstab dramaatilist pinget. Teiselt poolt on ülespoole suunatud pilguga Kristusele kontrastiks ristipuu üle kummardava mehe figuur- sellega saavutab psühholoogiline pinge plastilise väljenduse. El Greco asetab vastupidiselt Tintorettole pearõhu pildist väljapoole, sinna, kuhu suunab meid Kristuse pilk. Selle tagajärjel puudub maalil aga tasakaal. Maal on ülesehitatud püstloodis, astmeliselt. Alumise servaga äralõigatud naisfiguurid süvendavad maali transtsendentset muljet. Inimene on sellel maalil kaotanud oma tähtsuse inimesena ning just see muudabki selle teose omapäraseks.
Naine on suures ekstaasis seljast kiskunud kogu ülakeha katvad riided, ta pea on pööratud kõrgusse, vasakul kerkib ise tehtud viltu vajunud rist. Kõik viitab sellele, et seitse kurja vaimu vaevavad teda endiselt. Daumier. Maarja Magdaleena kõrbes. Lääne kunsti muuseum, Tokio Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgota küngast kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kuid kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani maal, mis on Londoni Rahvusgalerii uhkuseks. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja
- mingi kristus ja naine, mees tumedal taustal Lääne-Nigula kappaltar väikeses kabelis - altar hävinud, skulptuurid alles - 16. saj vb Lübecki meistri teos anonüümne meister - skulptuurid algselt teisiti: Nikolaus keskel - Nikolaus piiskopirüüs | Maarja lapsega | Apostel Johannes karikaga - Tehti pärast ref. ümber Skulptuurid Niguliste väike krutsifiks koguduseosa eesotsas vasakul ~1300 vanim keskaegne väljapanek. Ristipuu kui elupuu. Ristihaarades 4 evangelisti sümbolitega medaljonid. Paiknes peaaltari kohal Skulptuur abielunaisest: Anna või Birgita koguduseosa keskel vasakul Püha Jüri lohega koguduseosa tagapool vasakul ~1520, Pärit Noarootsist, varaseim ümarplastiline kuju, sõdurpühak, austatumaid pühakuid Liivimaal Ristikivi Kolgata grupp Antoniuse kabelis vasakul - Triumfikrutsifiks oli igas keskaegses kirikus - Kristus, apostel Johannes, neitsi Maarja.
· Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. · Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. · Apostlid Peetrus ja Paulus. · Kristuse ema neitsi Maarja. · Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. · Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. b. Reliikviad pühakutega seotud esemed: · Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. · Omavad jumalikke väge. · Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. · Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde. · Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati. 3. Ketserid ja kiriku võitlus nendega a. Ketserlus usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis. b. Katarid: · Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan.
· Puud on maastikumärgid, elavad inimestest kauem ning selle tõttu on neid pühadeks peetud. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist(krest, Christ) ja (k)ristlus- sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Ringiga piiratud rist ehk rõngasrist- valguse ja elu märk · Triskele ja kaheksakand- tsükliline soomeugrilaste ajaarvamine 02.11 Jaan Lahe Ristipuu-hingepuu · Uskumused puudest kui lahkunud hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing oksapuusse · Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest, veest kui pühitsevast ja uuestisünnistavast elemendist. Veevõtukohtade ja kultuspaikadena on allikad väärtustatud sajandeid ning hinnatud kui põuaaegade päästjad. Allikad
Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus jne Kihnu naiste kindad olid ära korjatud, sest sinna oli sisse kootud haakrist. Viiskand tähendab ka nurka. Neil on olnud kaitse funktsioon kurja silma eest. Rõngasristid võib seostada maailma puuga. Triskele ja kaheksakand sümboliseerib soomeugri rahvatele tsüklilist ajaarvamist, kõik kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes. Ristipuu – hingepuu Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed naisterahva hing siirdub lehtpuusse Meesterahva hing okaspuusse Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse. Kuhu lähe hing peale surma, kas see koht on tähtis. Slaavlastel on ütlus, et inimene läheb kasekesse, mitte et suri ära. Kagu-Eestis on see ristupuude usk veel alles ka tänapäeval. Püha vee austamine
Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. Reliikviad pühakutega seotud esemed: Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. Omavad jumalikke väge. Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde. Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati. Ketserid ja kiriku võitlus nendega Ketserlus usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis. Katarid: Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan. Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena.
Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. Reliikviad pühakutega seotud esemed: Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. Omavad jumalikke väge. Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde. Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati. Ketserid ja kiriku võitlus nendega Ketserlus usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis. Katarid: Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan. Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena.
Pühakute kultus Pühakud – inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. Ilmalikud valitsejad – Constantinus jt. Reliikviad – pühakutega seotud esemed: Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. Omavad jumalikke väge. Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde. Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati. Ketserid ja kiriku võitlus nendega Ketserlus – usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis. Katarid: Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan. Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena.
Hiies käidi nõu pidamas, annetamas, kadunuid matmas ja austamas, kohut mõistmas. S-u rahvaste versioonid ristimärgist on maagilise kaitse ja tõrje eesmärgiga: Ühe joonega joonistavad märgid on maagilised kujundid Viiskand Silmusnelinurgad kaitsevad haigust eest, kurja eest Ristid Rõngas- ja kodarristid ringiga piiratud ristid valguse ja elu märk Triskele (kolmjalg) ja kaheksakannad elu jätkuvust sümbol, aastaaegade kordumine Ristipuu/hingepuu uskumused puudest kui lahkutune hingede uutest asupaikadest (universaalne uskumus). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal elava hinge kaitseks kurja eest. Pühakivide austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud (lohukivid). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat meditsiinilise toimega. Soome-Ugri kajastused folklooris: Rahvalaulud müütilised Kombekäitumine käitumine seotud religiooniga
aspektiks: Kristuseks kui valgeks pooleks ja Saatanaks kui mustaks pooleks. Nende vastandite süntees kujutab enesest müstilist ühtsust Püha Vaimu isikus. Sümboolika poole pealt seostub vastandite ühendamisega krutsifiks. Kristuse ristisurm kahe röövli vahel, kellest üks läheb paradiisi ja teine põrgusse sümboliseerib kahe moraalse vastandi ühendamist uues kvaliteedis. Kristus sümboliseerib valgust, ristipuu pimedust. (JUNG 2008: 65 236) Huvitav asjaolu siinjuures on see, et kiriklikus keelekasutuses on ristisurmast rääkides Kristus ja rist muutunud sünonüümideks. Nii räägitakse lunastusest Kristuse või risti läbi. ,,Kristus on enda lõhenemise tõttu kannatanud ning pöördub elu juurde tagasi Ülestõusmispühal, olles taas maetud neitsiliku ema üska." (ibid)
annaabi.ee 
