Muidugi võib ka mitmeid tudengeid vaevata erinevad lihasvalud näiteks seljavalu, kuid see on pigem nende enda põhjustatud vales asendis istumise või töötamise tõttu. Meie koolis on enamasti kõik ohtlikud riskitegurid siiski kõrvaldatud. Kõige ohtlikumad töökohad on laoruumid, erinevad tehased, kus on palju masinaid ning ehitusplatsid. Sellistel töökohtadel peaksid töötajad erilist tähelepanu pöörama, et firma juhid jälgiksid tööohutusnõudeid ning korraldaksid riskihindamist. Töötajad peaksid nõudma vajaliku väljaõpet, korralikku juhendamist ning järelvalvajat.
ülevaade projekti juhtimisega seotud probleemidest, ebakindulsest ning keerukusest. Uuring on koostasid Michael Pichi, Christoph Locki ja Arnoud de Meyeri poolt. Uuringus on välja toodud, kuidas kavandada projekti ning hilisemalt ellu viimine, projekti monitooring, arutelu ja tagajärjed. 3 1. SISSEJUHATUSEKS Projekti juhtimise teemalised kirjanduslikud teosed on meie arusaamist projekti planeerimisse muutnud. Lisaks oleme hakkanud arvestama riskihindamist ja projekti tagasilööke endi tööde planeerimisel. Selline planeering on projektijuhte õpetanud intuitiivselt tunnetama, mida tuleks teha olemasolevate riskiteguritega antud keskkonnas. (Michael T. 2002:1008) Lisaks leidub embiirilisi töötamis mootodeid nagu näiteks interaktiivsed ja eksperimentaalsed projekti läbiviimis käsitlused, kui keskkond on kiire muutuma või ebastabiilne. Teised samalaadsed tööd kahekordistavad lahenduste otsimist sama-aegselt
Töövestlusel ei rääkinud keegi mulle mitte sõnagi mõnest riskist. Ka ei pidanud ma lugema endapoolseid kohustusi ja õigusi. Niimoodi mitme inimesega sagides võib kergesti midagi juhtuda ning olen õnnelik, et ilma mingigi ettevalmistuseta seal terveks jäin. Samuti ei räägitud mulle ka inimesest, kes teostab järelvalvet või kelle poole ma saaksin pöörduda, kui tunnen ennast või teisi ohustatuna. Arvan, et ajaga hakkavad ettevõtjad rohkem põhjalikku riskihindamist tegema, sest ka riigiasutused kontrollivad, kui kaitstud töötajad on.
kiiresti välja selgitada ning kus on olemas riskide piiramise vahendid. Nii on see tõenäoliselt enamikus ettevõtetes (peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted). Edasi tuleb riskid reastada tähtsuse järgi ja käsitleda neid selles järjekorras. Meeles tuleb pidada ka regulaarset kontrollimist, et tagada ennetus- ja kaitsemeetmete toimimine või kasutamine ning tuvastada uusi probleeme. Riskihindamist peab regulaarselt kordama olenevalt riskide olemusest, võimalikest muutustest töös ja pärast õnnetuse või vahejuhtumi uurimist. Riskihindamine ei ole ühekordne tegevus. Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolte rolli. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamiseolulisust. Tööandjad
esmatähtsaks. 3. samm: ennetusmeetmete otsustamine Määratakse kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm: meetmete võtmine Koostatakse kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed (kõiki probleeme ei saa tõenäoliselt lahendada kohe), ning täpsustatakse, kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5. samm: järelevalve ja kordamine Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamist korrapäraselt korrata. Kindlasti peab seda tegema pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast tööõnnetuse või vahejuhtumi uurimist. Töötajate ja teiste tööandjate kaasamine riskihindamise protsessi Tööandja või tema esindaja ei tohiks riskihindamist läbi viia üksi. Kaasata tuleb ka töötajad või nende esindajad. Hindamisprotsessi osana tuleb riske arutada töötajatega ning teatada neile kõik järeldused ja kavandatavad ennetusmeetmed.
Millised nõuded kehtivad ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele ohutuse tagamisel? Esimeses peatükis käsitletakse töökeskkonna ohutuse korraldust. Täpsemalt siis uuritakse, kes tööohutust ettevõttes korraldavad, läbi viivad, kontrollivad ja kes vastutavad. Teises peatükis räägitakse töökeskkonnakoolitustest ja kolmandas peatükis pikemalt ohutuskultuurist. Neljas peatükk on pühendatud praktilisele näitele, kuidaskoostada riskihindamist ettevõttes. 3 1. TÖÖOHUTUS ETTEVÕTTES Töökeskkond on ruumi osa, kus töötajale mõjuvad negatiivselt ja positiivselt mitmesugused füüsikalised, keemilised, psühhosotsiaalsed jt keskkonnategurid (1, lk 7). Töökeskkonnas olevad ohutegurid peavad olema viidud sellisele tasemele, et need ei ohustaks töötajate elu ega tervislikku seisundit. Kes aga peab tagama ohutuse töökeskkonnas?
