- alveolaarkotikesed – saccus alveolaris STRUKTUURIÜHIKUD Sagarad – LOBI - paremal 3 ja vasakul 2 sagarat - paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena Lõhed: - põikilõhe – fissura obliqua algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle
Rinnalihas Algavad iga roide ülemiselt alumisele servale. roietevahelised langetamisest, s.o ed servalt. Täidavad roietevahemikke lihased väljahingamisest. roidenurkadest kuni rinnakuni. Kulgevad põiki alla-ette ja kinnituvad naaberroide Välimised Algavad roide alumiselt ülemisele servale. Roiete tõstmine, s.o roietevahelised servalt. Täidavad roietevahemikke sissehingamine. lihased lülisambast kuni roidekõhredeni.
Ümber vertikaaltelje Pöörlemine 22. Lülisamba füsioloogilised kõverdused kaelalordoos-rinnaküfoos-nimmelordoos-ristluuküfoos Tasakaalu säilitamise hõlbustamine Amortisaator vastupanu põrutustele Suurendab rinnaõõne ja vaagna mahtu 23. Rindkere skeletti moodustavad luud Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga roided ühenduvad lülisambaga kahekordse liigese abil. Roiete ühendused
Välised rajad vastavad nõelravi punktidele, sügavamad aga seevastu sisenevad keha õõnsustesse, mida soovitakse stimuleerida. 3 yin süsteemi kanalit algavad rinnakust ning liiguvad mööda käe sisekülgi kuni sõrmeotsteni välja. 3 yang süsteemi kanalit algavad sõrmeotstest ning liiguvad mööda käe väliskülge pähe. 3 yin süsteemi kanalit algavad varvastest ning liiguvad mööda jala sisekülge rinnakuni, moodustades kolme esimese yin süsteemi kanaliga ringi. 3 yang süsteemi kanalit algavad näopiirkonnast ning suunduvad üle kere jala väliskülge pidi kuni varbaotsteni välja, mis omakorda moodustavad kolme esimese yang süsteemi kanalitega ringi. Meridiaanide teooria on kooskõlas organite teooriaga. Traditsiooniliselt pole siseorganeid kunagi peetud sõltumatuteks anatoomilisteks üksusteks, pigem on tähelepanu
sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided: 12 paari. Pikad kaarjalt kõverdunud lamedad luud. Iga roie koosneb pikemast luuosast ja lühemast kõhrelisest osast. Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 16.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme luud Ülajäseme luustik: õlavöötme luud ja ülajäseme vabaosa luud. Õlavöötme luud 2 paarisluud abaluu ja rangluu.
- mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 - lisalõhe fissura horizontalis Kopsuvärat hilum pulmonis paremal kopsul - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: fissura obliqua'st IV roide kõrgusel rinnakuni peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid VERESOONED - Vasak kops: Pulmonaalringe ees ülal: pulmonaalarter -Arterid jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses - Recessus costomediastinalis sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees KESKSEINAND MEDIASTINUM
kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 23.Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv). Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roideid on 12 paari. Ehituse järgi jaotatakse roided kolme rühma: Rinnak on lameluu, mil on 3 osa: · 7 ülemist paari on pärisroided (ulatuvad rinnakuni) o Rinnakupide (on ülemine) · 8., 9. Ja 10. roidepaar on ebaroided (kinnituvad kõik 7. roidele) o Rinnakukeha (keskmine) o Mõõkjätke (alumine) · 11. Ja 12. roidepaar on vallasroided (nende kõhtmised (ventraalsed) otsad on vabad) · Joonis lk 36 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine.
Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m. cutaneus trunci Abaluu ja küljekurru vahel NÄO LIHASED Põselihas - m
Muudel juhtudel piirdutakse üksikute mõõtmega. Näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. Aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. · Veiste mõõtmed : ristluu kõrgus (rk) - mõõtkepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; · rinna sügavus (rs) - mõõtkepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; · laudja laius (ll2) - mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; · laudja pikkus (lp) - mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; · kere põikpikkus lindiga (kppl) - õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; · kehamass - kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel;
servale s.o väljahingamisest. (Täidavad roietevahemikke roidenurkadest kuni rinnakuni) Välimised roietevahelihased Roide alumiselt servalt Naaberroiete ülemisele Võtavad osa roiete tõstmisest, s.o servale sissehingamisest. Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3
servale s.o väljahingamisest. (Täidavad roietevahemikke roidenurkadest kuni rinnakuni) Välimised roietevahelihased Roide alumiselt servalt Naaberroiete ülemisele Võtavad osa roiete tõstmisest, s.o servale sissehingamisest. Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3
Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: Rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. Eesti holsteini ja eesti punast tõugu 1
näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. mõõtmete nimetused on sageli pikad, mistõttu kasutatakse üldtuntud lühendeid. veiste mõõtmed: ristluu kõrgus (rk) mõõtekepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; rinnasügavus (rs) mõõtekepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; laudja laius (ll2) mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; laudja pikkus (lp) mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; kere põikpikkus lindiga (kppl)- õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; rinnaümbermõõt (rü) mõõtlindiga esijalgade tagant ümebr rinna; kehamass kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel. sigade mõõtmed: eestis pole kehtestatud nõuet sigu mõõta ei hindamisel ega tõuraamatusse võtmisel. üldiselt on
Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. 12) KONSTITUTSIOONI MÕISTE
Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. Võetakse sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. Võetakse sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. Võetakse kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. Võetakse sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: Rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. Eesti holsteini ja eesti punast tõugu 1
annaabi.ee 