uusi töötajaid ning saavad säästa enneaegse pensionile jäämise ja kindlustusväljamaksete kulusid. Libastumine, komistamine ja kukkumine on kõige sagedam tööõnnetuste põhjus kõikides sektorites alates rasketööstusest kuni kontoritööni. Muude ohtude hulka kuuluvad kukkuvad esemed, põletused ja söövitused, tulekahjud ja plahvatused, ohtlikud ained ja stress. Tööõnnetuste ennetamiseks tuleb tööandjatel kehtestada ohutusjuhtimise süsteem, mis hõlmab riskihindamist ja järelevalvet. Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega Iga paari minuti järel sureb Euroopa Liidus keegi tööga seotud põhjustel. Igal aastal saab tööl vigastada tuhandeid töötajaid. Meestega juhtub rohkem tööõnnetusi kui naistega. Noortega juhtub tööõnnetusi palju rohkem kui muudes vanuserühmades; eakatega juhtub rohkem surmaga lõppevaid tööõnnetusi. Tööõnnetuste arv on suurem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o 3. aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12
4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o 3. aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12
Määrake kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm meetmete võtmine Koostage kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5. samm järelevalve ja kordamine Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida. Kindlasti peab riskihindamist kordama pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast õnnetuse või vahejuhtumi5 uurimist. 8. Riskimaatriks. Riski maatriks on lihtne meetod, mis võimaldab riskid järjestada nende mõju ja tõenäosuse alusel. Riskid kantakse maatriksisse, mille ühel teljel on riski realiseerumise tõenäosus ja teisel riski mõju ettevõtte tegevusele. Riski realiseerumise tõenäosus on 100%, kui tegemist on kindla sündmusega.
Euroopa riskihindamise kampaania põhieesmärgid on: julgustada kõikide tasandite sidusrühmi võtma üleeuroopalisest kampaaniast aktiivselt osa; suurendada teadlikkust töökoha riskihindamise õiguslikust kohustusest ja praktilisest vajadusest selle järele; edendada lihtsat astmelist lähenemist riskihindamisele ning demüstifitseerida riskihindamise protsessi; julgustada ettevõtteid (eriti mikroettevõtteid ja VKEsid) riskihindamist ise korraldama (ettevõttesiseselt); edendada arusaama, et riskihindamine on ühine tegevus. See on iga töötaja, mitte üksnes tööandjate või erialatöötajate kohustus; toetada tööandjaid, töökeskkonnavolinikke, asjaomase valdkonna töötajaid, ennetusteenistusi, poliitikakujundajaid ja muid sidusrühmi riskihindamise parandamisel; teadvustada, et riskihindamine on esimene samm tööohutuse ja töötervishoiu süstemaatilise juhtimise suunal.
ulatust kui selle toimumise tõenäosust; • mitmesugused ja erinevate suurustega riskid eeldavad erinevate meetmete kasutuselevõtmist. Riskide vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks vajalike abinõude elluviimiseks tuleb koostada kirjalik tegevuskava. Kirjalikult vormistatud kava abil on hea jälgida konkreetseid töökeskkonna parandamiseks kavandatud tegevusi ning vajadusel viia läbi uut või täiendavat riskihindamist, kui olukorrad seda nõuavad. Võimaliku tegevuskava näidis Ettevõtte/struktuuriüksus/töökoht Ohutegur Riski Meetmed Täitmis Vastutav Maksum Täitmise tase riski e isik us kontroll vältimiseks/ tähtaeg vähendamise ks Koostaja(d): Kuupäev:
turulelubamise riskihindamises oma panuse. Ministeeriumis tegutseb ka loomkatsete loakomisjon, kuhu laekuvad GMO loomade loataotlused. (Maaeluministeerium, 2015) Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev tööinspektsioon vastutab GM mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubamise eest. (Maaeluministeerium, 2015) Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad GMO-de ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskihindamist. Geenitehnoloogiakomisjon – keskkonnaministeeriumi juures tegutseva komisjoni ülesanne on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia ja geneetiliselt muundatud organismi või toote keskkonnaohtlikkuse küsimustes. (Maaeluministeerium, 2015) Uuendtoidukomisjon – veterinaar- ja toiduameti juures tegutsev komisjon tegeleb GMO toidu ja sööda ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse hindamisega. (Maaeluministeerium, 2015) 4.3
4.samm : Meetmete võtmine Tuleb koostada kava, kus on määratletud võetavad ennetus ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5.samm : Järelvalve ja ülevaatamine Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida. Kindlasti peab riskihindamist kordama pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast õnnetuse või vahejuhtumi uurimist. 7. Millised inimesed on riskihindamise käigus vaadeldavad kui eriti ohustatud? Puuetega töötajad, võõrtöötajad, noored ja vanad töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naised, väljaõppeta või vähekogenud töötajad, hooldustöötajad, nõrgenenud immuunsusega töötajad, terviseprobleemidega nt
sõpru jne). Kogemused näitavad, et eriti pika karistusaja läbinud kinnipeetavaile tekitavad peale vabanemist probleeme isegi lihtsad asjad, nagu panga külastamine või lihaletis järjekorranumbri võtmine, rääkimata siis töö leidmisest. Vanglates pakutavad tegevused peaksid olema kinnipeetavaile tõsiselt huvipakkuvad, kuna see suurendaks kinnipeetavate motivatsiooni neis osalemiseks. Kasutada tuleks riskihindamist, mille käigus tehtaks kindlaks kinnipeetavate vajadused ja huvid. Selle baasil tuleks omakorda üle vaadata olemasolevad programmid ja tegevused. Eeldame, et selle tagajärjeks oleks laiem valik tegevusi kinnipeetavaile ja lõppkokkuvõttes suurem osalus. Ilmselgelt vajab iga tegevus eraldi põhjalikku ettevalmistust. Hoolimata sellest usume me, et isegi kui kõik see on tehtud, vajab kinnipeetavate motivatsioon endiselt tähelepanu. Tagamaks, et kinnipeetav osaleb tegevuses ega katkesta
annaabi.ee 
